Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Ferriitmälu''' on suvapöördusega säilmälu, kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi - südamikke. Iga südamik talletab endas ühte bitti. Südamik võib olla magnetiseeritud kahte pidi: päripäeva või vastupäeva - need kaks olekut määravad talletatud biti väärtuse (traditsiooniliselt "0" ja "1"). Südamikest on läbi punutud traadid, mille abil on võimalik lugeda iga südamiku magneetumissuunda ning ka seda muuta. Ferriitmälus olev info säilib ka pärast voolu kaotust, kuid lugemise käigus sinna salvestatud info kustub - toimub hävitav lugemine. |
'''Ferriitmälu''' on suvapöördusega säilmälu, kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi - südamikke. Iga südamik talletab endas ühte bitti. Südamik võib olla magnetiseeritud kahte pidi: päripäeva või vastupäeva - need kaks olekut määravad talletatud biti väärtuse (traditsiooniliselt "0" ja "1"). Südamikest on läbi punutud traadid, mille abil on võimalik lugeda iga südamiku magneetumissuunda ning ka seda muuta. Ferriitmälus olev info säilib ka pärast voolu kaotust, kuid lugemise käigus sinna salvestatud info kustub - toimub hävitav lugemine. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
*1947 patenteeris Frederic Viehe ferriitmälu süsteemi |
|||
1949 - An Wang ja Way-Dong Woo lõid <i>pulse transfer controlling device</i> |
|||
*1949 patenteeris An Wang <i>pulse transfer controlling device</i>, mille oli ta koos Way-Dong Woo'ga Harwardis loonud. |
|||
*1950 patenteeris Jan Rajchman |
|||
*1951 patenteeris Jay Forrester andmesavestusseadme, mis kasutas kolmemõtmelisse struktuuri paigutatud südamikke<ref>Jay W. Forrester, "Digital Information In Three Dimensions Using Magnetic Cores", ''Journal of Applied Physics'' 22, 1951</ref> |
|||
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950 keskpaigast kuni 1970 keskpaigani.<ref>http://www.computerhistory.org/tdih/March/4/</ref> |
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950 keskpaigast kuni 1970 keskpaigani.<ref>http://www.computerhistory.org/tdih/March/4/</ref> |
||
Esimene arvuti, mis kasutas ferriitmälu oli 1951 MIT's valminud [[Whirlwind]]. Algselt pidi arvuti kasutama [[Elektronkiiretoru| |
Esimene arvuti, mis kasutas ferriitmälu oli 1951 MIT's valminud [[Whirlwind]]. Whirlwind vajas kiiret mälu, et jälgida lennuliiklust reaalajas. Algselt pidi arvuti kasutama [[Elektronkiiretoru|elektronkiiretorudel]] põhinevat mälu, kuid need olid aeglased ja ebausaldusväärsed. Seepärast asendati need ferriitmäluga. <ref>http://www.computerhistory.org/revolution/memory-storage/8/253</ref> |
||
Ferriitmälu kasutuselevõtt Whirlwind arvutis vähendas hoolduseks kuluvat aega, kuna ferritmälu oli stabiilsem kui elektronkiiretorul põhinev mälu. Samuti oli pöördusaeg lühem, mis suurendas arvuti kiirust. |
|||
1970 aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia ferritmälu välja, kuid selle kasutamist jätkati siiki arvutites, kus töökindlus oli esmatähtis. Näiteks kasutati ferriitmälu [[Apollo navigatsiooniarvuti|Apollo navigatsiooniarvutis]] kui ka [[Space Shuttle]] juhtarvutites. <ref>http://web.mit.edu/6.933/www/core.html</ref> |
1970 aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia ferritmälu välja, kuid selle kasutamist jätkati siiki arvutites, kus töökindlus oli esmatähtis. Näiteks kasutati ferriitmälu [[Apollo navigatsiooniarvuti|Apollo navigatsiooniarvutis]] kui ka [[Space Shuttle]] juhtarvutites. <ref>http://web.mit.edu/6.933/www/core.html</ref> |
||
Redaktsioon: 6. detsember 2013, kell 22:58
| Arvutimälutüübid |
|---|
| Haihtuvad ehk hävimälud |
| Muutmälu (RAM) |
| Kavandatavad, väljatöötamisel |
| Mittehaihtuvad ehk säilmälud |
| Püsimälu (ROM) |
| Ajaloolised |
Ferriitmälu on suvapöördusega säilmälu, kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi - südamikke. Iga südamik talletab endas ühte bitti. Südamik võib olla magnetiseeritud kahte pidi: päripäeva või vastupäeva - need kaks olekut määravad talletatud biti väärtuse (traditsiooniliselt "0" ja "1"). Südamikest on läbi punutud traadid, mille abil on võimalik lugeda iga südamiku magneetumissuunda ning ka seda muuta. Ferriitmälus olev info säilib ka pärast voolu kaotust, kuid lugemise käigus sinna salvestatud info kustub - toimub hävitav lugemine.
Ajalugu
- 1947 patenteeris Frederic Viehe ferriitmälu süsteemi
- 1949 patenteeris An Wang pulse transfer controlling device, mille oli ta koos Way-Dong Woo'ga Harwardis loonud.
- 1950 patenteeris Jan Rajchman
- 1951 patenteeris Jay Forrester andmesavestusseadme, mis kasutas kolmemõtmelisse struktuuri paigutatud südamikke[1]
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950 keskpaigast kuni 1970 keskpaigani.[2]
Esimene arvuti, mis kasutas ferriitmälu oli 1951 MIT's valminud Whirlwind. Whirlwind vajas kiiret mälu, et jälgida lennuliiklust reaalajas. Algselt pidi arvuti kasutama elektronkiiretorudel põhinevat mälu, kuid need olid aeglased ja ebausaldusväärsed. Seepärast asendati need ferriitmäluga. [3] Ferriitmälu kasutuselevõtt Whirlwind arvutis vähendas hoolduseks kuluvat aega, kuna ferritmälu oli stabiilsem kui elektronkiiretorul põhinev mälu. Samuti oli pöördusaeg lühem, mis suurendas arvuti kiirust.
1970 aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia ferritmälu välja, kuid selle kasutamist jätkati siiki arvutites, kus töökindlus oli esmatähtis. Näiteks kasutati ferriitmälu Apollo navigatsiooniarvutis kui ka Space Shuttle juhtarvutites. [4]
Ehitus
Südamik
Südamikuks nimetatakse ferriidist rõngast, mida on võimalik kahes eri suunas püsivalt magnetiseerida: päri- ja vastupäeva. Seades nende kahe seisundiga vastavusse 0 ja 1, saame me salvestada sellesse ühe biti infot. Info säilib sellises südamikus ka elektrivoolu puudumisel.[5]
Südamiku materjal peab olema suure jääkmagneetumusega, et magneetumus oleks pärast kirjutamist võimalikult suur. Samas peab materjal olema kergesti ümber magneeditav (väikese koertsiivsusega), et ümbermagneetimisele kuluks vähe energiat.
Mälu
Ferriitmälu koosneb paljudest südamikest millest on süstemaatiliselt läbi punutud traadid. Aadresseerimiseks mõeldud X ja Y liinid moodustavad võrgustiku, millede ristumispunktides asuvadki südamikud. Lisaks läbib kõiki südamikke diagonaalselt tagasiside traat, mida kasutatakse südamiku magnetvälja muutumise poolt tekitatud pingeimpulsi lugemiseks. Kogu mälu on jaotatud kihtideks. Ühe lugemise/kirjutamise tsükli jooksul on kihis võimalik adresseerida vaid ühte bitti. Et korraga kirjutada mällu rohkem kui üks bitt, kirjutatakse paralleelselt erinevatele kihtidele.
Tööpõhimõte
Lugemine
Et lugeda südamikul olevat infot, püütakse see seada "0" asendisse.
- Kui loetav südamik oli juba "0" asendis, siis südamiku magneetumissuund jääb samaks.
- Kui loetav südamik oli "1" asendis, siis südamiku magneetumissuund pöördub ja põhjustab sellega pingeimpulsi tagasiside traadil.
Kuna lugemise käigus kustub südamikel olev info, siis tuleb info säilimiseks kirjutada loetud informatsioon uuesti tagasi. Selle eest hoolitseb arvuti mälu haldav elektroonika.
Kirjutamine
Südamikule kirjutamiseks (selle magnetvälja suuna muutmiseks), tuleb vastava südamiku X ja Y aadressiliinidest läbi piisav vool. Kui kirjutamisoperatsiooni käigus südamiku magnetväli pöördub, tekib tagasiside traadil pingeimpulss. Kuigi kumbki liin läbib paljusid südamikke, muutub magnetumissuund vaid kahe liini ristumiskohal asuval südamikul, mida on võrgustikus vaid üks. Kummagis traadis olev voolutugevus eraldi ei ole piisav südamiku magneetumissuuna muutmiseks. Vaid ühes kohas kogu võrgustikus on voolutugevus piisavalt suur.
Omadused
Ferriitmälu ei mõjuta ioniseeriv kiirgus.
Viited
- ↑ Jay W. Forrester, "Digital Information In Three Dimensions Using Magnetic Cores", Journal of Applied Physics 22, 1951
- ↑ http://www.computerhistory.org/tdih/March/4/
- ↑ http://www.computerhistory.org/revolution/memory-storage/8/253
- ↑ http://web.mit.edu/6.933/www/core.html
- ↑ http://www.corememoryshield.com/report.html
 | See artikkel valmib koolitööna. Võimaluse korral lisa oma parandusettepanekud arutelulehele. See ei tähenda siiski, et teistel kaastöölistel on artikli muutmine keelatud. Malli võib eemaldada 20. detsember 2013. |