Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmisega]], kuivatamisega, [[riisumine|riisumisega]], kuhjapanekuga, kokkusurutult kiletamisega, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmisega]], kuivatamisega, [[riisumine|riisumisega]], kuhjapanekuga, kokkusurutult kiletamisega, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.


Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] (sademeid langeb enam kui aurab) võimaldab varuda loomadele piisava koresööda koguse. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademed]] ületavad auramise) võimaldab varuda loomadele piisava koresööda koguse. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.
[[Pilt:Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane heinarullidega niidul]]
[[Pilt:Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane heinarullidega niidul]]
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Heinategu]] on lõppenud]]
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Heinategu]] on lõppenud]]

Redaktsioon: 9. detsember 2013, kell 11:13

Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmisega, kuivatamisega, riisumisega, kuhjapanekuga, kokkusurutult kiletamisega, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.

Heinategu on Eesti maamajanduses olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti kliima (sademed ületavad auramise) võimaldab varuda loomadele piisava koresööda koguse. Vastavalt tarvidusele on ka niitude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.

Rebane heinarullidega niidul
Heinategu on lõppenud


Heinateol kasutatakse heinatööriistu.

Heinatööga alustatakse esimese niitega juunis.Täishoog on juulis. Nii on juulit kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.

Vaata ka

Välislingid