Maailmaaeg: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Akuut ei ole ülakoma. |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Seda lisasekunditega maailmaaega nimetatakse koordineeritud maailmaajaks ehk [[UTC]]-ajaks (lühend inglise k sõnadest ''Universal Time Coordinated''), mille puhul on ööpäeva pikkus täpselt 60 × 60 × 24 = 86 400 sekundit. Seega põhineb UTC-aeg nagu aatomiaegki SI sekundil. |
Seda lisasekunditega maailmaaega nimetatakse koordineeritud maailmaajaks ehk [[UTC]]-ajaks (lühend inglise k sõnadest ''Universal Time Coordinated''), mille puhul on ööpäeva pikkus täpselt 60 × 60 × 24 = 86 400 sekundit. Seega põhineb UTC-aeg nagu aatomiaegki SI sekundil. |
||
Maailmaaega hoiab ja levitab Rahvusvaheline Ajabüroo (Bureau International de l |
Maailmaaega hoiab ja levitab Rahvusvaheline Ajabüroo (Bureau International de l'Heure), samuti teeb see ajateenistus otsuse lisasekundi kohta, teatades sellest vähemalt 8 nädalat enne lisamist. |
||
Maailmaajast ja [[Greenwichi meridiaan|Greenwichi nullmeridiaanist]] lähtuvalt on määratud [[vööndiaeg|vööndiajad]] maailma 24 [[ajavöönd]]is. |
Maailmaajast ja [[Greenwichi meridiaan|Greenwichi nullmeridiaanist]] lähtuvalt on määratud [[vööndiaeg|vööndiajad]] maailma 24 [[ajavöönd]]is. |
||
Redaktsioon: 8. detsember 2013, kell 01:41
Maailmaaeg (inglise k Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.
Maailmaaja aluseks oli 1925. aastast alates Greenwichi kohalik keskmine päikeseaeg GMT (Greenwich Mean Time), s.o päikeseaeg Greenwichi observatooriumi läbival nullmeridiaanil.
Maa pöörlemine (ümber oma telje) ja tiirlemine (ümber Päikese) allub pidevalt teatavatele väikestele muutustele, mis pole vajaliku täpsusega mõõdetavad ja ennustatavad. Maakera pöörlemine aeglustub (peamiselt loodeliste jõudude mõjul) ja järelikult ööpäev vähehaaval pikeneb. See aeglustumine toimub ebaühtlaselt; neid ebaühtlusi arvestava maailmaaja tähis on UT1 (Universal Time No.1). Maa tiirlemisperioodi (aasta pikkuse) kõikumisi kajastab UT2.
Järelikult ööpäeva või aasta pikkusel põhineva astronoomilise aja skaalal pole võimalik mõõta aega niisuguse täpsusega, mis on vajalik loodusteadustes ja tehnikas. Seepärast võeti 1972. aastal kasutusele rahvusvahelise aatomiaja (TAI) sekundil põhinev maailmaaeg. Maakera pöörlemise ebaühtluse tõttu aga ei kulge aatomikellaga mõõdetav aeg ja ööpäeva tegelikku pikkust väljendav päikeseaeg sünkroonselt. Nende aegade kooskõlastamiseks (koordineerimiseks) kasutatakse nn lisasekundit, mis lisatakse vajadust mööda ‒ et aatomiaja ja päikeseaja UT1 erinevus ei ületaks 0,9 s ‒ aasta või poolaasta lõpul UTC-ajale. Sekundi lisamise korral on detsembri või juuni viimase minuti pikkus 61 s; seega Eestis võib lisasekund juurde tulla talvel kell 1.59.60 ja suvel 2.59.60.
Seda lisasekunditega maailmaaega nimetatakse koordineeritud maailmaajaks ehk UTC-ajaks (lühend inglise k sõnadest Universal Time Coordinated), mille puhul on ööpäeva pikkus täpselt 60 × 60 × 24 = 86 400 sekundit. Seega põhineb UTC-aeg nagu aatomiaegki SI sekundil.
Maailmaaega hoiab ja levitab Rahvusvaheline Ajabüroo (Bureau International de l'Heure), samuti teeb see ajateenistus otsuse lisasekundi kohta, teatades sellest vähemalt 8 nädalat enne lisamist.
Maailmaajast ja Greenwichi nullmeridiaanist lähtuvalt on määratud vööndiajad maailma 24 ajavööndis.
Olgu märgitud, et Suurbritannias ja veel mõnes riigis kasutatakse endiselt kellaajaga seoses ajaskaala lühendit GMT, kuigi tegelikult on mõeldud koordineeritud maailmaaega.
GPS-i aeg on sama mis koordineeritud maailmaaeg, ent ilma lisasekunditeta. Et GPS-i aeg ja UTC-aeg ühtlustati 1980. a alguse seisu järgi, siis lisasekundite tõttu jääb GPS-i aeg maailmaajast maha (01.07.2012 15 s võrra). [1]
| Aeg / Kellaaeg (Sekund) | ||||||
| Aatomiaja skaala (SI sekund) |
Astronoomilise aja skaala | |||||
| Päikeseaeg (Päikesesekund) |
Maa tiirlemisaeg (Efemeriidisekund) | |||||
|
|
|||||
| ||||||