Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Taavi27 (arutelu | kaastöö)
350 muudatust
Resümee puudub
Taavi27 (arutelu | kaastöö)
350 muudatust
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
[[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Saarelt on leitud 11.-12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref>
[[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Saarelt on leitud 11.-12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref>


[[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. [[1228]]. aastal toimus saare esmamainimine, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas saare piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare mida nimetakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa">[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 Hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusesse. <ref name="Põllo2"> Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="Põllo2" />
[[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal toimus saare esmamainimine, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas saare piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare mida nimetakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa">[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 Hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusesse. <ref name="Põllo2"> Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="Põllo2" />


14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusesse, [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> [[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis| Valipe kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal. <ref name="Põllo2" />
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusesse, [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis| Valipe kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal. <ref name="Põllo2" />


Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõmis viimane [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa haru]] meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Pooolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />
Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõmis viimane [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa haru]] meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Pooolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />


==Varauusajast 20. sajandini==
==Varauusajast 1914. aastani==
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusesse kolm neljandiku saarest.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="Põllo3" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. <ref name="Põllo3" />
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusesse kolm neljandiku saarest.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="Põllo3" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. <ref name="Põllo3" />


Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684-1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" />
Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684-1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" />


[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa [[1710]]. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" />
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" />


1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumast De la Gardie'de pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> [[1755]].-[[1772]]. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]]i eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle tuhande [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina]].<ref name="Põllo3" /><ref>Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref>
1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumast De la Gardie'de pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> 1755.-1772. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]]i eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle tuhande [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina]].<ref name="Põllo3" /><ref>Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref>


[[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> [[1829]]. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel [[Suuremõisa|Suuremõisas]] kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik| Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllo4" />
1781. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> [[1829]]. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel [[Suuremõisa|Suuremõisas]] kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik| Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 39</ref>


[[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345| Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>
1866. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis 1867. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345| Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>


Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>
Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>


⚫
1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannpatarei]]sid rajati [[Tahkuna]], [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)| Hirmuste]]sse ning [[Lehtma]]. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Miltiaarne Hiiumaa] Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013</ref>
⚫
==20. sajandist tänapäevani==
⚫
1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannpatarei]]sid rajati [[Tahkuna]], [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)| Hirmuste]]sse ning [[Lehtma]].


==1914. aastast nõukogude ajani==


[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. 1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba 1917. aasta sügisel.<ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>
[[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama Peeter Suure merekindluse Eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud)<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref>.


Sõja alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba [[1917]]. aasta sügisel.<ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllo5">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref> Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllo5" />


⚫
1920. aastal muudeti Kärdla [[alev]]iks ning 1938. aastal [[kolmanda astme linn]]aks.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref>
===Eesti Vabariik===
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllo5">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref>


⚫
28. septembril 1939. aastal sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] kohaselt alustati Hiiumaale rannakaitsekindlustuste ehitamisega, eelkõige Tahkuna poolsaarele.<ref name="Põllo6">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref>. 19. oktoobril 1940. aastal saabusid saarele esimesed punaväelased.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast 1940. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="Põllo6" />. Juunis 1941 [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt üle 200 inimese.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref>.
Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllo5" />


Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941. aastal meredessandiga Saaremaalt üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref>. Enne Kärdlast taganemist põletasid venemeelsed [[Kärdla kalevivabrik]]u. 1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] Hiiumaa ründamist. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Peale saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="Põllo7">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46 </ref>
⚫
[[1920]]. aastal sai [[Kärdla]]st [[alev]]. [[1938]]. aastal sai [[Kärdla]] [[kolmanda astme linn]]aks.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref>


[[Teine maailmasõda]] Hiiumaale erilisi purustusi ei toonud, küll aga vähenes saare elanikkond langenudte, läände pagenute ja küüditatute näol 15% elanikkonast.<ref name="Hiiumaa" />
1. aprillil asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald.


⚫
==Nõukogude ajast tänapäevani==
Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]].


1946. aastal eraldati [[Läänemaa|Läänemaast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]]. <ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> 25. märtsil 1949. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref>. 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" />
Saare jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel.


⚫
1947. aastal algas saarel sunnviisiline kollektiviseerimine, mis hoogustus peale 1949. aasta märtsiküüditamist. 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.<ref name="Hiiumaa" /> Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – "[[AS Hiiu Kalur|Hiiu kalur]]", mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllo7" />
24. juunil [[1926]]. aastal peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref>


⚫
1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllo7" />
===Teine maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}, ''[[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]]'', ''[[Operatsioon Siegfried]]''
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}, ''[[Juuniküüditamine]]'', ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]'', ''[[Sõjategevus Eestis (1944)]]''
[[File:Monumentvoorrussen.JPG|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]]
[[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] sõlmimise järel 28. septembril [[1939]]. aastal alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] rannakaitsekindlustuste ehitamisega.<ref name="Põllo6">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> Hiiumaale ehitati [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektorisse rannapatareid: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]], [[Tahkuna]]le; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]], Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedale: [[Rannapatarei nr 19|nr 19]], [[Pallinina]]l; suurtükiväepatarei [[Ristna]]l; [[Rannapatarei nr 44|nr 44]], [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] ehk [[Sõru]] patarei; [[Rannakaitsepatarei nr. 12|nr 12]], [[Hiiesaare]]; [[Heltermaa patarei]], jt.<ref>[[Urmas Selirand]], [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref>


⚫
Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="Põllo6" />. Juunis [[1941]] [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref>.


28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast]] vangidelaevalt "[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]]´elt" ja mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] u. 800 saarlast ja hiidlast.


----------
Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]]. aastal meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref>. Enne Kärdlast taganemist põletasid sovetiaktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u.
1980-ndate aastate alguseks oli Nõukogude Liit stagneerunud ning jõudnud kriisi. 1985. aasta märtsis uueks NLKP peasekretäriks saanud Mihhail Gorbatšov alustas kriisist väljumiseks ellu viima uuenduskava. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise (perestroika) abil. Majandusuuenduste kõrval tõusis 1986. aastast päevakorrale avalikustamine (glasnost), mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Sellega kaasnenud ühiskonna surve alt vabanemine hakkas üha enam murendama senist poliitilist süsteemi. Eesti NSVs tähendas see poliitilise elu kandepinna laienemist rahvahulkadesse. 1988. aasta kevadel loodi Rahvarinne , millest kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisem rahvaliikumine. Hiiumaal moodustati esimene rahvarinde tugirühm 3. mail 1988.
Sajad hiidlased põgenesid [[1944]]. aasta suvel ja hilissügisel uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] rünnakut [[Hiiumaa]]le. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks [[1944]]. aastal oli saar [[Punaarmee]] poolt vallutatud.


1989. aasta alguses pandi alus Eesti kodanike komiteede liikumisele, mis muutus kiiresti massiliseks. Hiiumaal algas komiteede moodustamine augustis 1989. Novembriks moodustati saarel viis komiteed.
Kogu saar kuulutati NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks. Jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="Põllo7">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46 </ref><ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref>


10. detsembril 1989 toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud 33 saadikut kogunesid 18. detsembril esimesele istungjärgule ja otsustasid esimese asjana luua Hiiu maakonna alates 1. jaanuarist 1990.
===Nõukogude aeg===
20. augustil 1991 kuulutatud välja riikliku iseseisvuse taastamine.

------
[[1946]]. aastal eraldati [[Läänemaa|Läänemaast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]]. <ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> Kärdlast sai maakonnakeskus. Hiiumaa taasokupeerimiel militariseeiti saar, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> ja paigutati muud sõjaväeosad. (Vt. [[Hiiumaa militaarmuuseum]])

25. märtsil [[1949]]. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref>.

[[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani.

⚫
1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllo7" />
[[File:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused]]
⚫
Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – "[[AS Hiiu Kalur|Hiiu kalur]]", mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllo7" />


===Kaasaeg===
===Kaasaeg===
[[1. jaanuar]]ist [[1990]]. aastal moodustati Hiiumaast, Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllo8">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref>
[[1. jaanuar]]ist 1990. aastal moodustati Hiiumaast, Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllo8">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref>


Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllo8" />
Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllo8" />

Redaktsioon: 1. detsember 2013, kell 20:43

Ajalugu

Muinasajast varauusajani

Kõpu poolsaare esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.[1] Kõpu muinassaare vanimad söeproovid dateeruvad umbes aastasse 5700 eKr.[2] Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg viigreid ja hülgeid küttida.

Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal noorema kiviaja lõpus umbes 3000 eKr.[3] Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.[4] Nooremal pronksiajal hakati surnuid kivikirstkalmetesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond. [5]

Rauaajast on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.[6] Saarelt on leitud 11.-12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.[7]

Keskaja alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal toimus saare esmamainimine, kui Saksa kuningas Heinrich VII Hohenstaufen läänistas saare piiskop Gottfriedile tühja saare mida nimetakse Dageidaks.[8] 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa Saksa Ordu Liivimaa harule, Käina ümbrus jäi Saare-Lääne piiskopi valdusesse. [9] Ordu valdused moodustasid Pühalepa ametkonna, mis allus Maasilinna foogtile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis Suuremõisa nime. Sajandi vahetusel rajati gooti stiilis Pühalepa kirik, mis sai Pühalepa kihelkonna kirikuks. Saare-Lääne piiskopi valduste keskuseks kujunes Käina, kuhu ehitati samanimeline kirik. Ametkond paiknes arvatavasti Putkaste mõisas, mis hiljem läänistati.[9]

14. sajandil tekkis Reigi ümbrusesse, Tahkuna poolsaarele ja Kärdla rannarootsi asustus.[10] 16. sajandi alguses mainitakse Valipe kindlustatud mõis. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal. [9]

Viimane Saare-Lääne piiskop Johannes V müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõmis viimane Saksa Ordu Liivimaa haru meister Gotthard Kettler alistumislepingu Pooolaga ning likvideeris orduriigi. Endise Maasilinna foogtkonna alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas Rootsi Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles Põhjasõja käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.[8]

Varauusajast 1914. aastani

1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile Jakob de la Gardie enda valdusesse kolm neljandiku saarest.[10] Samal aastal rajati Kõrgessaare mõis koos Kõrgessaare sadamaga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust Stockholmiga.[10] 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv Reigi kihelkond. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal Haapsalu krahvkond, kuhu kuulus ka Hiiumaa.[8] Samal aastal rajati Hütile de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene klaasikoda. [10]

Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684-1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.[8]

Põhjasõja tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal Vene tsaaririigi koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar Eestimaa kubermangu Haapsalu ja Lääne kreisi.[8]

1712. aastal anti saare riigimaad rendile.[8] 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumast De la Gardie'de pärandina Stenbockidele.[8] 1755.-1772. aastal ehitati Ebba Margaretha Stenbocki eestvedamisel Suuremõisa mõis. Stenbockid hakkasid Reigi ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati Katariina II käsul üle tuhande hiiurootslase Ukraina.[10][11]

1781. aastal omandas Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Kõrgessaare mõisa ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa Ungern-Sternbergidele.[12] 1829. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel Suuremõisas kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal Kärdla. Kärdla kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.[13]

1866. aastal moodustati Käina kihelkonna lõunapoolsele alale Emmaste kihelkond. Emmaste Immanueli kirik valmis 1867. aastal.[14]

Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.[15]

1912. aastal hakati Hiiumaale rajama Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni. Lõunas Tahkuna poolsaarel ja põhjas Hankos asuvad kaitserajatised pidid takistama Soome lahte sissesõitu. Rannpatareisid rajati Tahkuna, Sõrule, Hirmustesse ning Lehtma. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.[16]

1914. aastast nõukogude ajani

Esimese maailmasõja alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. 1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta novembrini oli saar Saksa okupatsiooni all.[17] Kuna Saksamaal oli kasutusel uus kalender siis toimus kalendrireform Hiiumaal koos Saaremaaga juba 1917. aasta sügisel.[18]

Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis Läänemaa koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.[19] Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaaal oli Kärdla kalevivabrik umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.[19]

1920. aastal muudeti Kärdla aleviks ning 1938. aastal kolmanda astme linnaks.[20]

28. septembril 1939. aastal sõlmitud Baaside lepingu kohaselt alustati Hiiumaale rannakaitsekindlustuste ehitamisega, eelkõige Tahkuna poolsaarele.[21]. 19. oktoobril 1940. aastal saabusid saarele esimesed punaväelased.[8] Pärast 1940. aasta kommunistlikku riigipööret senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.[21]. Juunis 1941 küüditati Hiiumaalt üle 200 inimese.[22].

Saksa vägede operatsioon Siegfried saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941. aastal meredessandiga Saaremaalt üle Soela väina. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.[23]. Enne Kärdlast taganemist põletasid venemeelsed Kärdla kalevivabriku. 1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega Rootsi. 2. oktoobril alustas Punaarmee Hiiumaa ründamist. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Peale saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.[24]

Teine maailmasõda Hiiumaale erilisi purustusi ei toonud, küll aga vähenes saare elanikkond langenudte, läände pagenute ja küüditatute näol 15% elanikkonast.[8]

Nõukogude ajast tänapäevani

1946. aastal eraldati Läänemaast Hiiu maakond. [25] 25. märtsil 1949. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.[26]. 1950. aastal muudeti Hiiu maakond Hiiumaa rajooniks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus Pärnu oblasti koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.[8]

1947. aastal algas saarel sunnviisiline kollektiviseerimine, mis hoogustus peale 1949. aasta märtsiküüditamist. 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.[8] Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – "Hiiu kalur", mis andis tööd umbes 1400 inimesele.[24]

1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.[24]


1980-ndate aastate alguseks oli Nõukogude Liit stagneerunud ning jõudnud kriisi. 1985. aasta märtsis uueks NLKP peasekretäriks saanud Mihhail Gorbatšov alustas kriisist väljumiseks ellu viima uuenduskava. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise (perestroika) abil. Majandusuuenduste kõrval tõusis 1986. aastast päevakorrale avalikustamine (glasnost), mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Sellega kaasnenud ühiskonna surve alt vabanemine hakkas üha enam murendama senist poliitilist süsteemi. Eesti NSVs tähendas see poliitilise elu kandepinna laienemist rahvahulkadesse. 1988. aasta kevadel loodi Rahvarinne , millest kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisem rahvaliikumine. Hiiumaal moodustati esimene rahvarinde tugirühm 3. mail 1988.

1989. aasta alguses pandi alus Eesti kodanike komiteede liikumisele, mis muutus kiiresti massiliseks. Hiiumaal algas komiteede moodustamine augustis 1989. Novembriks moodustati saarel viis komiteed.

10. detsembril 1989 toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud 33 saadikut kogunesid 18. detsembril esimesele istungjärgule ja otsustasid esimese asjana luua Hiiu maakonna alates 1. jaanuarist 1990. 20. augustil 1991 kuulutatud välja riikliku iseseisvuse taastamine.

Kaasaeg

1. jaanuarist 1990. aastal moodustati Hiiumaast, Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks. Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.[27]

Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes 2000. aastal.[27]


Viited

  1. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107
  2. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114
  3. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122
  4. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35
  5. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127
  6. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36
  7. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126
  8. ↑ 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 Hiiumaa.ee Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38
  11. ↑ Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162
  12. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33
  13. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 39
  14. ↑ Emmaste kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
  15. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41
  16. ↑ Miltiaarne Hiiumaa Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013
  17. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42
  18. ↑ Raul Vaiksoo "Segadus vana ja uuega". Horisont 2013, nr 4, lk 49
  19. ↑ 19,0 19,1 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43
  20. ↑ Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62
  21. ↑ 21,0 21,1 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45
  22. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115
  23. ↑ Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46
  25. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125
  26. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124
  27. ↑ 27,0 27,1 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48

Kirjandus

  • Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127


Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa_ajalugu&oldid=3790700"