A-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}} |
{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}} |
||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
{{pooleli}} |
|||
{| align=right width=300 border=1 style="border-collapse: collapse" |
{| align=right width=300 border=1 style="border-collapse: collapse" |
||
|- |
|- |
||
| 72. rida: | 71. rida: | ||
===Taimsed depood=== |
===Taimsed depood=== |
||
Taimsetest allikatest saavad organismid A-vitamiini [[eelvitamiin]]e [[karotenoid]]e, need |
Taimsetest allikatest saavad organismid A-vitamiini [[eelvitamiin]]e [[karotenoid]]e, need muudetakse A-vitamiiniks keha sees: |
||
*[[porgand]], toores (0,84 mg); |
*[[porgand]], toores (0,84 mg); |
||
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg); |
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg); |
||
| 85. rida: | 84. rida: | ||
==Vaegus== |
==Vaegus== |
||
== A-vitamiinivaegus inimestel == |
== A-vitamiinivaegus inimestel == |
||
A-vitamiinivaegus ehk [[avitaminoos]] mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. [[Arengumaad]]es jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Aafrika]]s. [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]] WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit. |
A-vitamiinivaegus ehk [[avitaminoos]] mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. [[Arengumaad]]es jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Aafrika]]s. [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]] WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit. |
||
| 101. rida: | 99. rida: | ||
!Alamjaotised |
!Alamjaotised |
||
!Nimetus |
!Nimetus |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.0]] |
| [[E50.0]] |
||
| A-vitamiinivaegus sidekesta kseroosiga |
| A-vitamiinivaegus sidekesta kseroosiga |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.1]] |
| [[E50.1]] |
||
| A-vitamiinivaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga |
| A-vitamiinivaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.2]] |
| [[E50.2]] |
||
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroosiga |
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroosiga |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.3]] |
| [[E50.3]] |
||
| A-vitamiinivaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga |
| A-vitamiinivaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.4]] |
| [[E50.4]] |
||
| A-vitamiinivaegus keratomalaatsiaga |
| A-vitamiinivaegus keratomalaatsiaga |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.5]] |
| [[E50.5]] |
||
| A-vitamiinivaegus videvinägevuse-päevipimedusega |
| A-vitamiinivaegus videvinägevuse-päevipimedusega |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.6]] |
| [[E50.6]] |
||
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega |
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.7]] |
| [[E50.7]] |
||
| A-vitamiinivaeguse muud silmailmingud |
| A-vitamiinivaeguse muud silmailmingud |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.8]] |
| [[E50.8]] |
||
| A-vitamiinivaeguse muud ilmingud |
| A-vitamiinivaeguse muud ilmingud |
||
|- |
|- |
||
| [[E50.9]] |
| [[E50.9]] |
||
| Täpsustamata A-vitamiinivaegus |
| Täpsustamata A-vitamiinivaegus |
||
|} |
|} |
||
== Avastuslugu == |
== Avastuslugu == |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | A- |
||
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" ([[Yale'i ülikool]]i lõpetanud).<ref>Richard D. Semba, [http://books.google.ee/books?id=ZvGy-_1J09cC&pg=PA34&dq=Francois+Magendie&hl=et&sa=X&ei=WPYMUvCGM8TOtAbYkoGoDg&redir_esc=y#v=onepage&q=Francois%20Magendie&f=false "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)], World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2</ref> |
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" ([[Yale'i ülikool]]i lõpetanud).<ref>Richard D. Semba, [http://books.google.ee/books?id=ZvGy-_1J09cC&pg=PA34&dq=Francois+Magendie&hl=et&sa=X&ei=WPYMUvCGM8TOtAbYkoGoDg&redir_esc=y#v=onepage&q=Francois%20Magendie&f=false "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)], World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2</ref> |
||
| 152. rida: | 138. rida: | ||
*A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i. |
*A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i. |
||
*[[1935]] eraldas Wald pleegitatud [[võrkkest]]adest A-vitamiini [[vitameer]]i [[retinaal]]i.<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref> |
*[[1935]] eraldas Wald pleegitatud [[võrkkest]]adest A-vitamiini [[vitameer]]i [[retinaal]]i.<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref> |
||
*[[1937]]. eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[ |
*[[1937]]. aastal eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[Taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]] [[1946]]. aastal ning [[Otto Isler]] koos kolleegidega [[1947]]. aastal.<ref>name=Semba>{{cite journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}</ref> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 10. detsember 2013, kell 16:22
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2013) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| A-vitamiin (retinool) | |
|---|---|
| |
| |
| Üldandmed | |
| Keemiline valem | C20H30O |
| Molaarmass | 286,456 g/mol |
| Vitamiini omadused | |
| Lahustuvus | rasvlahustuv |
| Soovitatav päevakogus täiskasvanule | 0,9 g (mehele), 0,7 g (naisele) |
| Maksimaalne päevakogus täiskasvanule | 3 g |
| Toimet parandavad | |
| C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped | |
| Vaeguse sümptomid | |
| kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk | |
| Üledoosi sümptomid | |
| maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos | |
| Parimad allikad | |
| Sisaldus 100 g kohta:[1] | |
A-vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina.[2] A-vitamiin on mikrokogustes igapäevaselt vajalik osa organismide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. A-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid.
Keemiline struktuur ja omadused
A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites retinool, retinaal ja retinoidid.
Nomenklatuur
- IUPAC nimetus - (2E,4E,6E,8E)-3,7-Dimethyl-9-(2,6,6-trimethyl-1-cyclohexen-1-yl)-2,4,6,8-nonatetraen-1-ol (retinool)
Vananenud terminid
- Rasvlahustuv A, biosterool, ophthalamin, antiinfektsioosne vitamiin jt.
Farmakoterapeutiline rühm
A-vitamiinid kuuluvad rühma Varia diagnostilised ained:
Saamine ja depood
Loomsed depood
- kalamaksaõli (30,0 mg);
- veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg);
- seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg);
- kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg);
- või (0,68 mg);
- munad, keedetud (0,22 mg).
Taimsed depood
Taimsetest allikatest saavad organismid A-vitamiini eelvitamiine karotenoide, need muudetakse A-vitamiiniks keha sees:
- porgand, toores (0,84 mg);
- maguskartul ehk bataat (0,71 mg);
- kõrvits, keedetud (0,25 mg);
Hepaatiline
Biofunktsioonid
Reproduktsioon
A-vitamiinil ja selle vormidel on steroidhormoonilaadne biotoime. A-vitamiinist (geneeriline nimetus) sõltuvad inimorganismis ka sigivus (reproduktsioonivõime): spermatogenees, ovogenees, samuti mõjutab A-vitamiin platsenta ja embrüonaalset arengut.[4]
Vaegus
A-vitamiinivaegus inimestel
A-vitamiinivaegus ehk avitaminoos mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. Arengumaades jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.
Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi, sest A-vitamiini transportivate proteiinide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti retinooli oksüdeerimiseks retinaaliks. Alatoitlusega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud topeltpime katse Burkina Fasos näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust malaariasse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(arenemas) biomolekulaarsed (sh hormoonid, vitamiinid jt esmased metaboliidid) kahjustused võivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist soodustada.
A-vitamiinivaeguse klassifikatsioon
A- vitamiinivaegused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel Toitumisvaeguse muude liikidena jaotises E.50 ning erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.
A-vitamiinivaeguse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena
| Alamjaotised | Nimetus |
|---|---|
| E50.0 | A-vitamiinivaegus sidekesta kseroosiga |
| E50.1 | A-vitamiinivaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga |
| E50.2 | A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroosiga |
| E50.3 | A-vitamiinivaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga |
| E50.4 | A-vitamiinivaegus keratomalaatsiaga |
| E50.5 | A-vitamiinivaegus videvinägevuse-päevipimedusega |
| E50.6 | A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega |
| E50.7 | A-vitamiinivaeguse muud silmailmingud |
| E50.8 | A-vitamiinivaeguse muud ilmingud |
| E50.9 | Täpsustamata A-vitamiinivaegus |
Avastuslugu
A-vitamiini avastuslugu algas aastal 1906, kui Frederick Gowland Hopkinsi katsed rottidega näitasid, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad katseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel mingeid tundmatuid toitaineid.
- 1913. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer Verner McCollum ja Marguerite Davis Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Benedict Mendel ja Thomas Burr Osborne "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" (Yale'i ülikooli lõpetanud).[5]
Äsja oli avastatud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). Aastal 1920 nimetati aine Jack Cecil Drummondi ettepanekul A-vitamiiniks.
- A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks (1932) loetakse Paul Karreri.
- 1935 eraldas Wald pleegitatud võrkkestadest A-vitamiini vitameeri retinaali.[6]
- 1937. aastal eraldasid ja kristalliseerisid selle aine Harry Holmes ja Ruth Corbet. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid Taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens 1946. aastal ning Otto Isler koos kolleegidega 1947. aastal.[7]
Vaata ka
- A-hüpervitaminoos
- A1-vitamiin
- A2-vitamiin
- AD3-vitamiin
- Isotretinoiin
- VADD Vitamin a deficiency disorders
Viited
- ↑ ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Vaadatud 04.01.2011.
- ↑ M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer, "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2008
- ↑ Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)
- ↑ M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer, Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused., Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2008
- ↑ Richard D. Semba, "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013), World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2
- ↑ Lee Russell McDowell, "Vitamins in Animal and Human Nutrition", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ name=Semba>Semba, Richard (2012). "On the 'Discovery' of Vitamin A.". Annals of Nutrition and Metabolism. 61 (3): 192–198. DOI:10.1159/000343124.
Välislingid
- vitaminA.org
- M. Zilmer , E. Karelson , T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer . Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused., Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, lk 142-144, Kuidas vitamiine klassifitseeritakse?