Ervin Peeter Pütsep: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Rosenlunds sjukhus 2013b.jpg|pisi|Rosenlunds sjukhus, Stockholm.]]
[[Pilt:Rosenlunds sjukhus 2013b.jpg|pisi|Rosenlundi haigla, Stockholm.]]
'''Ervin Peeter Pütsep''' ([[18. aprill]] [[1921]] [[Võru]] – [[21. september]] [[1995]] [[Stockholm]]) oli eesti arhitekt ja kunstiajaloolane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref>
'''Ervin Peeter Pütsep''' ([[18. aprill]] [[1921]] [[Võru]] – [[21. september]] [[1995]] [[Stockholm]]) oli eesti arhitekt ja kunstiajaloolane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref>



Redaktsioon: 4. detsember 2013, kell 14:49

Rosenlundi haigla, Stockholm.

Ervin Peeter Pütsep (18. aprill 1921 Võru21. september 1995 Stockholm) oli eesti arhitekt ja kunstiajaloolane.[1]

Elulugu

Ervin Peeter Pütsep oli köster-kooliõpetaja poeg.[1]

Lõpetas 1940 Võru Rahvahariduse Seltsi Ühisgümnaasiumi, õppis 1940–42 TÜ-s farmaatsiat, siis alustas õpinguid TTÜ-s. Läks 1944 Rootsi. Lõpetas 1950 Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli arhitektuuri erialal, õppis 1950–51 Stockholmi Ülikoolis planeerimissotsioloogiat; tehnikalitsentsiaat (1954, Stockholmi Tehnikaülikool), tehnikadoktor (1968, Lundi Tehnoloogia Instituut), väitekiri "Planning of Surgical Center" (ilmunud: Stockholm, 1969; türgi keeles 1971, kreeka keeles 1973). Täiendas end 1956 Briti Nõukogu stipendiaadina Londonis, 1958 WHO stipendiaadina USA-s ja Kanadas. Töötas aastast 1954 Rootsis haiglate projekteerimise ja planeerimise alal, sh 1954–59 Rootsi haiglate keskvalitsuses. 1959–84 oli tal Stockholmis oma, rahvusvahelise tunnustuse saavutanud arhitektuuribüroo Pütsep International. Projekteeris Rootsis jm u 50 haiglat, samuti planeeris 1970 uue ülikoolilinna Boumerdès Alžeerias, täitis tellimusi Saudi Araabiast ja Iraanist. Oli 1965 Londonis Northern Polytechnic Research Unit'i ja 1976–84 Göteborgis Põhjamaade Tervishoiülikooli lektor, aastast 1984 dotsent.[1]

Teadustöö

Avaldanud raamatuid ja artikleid haiglate planeerimisest ja selle teooriast. Uurinud eesti kunstnike (teiste seas Eduard Ole, Jaan Koorti, Eerik Haameri) loomingut ja Eesti kunstiajalugu (avaldanud ka mahuka 2-osalise monograafia), korraldanud Rootsis eesti pagulaskunstnike näitusi ja kirjutanud arvustusi. Oli 1980 Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamatu toimetajaid, 1983–88 ajakirja "Eesti Kirik" toimetaja. Aastast 1950 Rootsi Arhitektide Ühingu liige, 1976–91 Põhjamaade arhitektide esindaja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) tervishoiurühmas, aastast 1983 Ameerika Arhitektide Instituudi auliige. Medal Mare Balticum (1989) kunstiuuringute eest. Aastast 1996 antakse Ervin Pütsepa kunstiteaduse preemiat.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid

  • Konrad Mägi elust ja loomingust. // Tulimuld (1979) 3
  • Modern hospitals inernational planning practicies. London, 1979, 2. trükk 1981
  • Erik Haameri elust ja loomingust. // Saare rahvas vabas maailmas 1944–1984. Toronto, 1984
  • Kunstielu Eestimaal. I. Kuni 1920. aastani. Stockholm, 1990
  • II. 1920. aastast kuni 1940. aasta suveni, Stockholm, 1996
  • Jaan Koorti surm Moskvas. // Kultuur ja Elu (1995), okt.

Kirjandus

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, III, 381
  • EVTpK, 97
  • EE 14, 395–396
  • Estniska arkitekter i Sverige. // Det fria Estland (1959) 2
  • Üürike, M. Eestlaste esimene, rootsi neljas arhitektuuridoktor. // Eesti Päevaleht (1969) 18. I
  • Dr. Ervin Pütsep planeerimas Aafrika linna. // Eesti Päevaleht (1971) 6. III
  • Mägi, V. Teenäitajad olid Elmar Lohk ja Hanno Kompus. Jutuajamine arhitekt Ervin Pütsepaga. // Sirp (1991) 19, IV
  • Mägi, V. Võru poisist maailmamainega ehituskunstnikuks. // Aja Pulss (1991) 8
  • Loodus, R. Silmapaistev teos eesti kunstikirjanduses. // Looming (1991) 12
  • Uusküla, V. Mõtteid eesti kunstielu monograafiast. // Rahvuslik kontakt (1992) 1
  • Kiisk, H. Ervin Pütsepa mälestuseks. // Teataja (1995) 7. X
  • Mägi, V. Arhitektil olgu võimalikult hea üldharidus. // Kultuurileht (1996) 19. I
  • Who's Who in the World (alates 1985. a koostatud väljaandest).
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.