Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmisega]], kuivatamisega, [[riisumine|riisumisega]], kuhjapanekuga, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum. |
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmisega]], kuivatamisega, [[riisumine|riisumisega]], kuhjapanekuga, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum. |
||
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna talveks tarvilik kogutav söödakogus loomadele on Eesti klimaatilise paiknemise tõttu suhteliselt väga suur. Vastavalt on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. |
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna talveks tarvilik kogutav söödakogus loomadele on Eesti klimaatilise paiknemise tõttu suhteliselt väga suur. Vastavalt on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasv on endiselt hea - sademeid langeb enam kui aurab - on jätkuvalt potentsiaali laiendada heinatööd. |
||
[[Pilt:Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane heinarullidega niidul]] |
[[Pilt:Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane heinarullidega niidul]] |
||
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Heinategu]] on lõppenud]] |
|||
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u. |
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u. |
||
Heinatööga alustatakse [[juuni]]s |
Heinatööga alustatakse esimese niitega [[juuni]]s.Täishoog on juulis. Nii on [[juuli]]t kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[heinakuhi]] |
*[[heinakuhi]] |
||
Redaktsioon: 9. detsember 2013, kell 11:35
Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmisega, kuivatamisega, riisumisega, kuhjapanekuga, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.
Heinategu on Eesti maamajanduses olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna talveks tarvilik kogutav söödakogus loomadele on Eesti klimaatilise paiknemise tõttu suhteliselt väga suur. Vastavalt on ka niitude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasv on endiselt hea - sademeid langeb enam kui aurab - on jätkuvalt potentsiaali laiendada heinatööd.
Heinateol kasutatakse heinatööriistu.
Heinatööga alustatakse esimese niitega juunis.Täishoog on juulis. Nii on juulit kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.