Hapukurk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamis[[nõu]]sse (nagu näiteks [[puutünn]], [[klaas]][[purk]], [[roostevaba]]st [[teras]]est mahuti, kaasajal üha sagedamini [[plastik]]ust anum) vaheldumisi [[maitseaine]]tega. |
Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamis[[nõu]]sse (nagu näiteks [[puutünn]], [[klaas]][[purk]], [[roostevaba]]st [[teras]]est mahuti, kaasajal üha sagedamini [[plastik]]ust anum) vaheldumisi [[maitseaine]]tega. |
||
Tingimata, olenevalt retseptist ja toiduvalmistamise tavadest, on lisaks vaja veel ka [[ |
Tingimata, olenevalt retseptist ja toiduvalmistamise tavadest, on lisaks vaja veel ka [[must sõstar|musta sõstra]], [[mädarõigas|mädarõika]] või [[kirsileht]]i ja [[till|tilliõisikuid]], [[aedkorinder|koriandriseemneid]] jt. |
||
Veel lisatakse ka vastavalt maitsele, [[küüslauk|küüslauguküüsi]], [[mädarõigas|mädarõikajuurikaid]] jm. |
Veel lisatakse ka vastavalt maitsele, [[küüslauk|küüslauguküüsi]], [[mädarõigas|mädarõikajuurikaid]] jm. |
||
Kurkidele valatakse peale külm [[soolvesi]]. [[Toatemperatuur]]il algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja [[leht]]edel leiduvate [[piimhappebakter]]ite elutegevuse, [[ensüümid]]e jt ainete ning mikroorganismide mõjul käärimine. Tekib piimhape, mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute [[mikroorganism]]ide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka [[pastöriseerida]]. |
Kurkidele valatakse peale külm [[soolvesi]]. [[Toatemperatuur]]il algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja [[leht]]edel leiduvate [[piimhappebakter]]ite elutegevuse, [[ensüümid]]e jt ainete ning mikroorganismide mõjul käärimine. Tekib piimhape, mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute [[mikroorganism]]ide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka [[pastöriseerida]]. |
||
Redaktsioon: 3. detsember 2013, kell 18:11
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hapukurk on toiduaine, mida valmistakse kurkide konserveerimisel piimhappelise käärimise abil.
Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamisnõusse (nagu näiteks puutünn, klaaspurk, roostevabast terasest mahuti, kaasajal üha sagedamini plastikust anum) vaheldumisi maitseainetega.
Tingimata, olenevalt retseptist ja toiduvalmistamise tavadest, on lisaks vaja veel ka musta sõstra, mädarõika või kirsilehti ja tilliõisikuid, koriandriseemneid jt. Veel lisatakse ka vastavalt maitsele, küüslauguküüsi, mädarõikajuurikaid jm. Kurkidele valatakse peale külm soolvesi. Toatemperatuuril algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja lehtedel leiduvate piimhappebakterite elutegevuse, ensüümide jt ainete ning mikroorganismide mõjul käärimine. Tekib piimhape, mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute mikroorganismide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka pastöriseerida.
Kääritamisprotsessi käigus võib küll väheneda kurkide C-vitamiini sisaldus kuid valdav enamik B-rühma vitamiine jäävad kääritamisel (kuumutamiseta) siiski alles.