Peeter Suure merekindluse peapositsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]]
[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]]
'''Keiser Peeter Suure Merekindluse Peapositsioon ehk keskpositsioon ''' oli osa [[Tallinn]]a ja [[Porkkala]] ümbrusse ning nendevahelistele [[saar]]tele ajavahemikul [[1912]] kuni [[1918]] ehitatud [[Keiser Peeter Suure Merekindlus]]est.
'''Keiser Peeter Suure Merekindluse Peapositsioon ehk keskpositsioon ''' oli osa [[Tallinn]]a ja [[Porkkala]] ümbrusse ning nendevahelistele [[saar]]tele ajavahemikul [[1912]] kuni [[1918]] ehitatud [[Keiser Peeter Suure Merekindlus]]est.


Merekindluse rajamise ukaasiga jaotati kaitsepiirkonnad kolmeks sektoriks : '''Lõuna-''' ([[Eesti]]), '''Põhja-''' ([[Soome]]) ja '''Meresektor'''<ref name="Mehis Helme">Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006</ref>. Soome lahe suuet kaitses Soome lõunarannikul [[Turu ja Ahvenamaa positsioon]].
Merekindluse rajamise ukaasiga jaotati kaitsepiirkonnad kolmeks sektoriks : '''Lõuna-''' ([[Eesti]]), '''Põhja-''' ([[Soome]]) ja '''Meresektor'''<ref name="Mehis Helme">Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006</ref>. Soome lahe suuet kaitses Soome lõunarannikul [[Turu ja Ahvenamaa positsioon]].
12. rida: 12. rida:


=Merekindluse peapositsiooni lõunasektor=
=Merekindluse peapositsiooni lõunasektor=
Peapositsiooni moodustasid [[Pakri]], [[Suurupi]] ja [[Viimsi poolsaar]]tel ning [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]l, [[Aegna]]l, [[Naissaar]]el, [[Väike-Pakri]]l ja [[Paljassaare]]l paiknevad [[rannapatarei]]d. Eestis paiknevat Peeter Suure Merekindluse osa (Tallinna lähedastel saartel ja neemedel asuvad ranna- ja rannakaitsepatareisi, staapi, [[Keiser Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudteed]], sideobjekte, ladusi) nimetati '''Peeter Suure Merekindluse mererindeks'''. 19-st mererinde patareist asusid 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel.
Peapositsiooni moodustasid [[Pakri poolsaar|Pakri]], [[Suurupi]] ja [[Viimsi poolsaar]]tel ning [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]l, [[Aegna]]l, [[Naissaar]]el, [[Väike-Pakri]]l ja [[Paljassaare]]l paiknevad [[rannapatarei]]d. Eestis paiknevat Peeter Suure Merekindluse osa (Tallinna lähedastel saartel ja neemedel asuvad ranna- ja rannakaitsepatareisi, staapi, [[Keiser Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudteed]], sideobjekte, ladusi) nimetati '''Peeter Suure Merekindluse mererindeks'''. 19-st mererinde patareist asusid 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel.


==[[Suurupi]] rannapatareid==
==[[Suurupi]] rannapatareid==
27. rida: 27. rida:


==Kakumäe rannapatareid==
==Kakumäe rannapatareid==
*[[Rannapatarei nr. 4]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8744 Mälestised • 8744 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913–1914]</ref>, koosnes IV-120/50 Vickers tüüpi suurtükist, asus [[Kakumäe poolsaar]]e tipus, ([[Kakumäe tee]] 250) koos komandohoone<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8745 Mälestised • 8745 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkt, 1915. a.]</ref>, elektrijaama<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8742 Mälestised • 8742 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja jõujaama varjend, 1916. a ]</ref>, helgiheitjaplokiga<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8743 Mälestised • 8743 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.]</ref>.
*[[Rannapatarei nr. 4]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8744 Mälestised • 8744 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913–1914]</ref>, koosnes IV-120/50 Vickers tüüpi suurtükist, asus [[Kakumäe poolsaar]]e tipus, ([[Kakumäe tee]] 250) koos komandohoone<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8745 Mälestised • 8745 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkt, 1915. a.]</ref>, elektrijaama<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8742 Mälestised • 8742 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja jõujaama varjend, 1916. a ]</ref>, helgiheitjaplokiga<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8743 Mälestised • 8743 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.]</ref>.
*[[Õhutõrjepatarei 4a]], IV-75 mm suurtükki
*[[Õhutõrjepatarei 4a]], IV-75 mm suurtükki



Redaktsioon: 2. detsember 2013, kell 08:20

Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal

Keiser Peeter Suure Merekindluse Peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele ajavahemikul 1912 kuni 1918 ehitatud Keiser Peeter Suure Merekindlusest.

Merekindluse rajamise ukaasiga jaotati kaitsepiirkonnad kolmeks sektoriks : Lõuna- (Eesti), Põhja- (Soome) ja Meresektor[1]. Soome lahe suuet kaitses Soome lõunarannikul Turu ja Ahvenamaa positsioon.

Merekindluse mererinde relvastuses kasutati vastavalt otstarbele rannapatareisi (Береговая батарея) Soome lahe kaitseks vaenlase laevastiku vastu ja rannakaitsepatareisi võimalike rannikule suunatud dessantide vastu.

Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes:

Merekindluse peapositsiooni lõunasektor

Peapositsiooni moodustasid Pakri, Suurupi ja Viimsi poolsaartel ning Kakumäel, Aegnal, Naissaarel, Väike-Pakril ja Paljassaarel paiknevad rannapatareid. Eestis paiknevat Peeter Suure Merekindluse osa (Tallinna lähedastel saartel ja neemedel asuvad ranna- ja rannakaitsepatareisi, staapi, kindlusraudteed, sideobjekte, ladusi) nimetati Peeter Suure Merekindluse mererindeks. 19-st mererinde patareist asusid 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel.

Suurupi rannapatareid

Pakri poolsaar kaardil.

Pakri poolsaare ja Pakri saarte rannapatareid

Kakumäe rannapatareid

Naissaare asendikaart

Naissaare rannapatareid

Rannapatarei nr 7
  • Rannapatarei nr 5 ehk Lõunapatarei, Põhjakülas ehk Tagakülas[12], IV-152/45 suurtükki
  • Õhutõrjepatarei nr 5a, IV-75 mm
  • Rannapatarei nr 6, 1916. aasta sügisel arvati positsioon reservi
  • Rannapatarei nr 7[13] ehk Ameerika patarei, milles IV-234/50 (9,2“) USA relvafirma „Bethlehem Steel“ kahurid
  • Rannapatarei nr 8 ehk Troonipärija Aleksei patarei, millest oli kaevatud ainult üks süvend[14]
  • Ajutine Rannapatarei nr 9
  • Rannapatarei nr 9
  • Rannapatarei nr 10a ehk Peeter Suure patarei[15], 4 III-356 mm (14 tolli) suurtükki 2 soomustornis, asus rannast ca 300 m kaugusel. Rajatis koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga.
  • Rannapatarei nr 10b[16], 4 II-305/52 suurtükki 2 soomustornis. Suurtükipatarei asus Djuphamneni laht ääres, kaugus rannajoonest oli 200 m. Patarei koosnes kahest suurtükialusest[17] mõõtmetega 28X35 m ning nende vahel olevast 15 m kõrgusest komandopunktist koos jõujaamatiivaga, soomustornideni vahemaal (90 m kummagi tornini) . Kõik need on omavahel ühendatud 2,8 m kõrguse maa-aluse tunneliga, mis kulgeb sirgjooneliselt liivavalli all. Pöörlevate soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Komandotorn on kolmekorruseline, selle vaateplatvormil on mittepöörlev soomuskuppel. Soomuse paksus kupli kaheksa vaatepiluga esiküljel on 10 tolli (25 cm), tagaküljel 5–8 tolli ning lae osas 8–10 tolli.
  • Rannapatarei nr 11[18], koosnes IV(III)-120/50 Vickers tüüpi suurtükist ja asus saare idaosas
  • kavandatud Rannapatarei nr nr 18 jäi ehitamata
    • Naissaare patareide süsteemi tsentraliseeritud juhtimiseks ehitati saare põhjaossa massiivne kahekorruseline betoonist keskkomandopunkt, kus asusid staap, juhtivate ohvitseride magala, telefonikeskjaam.
Paljassaare poolsaar, Paljassaare ja Tallinna lahe vahel

Paljassaare rannapatareid

Miiduranna rannapatareid

Aegna saare rannapatareid

  • Ajutine 120 mm kahurite patarei.
  • Rannapatarei nr 14[21], IV-75 mm suurtükki, Aegna saare läänerannikul üksteisest 40 meetri kaugusel eraldi betoonpunkrites[22] ning helgiheitja positsioon[23]
  • Rannakaitsepatarei nr 15[24]ehk Aleksander Nevski patarei, millel 2 soomustorni, milles II-305/52 (12“) suurtükki, Aegna saare loodeosas Kurikneemel, Patarei betoonehitise pikkuseks oli 200 meetrit, mille kummaski otsas oli kaks 9 meetri kõrgust betoontorni, millel pöörlesid suurtel kuullaagritel soomustorn kahele kahurile. Patarei kahel eraldi maa-alusel korrusel olid ruumid meeskonnale ja laengule. Betoonosade vahele jäi kolmas soomuskuppel, kus asus komandopunkt ja selle all diiselelektrijaam. Patareide erinevaid maa-aluseid ruume ühendas sirge koridor. Helgiheitja positsioon Talneemel[25] ja helgiheitja varjend ja elektrijaam[26].

Viimsi poolsaare rannapatareid (kavandatud)

Merekindluse peapositsiooni meresektor

Mäkiluoto asendikaart Soome lahes

Merekindluse peapositsiooni põhjasektor

Mäkiluoto rannapatareid

Viited

  1. Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006
  2. Mälestised • 8863 Peeter Suure Merekindluse valmimata rannakaitsepatarei nr. 1 kaks süvendit, 1916. a.
  3. Mälestised • 8868 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 2, 1916. a.
  4. Mälestised • 8864 Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepaterei nr. 2 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.
  5. Mälestised • 8866 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 varemed
  6. Mälestised • 8867 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja
  7. Mälestised • 8871 Peeter Suure Merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjend, 1917. a.
  8. Mälestised • 8744 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913–1914
  9. Mälestised • 8745 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkt, 1915. a.
  10. Mälestised • 8742 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja jõujaama varjend, 1916. a
  11. Mälestised • 8743 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.
  12. 6" Canet suurtüki soomustorn. Kultuurimälestiste riiklik register
  13. Mälestised • 2643 Rannapatarei nr. 7, "Ameerika"
  14. Mälestised • 2644 Rannapatarei nr. 8 lõunapoolne süvend
  15. Mälestised • 2646 Rannapatarei nr. 10a, "Peeter Suure"
  16. Mälestised • 2647 Rannapatarei nr. 10b
  17. 305-мм батарея №10б на о. Нарген в 1917 г.
  18. Mälestised • 2648 Rannapatarei nr. 11
  19. Mälestised • 8516 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12, 1915. a.
  20. Mälestised • 8897 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 13, 1915. a.
  21. Mälestised • 8694 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a.
  22. Aegna saar, 20. sajandi esimene pool
  23. Mälestised • 8695 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14 helgiheitja positsioon, 1915. a
  24. Mälestised • 8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15
  25. Mälestised • 8698 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915–1917
  26. Mälestised • 8697 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915–1917
  27. Viimsi militaarlugu

Välislingid

Kirjandus