Letsitiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
==Viited==
==Viited==
{{viited|<ref name=":0">http://www.holistilinekliinik.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=156&Itemid=107&lang=et</ref>}}
{{viited|<ref name=":0">http://www.holistilinekliinik.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=156&Itemid=107&lang=et</ref>}}

[[Kategooria:Valgud]]

Redaktsioon: 9. detsember 2013, kell 13:24

Letsitiin on taimne valk, fosfatiidide rühma kuuluv lipiidühend, mida saadakse toidust ja mida toodab ka organism ise.

Sõna „letsitiin“ on pärit Kreeka keelest, tähendades munakollast[1]. Letsitiin avastati esmakordselt 1850. aastal Prantsuse teadlase Maurice Gobley poolt, kes eraldas selle munakollasest[1]. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. Eelmise sajandi kolmekümnendate keskel leiti letsitiini sojaubades[2].

Letsitiin sarnaneb oma ehituselt rasvadega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa[2]. Ta aitab moodustada terviklikku membraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja –väliselt. Letsitiin on tähtis närvirakkude toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse[2]. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset kolesteroolitaset, parandab naha üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist[2]. Letsitiin on samuti peakomponent ajukelmes, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida maksa tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone[1]. Letsitiin on suureks abiks ateroskeloosi ennetamisel. Ta aitab ka ennetada sapikivide moodustumist.

Toiduainetööstuses kasutatakse letsitiini antioksüdandi ja emulgaatorina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, majoneesides, margariinis, jäätises, šokolaadis ja maiustustes.

Viited