Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sün |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna talveks tarvilik kogutav söödakogus loomadele on Eesti klimaatilise paiknemise tõttu suhteliselt väga suur. Vastavalt on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. |
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna talveks tarvilik kogutav söödakogus loomadele on Eesti klimaatilise paiknemise tõttu suhteliselt väga suur. Vastavalt on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. |
||
[[Pilt:Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi|350px|Rebane heinarullidega niidul.jpg]] |
|||
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u. |
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u. |
Redaktsioon: 4. detsember 2013, kell 07:54
Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmisega, kuivatamisega, riisumisega, kuhjapanekuga, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.
Heinategu on Eesti maamajanduses olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna talveks tarvilik kogutav söödakogus loomadele on Eesti klimaatilise paiknemise tõttu suhteliselt väga suur. Vastavalt on ka niitude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.
Heinateol kasutatakse heinatööriistu.
Heinatööga alustatakse juunis, kuid kuna heinategu kestab vähemalt kuu, siis on juulit kutsutud ka heinakuuks.