Hiiumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Taavi27 (arutelu | kaastöö)
350 muudatust
Taavi27 (arutelu | kaastöö)
350 muudatust
Lisasin kultuuri osa
31. rida: 31. rida:
== Loodus ==
== Loodus ==
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|left|200px|thumb|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]]
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|left|200px|thumb|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]]
[[Pilt:Vaade tahkuna tuletornist4.jpg|left|200px|thumb|Hiiumaa rannik on hästi liigentatud]]
[[Pilt:Vaade tahkuna tuletornist4.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaa rannik on hästi liigentatud]]


Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[jääaeg|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[jääaeg|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
47. rida: 47. rida:
===Looduskaitse===
===Looduskaitse===
[[Pilt:European Mink.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]]
[[Pilt:European Mink.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]]

Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 Osoon,osa 651]</ref>
Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 Osoon,osa 651]</ref>


84. rida: 85. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise Maaimasõja]] käigus läks saar koos ülejäänud Eestiga [[Nõukogude liit|Nõukogude liidu]] koosseisu. Saar kuulutati piiritsooniks. 1946. aastal rajati eraldiseisev [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]], mis muudeti 1950. aastal [[Hiiumaa rajoon]]iks. [[Hiiu maakond]] taastati 1. jaanuaril 1990. aastal.
[[Teine maailmasõda|Teise Maaimasõja]] käigus läks saar koos ülejäänud Eestiga [[Nõukogude liit|Nõukogude liidu]] koosseisu. Saar kuulutati piiritsooniks. 1946. aastal rajati eraldiseisev [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]], mis muudeti 1950. aastal [[Hiiumaa rajoon]]iks. [[Hiiu maakond]] taastati 1. jaanuaril 1990. aastal.


==Sadamad==
== Kultuur ==
===Teater===
1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali Suur sirmik.<ref>[http://nukuteater.weebly.com/ Kärdla Nukuteater] Vaadatud 29.11.2013</ref>

Aasta ringselt külastavad saart erinevad rändlasvastused ning tegutsevad kohalikud harrastusteatrid.

===Kino===
Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Sellel aastal avati Kädla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino. <ref>[http://www.ra.ee/et/kuidas-hiiumaal-kino-tehti/ Rahvusarhiiv] Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013</ref>

Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna keskväljaku kõrval. Kuna Hiiumaal puudub vastav tehnika, siis ei näidata saarel digifilme.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-kino-toob-v%C3%A4%C3%A4rtfilmid-kohale Hiiuelu] Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013</ref> Seetõttu jõuavad uued filmid Hiiumaale sageli arvestatava nihkega.

===Muusika===
Hiiumaal korraldatakse mitmeid erinevaid traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil Kõpu Päikeseloojangumuusika sari. Saarel korraldatakse kahte erinevat kammermuusika festivali: 1999. aastast korraldatakse Hiiumaa kammermuusika päevi<ref>[http://www.festivals.ee/?s=21 Eesti Muusikafestivalid] Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013</ref> ning 2006. aastast toimub Hiiuma homecoming.<ref>[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=810:kammerkontserdid-attacca&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3212 Sirp] Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013</ref> 2005. aastast toimub Hiiu folk ning alates 2008. aastast Sõru jazz.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/syndmus/s%C3%B5ru-jazz-2913 Hiiuelu] Sõru Jazz 2013</ref>
Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval Pühalepa muusikafestivalil.<ref>[http://www.keremakultuurikoda.ee/ Keremaa kultuurikoda] Vaadatud 29.11.2013</ref>

===Muuseumid===
[[Pilt:Flickr - Triin Olvet - IMG 0086.jpg|thumb|200px|right|Soera talumuusem eksponeerib 19. sajandi talukompleksi koos kõige selle juurde käivaga]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaril. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref>

1979. asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandil Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=70 Eesti Muuseumide Infokeskus] Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui sajaastastel masinatel<ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=517 Eesti Muuseumide Infokeskus] Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=556 Eesti Muuseumide Infokeskus] Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat. <ref>[http://www.militaarmuuseum.ee/index.html Hiiumaa Militaarmuuseum] Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013</ref>

===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|thumb|200px|right| Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaale 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> Enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigil ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogusid alustasid tegevust muuhulgas ka Käina ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, mis püsis enam-vähem stabiilsena kogu nõukogude perioodi.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref>

Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref>[http://www.kardla.lib.ee/index.php/15-kasulikud-lingid/18-hiiumaa-raamatukogud Kärdla raamatukogu] Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013</ref> Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.

===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|thumb|200px|right| Endises [[Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada]]
Hiiumaa Spordiliit koondab enda alla 27 saarel tegutsevat spordiklubi. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref>

Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. [[Emmaste]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljak, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa]]s asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l ratsamaneez, [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad.<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103604 Hiiumaa spordiliit] Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013</ref>

Iga aasta korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev Isamaalise fitnessi sari, mille põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta ringselt toimuvad orienteerumisneljapäevakud.

===Meedia===
1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõppetas ilmumise 2004. aastal, kui ühineti Hiiu lehega.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722324 Eesti rahvusbiblograafia] Ajaleht Hiiumaa. Vaadatud 30.11.2013</ref>

1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref>

1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht, kui välja jätta omavalitsuste häälekandjad. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722300&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibilograafia] Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013</ref>

2010-2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia]
Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013</ref>



* [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] – [[Sõru sadam]]
* [[Käina vald|Käina vallas]] – [[Orjaku sadam]]
* [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] – [[Lehtma sadam]], [[Kalana sadam]], [[Kõrgessaare sadam]]
* [[Pühalepa vald|Pühalepa vallas]] – [[Suursadam]], [[Heltermaa sadam]], [[Sarve sadam]], [[Salinõmme sadam]], [[Vahtrepa sadam]]


==Pildid==
==Pildid==
<gallery>
<gallery>
Pilt:Tahkunan majakka.jpg|<center>[[Tahkuna tuletorn]]
Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|<center>[[Kärdla pritsumaja]]
Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|<center>[[Kärdla pritsumaja]]
Pilt:Flickr - Triin Olvet - IMG 0086.jpg|<center>[[Soera Talumuuseum]]
Pilt:Cannon yard of Tahkuna coastal battery 01.jpg|<center>[[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]]
Pilt:Ajatu.jpg|<center> Mälestusmärk "[[Estonia (laev)|Estonia]] hukkunud lastele"
Pilt:Ajatu.jpg|<center> Mälestusmärk "[[Estonia (laev)|Estonia]] hukkunud lastele"
Pilt:Käina Bay 2.jpg|<center>[[Käina laht]]
Pilt:Malvaste chapel, July 2009.jpg|<center>[[Malvaste kabel]]
Pilt:Malvaste chapel, July 2009.jpg|<center>[[Malvaste kabel]]
Pilt:Jaatee2003.jpg|<center>[[Jäätee]] Hiiumaale
Pilt:Suuremõisa mõisa peahoone.JPG|<center>[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]
Pilt:Suuremõisa mõisa peahoone.JPG|<center>[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]
Pilt:Ristna tuletorn 2011.jpg|<center>[[Ristna tuletorn]]
Pilt:Ristna tuletorn 2011.jpg|<center>[[Ristna tuletorn]]
Pilt:Pühalepa Church 2008 4.jpg|<center>[[Pühalepa kirik]]
Pilt:Kassari windmill.JPG|<center>[[Kassari mõisa tuuleveski]]
Pilt:Kassari windmill.JPG|<center>[[Kassari mõisa tuuleveski]]
Pilt:Kõpu Lighthouse-033.jpg|<center>[[Kõpu tuletorn]]
Pilt:Kaibaldi liivik09.jpg|<center>[[Kaibaldi liivik]]
</gallery>
</gallery>


114. rida: 148. rida:


==Viited==
==Viited==
{{Viited}}
{{viited|2}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==
*Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 20–50
*{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors= |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 28-30 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA28,M1}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 1. detsember 2013, kell 00:06

 See artikkel räägib saarest; maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond; laeva kohta vaata artiklit Hiiumaa (laev); ajalehe kohta vaata artiklit Hiiumaa (ajaleht)
Hiiumaa
Hiiumaa
Hiiumaa
Koordinaadid 58° 53′ N, 22° 39′ E
Pindala 989 km²
Rannajoone pikkus 310 km
Elanikke
umbes 8400

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu maakonnast moodustab Hiiumaa saar.

Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Turismikirjanduses nimetatakse seda sageli ka Kassari poolsaareks, kuid Hiiumaa osaks ta siiski ei ole. Kassarlaste naljalugu räägib hoopis sellest, kuidas Hiiumaa olevat määsääri pidi Kassari küljes kinni! Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laidudeks, need on looduskaitse all.

Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirannad. Eriti tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.

Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi.

Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela.

Nimi

Rootsi ja saksa keeles on saare nimi Dagö, taani keeles Dagø, mis kõik tähendavad otsetõlkes päeva saar. Tegemist on tõlkelaenuga saare vanalt soome nimelt Päivänsalo ehk päeva saar. Tänapäeva soome keeles kannab saar nime Hiidenmaa ehk hiidude maa.

Loodus

Kallaste pank
Hiiumaa rannik on hästi liigentatud

Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad meteoriit. Kokkupõrke tulemusel kujunes rõngassaar, mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga laguun. Viimasel jääajal vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.

Hiiumaa hakkas Läänemerest kerkima enam kui 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkisid üle merepinna Kõpu mäed, mis on ka Lääne-Eesti kõrgeimaks punktiks. Tänapäeval kerkib kerkib maapind saarel umbes 2,5 millimeetrit aastas, mis on kõrgeim näitaja Eestis.[1]

Aluskord koosneb tugevasti kurdunud kristalsetest kivimitest, mis ulatuvad umbes 250 meetri sügavusele. Pealiskord koosneb settelise tekkega kivimitest, mis lasub aluskorral. Paekivist pealiskord tõuseb üle merepinna üksikutes kohtades, eriti hästi on pealiskorda näha Vahtrepa, Aruküla ja Sarve ümbruses. Pinnakate asub pealiskorra paekividel ning koosneb kobedatest settetest. Ida-Hiiumaa loopealsel on pinnakate ainult 30 sentimeetrit, Kõpu poolsaarel võib see küündida aga kuni 80 meetrini. Kolm neljandiku saarest on liivane.[2]

Üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud. Seal asuvad ka kolm Tihu järve, millest suurim on Tihu Suurjärv. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.

Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus toimub üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed ehk alvarid, kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu Baltikumis.[3]

Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Saarel kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.

Looduskaitse

Hiiumaale taasasustatakse Euroopa naaritsat

Saarel elab paarkümmend Euroopa naaritsat, kes on Tallinna loomaaia abiga saarele taasasustatud.[4]

Hiiumaa kaitsealade valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus.

Saarel asuvad järgmised kaitsealad: Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kõpu looduskaitseala, Kõrgessaare maastikukaitseala, Leigri looduskaitseala, Luidja maastikukaitseala, Paope looduskaitseala, Pihla-Kaibaldi looduskaitseala, Sarve maastikukaitseala, Sepaste maastikukaitseala, Tahkuna looduskaitseala, Tareste maastikukaitseala, Tihu looduskaitseala, Tilga maastikukaitseala, Vahtrepa maastikukaitseala.

Hiiumaal on 17 hoiuala: Hiiu madala hoiuala, Hirmuste hoiuala, Kuri-Hellamaa hoiuala, Kõpu-Vaessoo hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Luhastu hoiuala, Paope loo hoiuala, Pihla-Kurisu hoiuala, Prassi hoiuala, Pühalepa hoiuala, Suureranna hoiuala, Undama soo hoiuala, Vanajõe hoiuala, Vanamõisa lahe hoiuala, Viilupi hoiuala, Vilivalla hoiuala ja Väinamere hoiuala. Kaitse all on ka 4 parki: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Hiiumaa ajalugu
Kõpu tuletorn ehitati 16. sajandil
Suursadama ait pärineb 18. sajandist
Enamik saare pukktuulikuid ehitati 19. sajandil

Umbes 450 miljonit aastat tagasi kukkus praegusesse Kärdla linna asukohta meteoriit. Meteoriidikraater on maastikul jälgitav ka tänapäeval.

Pärast viimast jääaega tõusis esimesena üle merepinna Kõpu poolsaarel asuv Püha Andrese mägi, millele on ehitatud Kõpu tuletorn. Sealtkandist on leitud vanima asustuse jäljed, hülgeküttide laager, mis asus seal üle 7000 aasta tagasi.

Pronksi- ja rauaajast on Kõpust leitud põllujäänuseid ja ka mõningaid teisi märke püsiasustusest. Rauaaja lõpu poole, 2. aastatuhande alguses, hõrenes asustus sealt aga tunduvalt ja saar muutus tõenäoliselt Saaremaa muinaskihelkondade tagamaaks.

Aastal 1228 läänistati Hiiumaa piiskop Saare-Lääne piiskop Gottfriedile. Läänistamisdokumendis nimetatakse Hiiumaad "Quadam insula deserta, quae dicitur Dageida" (mingi tühi saar, mida nimetatakse Dageida). 1260. aastal jagati Hiiumaa Saare-Lääne piiskopi ja Saksa ordu Liivimaa haru vahel. Ordu aladel moodustati Pühalepa ametkond, mis allus Maasilinna foogtkonnale. Piiskopi alal saare lääne osas kuulusid Kuressaare ametkonda. 17. sajandil rajati Hiiumaa loodeossa Reigi kihelkond, 1866. aastal lõunaossa Emmaste kihelkond.

14. sajandil tekkis Tahkuna poolsaarel hiiurootsi asustus. 18. sajandi lõpus küüditati üle 1000 rannarootslase Katariina II käsul Ukrainasse.

Piiskopi ja ordu võim Hiiumaal lõppes 1560. aastal, mil Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna valdused ja saar läks hertsog Magnuse valdusesse. 1564. aastal vallutati saar Liivi sõja rootslaste poolt. Sõja jooksul rüüstati saart korduvalt, kuid saar jäi Põhjasõjani Rootsi kätte.

Rootsi ajal kuulus Hiiumaa Haapsalu krahvkonda Eestimaa kubermangus. 1624. aastal sai silmapaistvate teenete eest 3/4 saarest rootsi väejuht Jakob De la Gardie. 1628. aastal rajati Hiiumaale Hütile Eesti esimene klaasikoda.

Põhjasõja tulemusena läks saar 1710. aastal Vene Keisririigi koosseisu. Saar kuulus Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi koosseisu kuni 1917. aastani. 1829. aastal asutati Kärdla kalevivabrik, millest sai saare suurim ettevõtte Teise Maailmasõjani.

20. sajandi alguses kuulus Hiiumaa administratiivselt Läänemaa alla. Saarel oli neli kihelkonda, mis suures osas kattuvad tänaste valdadega: Emmaste kihelkond, Käina kihelkond, Reigi kihelkond ja Pühalepa kihelkond.

Esimese maailmasõja alguses lahkus saarelt tsaariarmee. 1917. aastal okupeerisid saare sakslased. Saksa okupatsioon kesti saarel 1918. aasta novembrini kui saarel kehtestus Eesti Vabariigi võim.

Administratiivselt kuulus Hiiumaa kuni 1946. aastani Läänemaa koosseisu. 1938. aastal sai Kärdla linnaks.

Teise Maaimasõja käigus läks saar koos ülejäänud Eestiga Nõukogude liidu koosseisu. Saar kuulutati piiritsooniks. 1946. aastal rajati eraldiseisev Hiiu maakond, mis muudeti 1950. aastal Hiiumaa rajooniks. Hiiu maakond taastati 1. jaanuaril 1990. aastal.

Kultuur

Teater

1998. aastast tegutseb saarel Kärdla Nukuteater, kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali Suur sirmik.[5]

Aasta ringselt külastavad saart erinevad rändlasvastused ning tegutsevad kohalikud harrastusteatrid.

Kino

Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Sellel aastal avati Kädla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino. [6]

Tänapäeval näidatakse filme Kärdla kultuurikeskuses, mis asub linna keskväljaku kõrval. Kuna Hiiumaal puudub vastav tehnika, siis ei näidata saarel digifilme.[7] Seetõttu jõuavad uued filmid Hiiumaale sageli arvestatava nihkega.

Muusika

Hiiumaal korraldatakse mitmeid erinevaid traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub Kõpu tuletorni jalamil Kõpu Päikeseloojangumuusika sari. Saarel korraldatakse kahte erinevat kammermuusika festivali: 1999. aastast korraldatakse Hiiumaa kammermuusika päevi[8] ning 2006. aastast toimub Hiiuma homecoming.[9] 2005. aastast toimub Hiiu folk ning alates 2008. aastast Sõru jazz.[10] Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast Pühalepa kirikus toimuval Pühalepa muusikafestivalil.[11]

Muuseumid

Soera talumuusem eksponeerib 19. sajandi talukompleksi koos kõige selle juurde käivaga

Hiiumaa muuseum avati 1967. aastal Kassaril. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas Pikas Majas. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.[12] Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise Kärdla kalevivabriku direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.[13] Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: Mihkli talumuuseum, Rudolf Tobiase Majamuuseum ja Kassari ekspositsioonimaja. Mihkli talumuuseum Tahkuna poolsaarel Malvaste külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.[14] Rudolf Tobiase Majamuuseum asub Käina lähedal Selja külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.[15] Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.[16]

1979. asutati Palade lähedale Soera Talumuuseum, mis näitab külastajatele 19. sajandil Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga. [17] 1992. aastast tegutseb saarel Vaemla Villavabrik, mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui sajaastastel masinatel[18] 1999. aastal rajati Emmaste valda Sõru muuseum, mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele. [19] 2007. aastal asutati Tahkuna poolsaarele Tahkuna külla Hiiumaa militaarmuuseum. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat. [20]

Raamatukogud

Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu

Esimene raamatukogu asutati Hiiumaale 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.[21] Enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigil ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogusid alustasid tegevust muuhulgas ka Käina ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, mis püsis enam-vähem stabiilsena kogu nõukogude perioodi.[22]

Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.[23] Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.

Sport

Endises Suuremõisa mõisa tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada

Hiiumaa Spordiliit koondab enda alla 27 saarel tegutsevat spordiklubi. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud jalgpall, korvpall, võrkpall, sulgpall, tennis, saalihoki, petank, kergejõustik, ujumine, purjetamine, ratsasport, autosport, orienteerumine, kabe, male, bridž, laskesport, laskesuusatamine, matkamine, aeroobika ja mudelism.[24]

Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. Emmastes asuvad jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. Käinas asuvad jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. Kärdlas asuvad jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljak, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga. Kõrgessaares asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. Paladel asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. Suuremõisas asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal Linnumäel ratsamaneez, Nurstes motokrossirada ning Leemetis suusarajad.[25]

Iga aasta korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev Isamaalise fitnessi sari, mille põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta ringselt toimuvad orienteerumisneljapäevakud.

Meedia

1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime Hiiumaa. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõppetas ilmumise 2004. aastal, kui ühineti Hiiu lehega.[26]

1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.[27]

1997. aastal asutati Hiiu Leht, mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht, kui välja jätta omavalitsuste häälekandjad. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.[28]

2010-2012 ilmus kord nädalas Hiiu Nädal.[29]


Pildid

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 20-21
  2. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 21-22
  3. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 22
  4. ↑ Osoon,osa 651
  5. ↑ Kärdla Nukuteater Vaadatud 29.11.2013
  6. ↑ Rahvusarhiiv Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013
  7. ↑ Hiiuelu Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013
  8. ↑ Eesti Muusikafestivalid Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013
  9. ↑ Sirp Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013
  10. ↑ Hiiuelu Sõru Jazz 2013
  11. ↑ Keremaa kultuurikoda Vaadatud 29.11.2013
  12. ↑ Hiiumaa muuseum Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013
  13. ↑ Hiiumaa muuseum Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013
  14. ↑ Hiiumaa muuseum Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013
  15. ↑ Hiiumaa muuseum Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013
  16. ↑ Hiiumaa muuseum Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011
  17. ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013
  18. ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013
  19. ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013
  20. ↑ Hiiumaa Militaarmuuseum Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013
  21. ↑ Hellamaa ja Tempa Külaselts Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013
  22. ↑ Hellamaa ja Tempa Külaselts Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013
  23. ↑ Kärdla raamatukogu Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013
  24. ↑ Hiiumaa spordiliit Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013
  25. ↑ Hiiumaa spordiliit Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013
  26. ↑ Eesti rahvusbiblograafia Ajaleht Hiiumaa. Vaadatud 30.11.2013
  27. ↑ Eesti rahvusbibliograafia Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013
  28. ↑ Eesti rahvusbibilograafia Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013
  29. ↑ Eesti rahvusbibliograafia Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013

Kirjandus

  • Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 20–50

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hiiumaa&oldid=3790114"