Ämari mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. detsember 2013, kell 21:10

Ämari mõis (Habbinem) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal.

1413. aastal müüdi Happemati küla Padise abtile. 1592. aastast on teada Dietrich Kawerile kuulunud Hapttmatti mõis. 18. sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis Patkulitele, 1913. aastal oli mõisnik Ernst von Tritthoff, 1919. aastal kuulus mõis tema pärijatele.

1914. aastal kuulus mõisa kooseisu 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha), 4 küla (Liskülla, Suurküla, Suurewälja, Tönnawaotsa).

1939. aastal kuulus endine mõisasüda Padise valda.

Nõukogude ajal asus Klooga külanõukogu territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.^[1]

Vaata ka

Ämari lennuväli

Viited

↑ ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf

[1] tp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Ämari mõis''' (''Habbinem'') oli rüütlimõis [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.
-. aastal müüdi Happemati küla Padise abtile. 1592. aastast on teada Dietrich Kawerile kuulunud Hapttmatti mõis. 18. sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthoff]], 1919. aastal kuulus mõis tema pärijatele.
+. aastal müüdi Happemati küla [[Padise klooster|Padise]] abtile. 1592. aastast on teada Dietrich Kawerile kuulunud Hapttmatti mõis. 18. sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthoff]], 1919. aastal kuulus mõis tema pärijatele.
 . aastal kuulus mõisa kooseisu 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha), 4 küla (''Liskülla'', Suurküla, ''Suurewälja'', ''Tönnawaotsa'').