Venemaa Keisririigi haldusjaotus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. november 2013, kell 18:03

Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.

Venemaa territoorium enne Keisririiki

Venemaa esimese keisri Peeter I poolt keisririigis läbiviidavad haldusjaotuse ümberkorraldamine algas Venemaa tsaaririigis 1708. aastal kubermangude loomisega (kubermangureform). Piiriäärsete ja väärikate kubermangude juhtideks määrati (nt. Azovi ja Peterburi jne) määrati kindralkubernerid, vähemtähtsate kubermangude juhtideks määrati kubernerid või viitsekubernerid.

1708. aastal jaotati Venemaa keisririik 8 kubermanguks:

Ingerimaa (alates 1710 – Peterburi kubermang), mille juhiks Peterburi kindralkuberner,
Moskva kubermang,
Arhangelski kubermang,
Smolenski kubermang,
Kiievi kubermang,
Kaasani kubermang,
Azovi kubermang (alates 1725 – Voroneži kubermang) ja
Siberi kubermang.

1713. aastal asutati Liivimaa kubermang ning likvideeriti Smolenski, mille alad liidetakse Riia ja Moskva kubermangudega.

1717. aastal loodi Astrahani kubermang.

1719. aastal viidi läbi uus haldusjaotuse ümberkorraldamine (1719. aasta oblastireform). Kubermangud jagati provintsideks, need omakord distriktideks. Asutati Tallinna ehk Eestimaa kubermang ning taastati Nižni Novgorodi kubermang (oli eksisteerinud ka 1714-1717). 1719. aastal eksisteeris kokku 11 kubermangu, mis jagunesid 49 provintsiks. Ühtegi provintsi ei loodud Eestimaa ja Astrahani kubermangudes. 1726. aastal taastati Smolenski kubermang.

1727. aasta likvideeriti provintside jagunemine distriktideks – asemele tulid maakonnad. Loodi ka uued Belgorodi ja Novgorodi kubermangud. 1744. aastal asutati Viiburi ja Orenburgi kubermangud.

1745. aastal jagunes Vene impeerium seega 16 kubermanguks. Seejärel ei toimunud suuremaid muutusi haldusjaotuses kuni Katariina II valitsemisajani, mil taas hakati administratiiv-territoriaalses jaotuses ulatuslikke muudatusi läbi viima. Esijoones tähendas see uute kubermangude juurdeloomist.

1775. aastaks oli Venemaal juba 23 kubermangu 62 provintsiga. Kuid see oli alles algus. 1775. aastal leidis aset suurem haldusjaotuse reform (koos kubermangude valitsemise ümberkorraldamisega), millega nähti ette kubermangude muutmine asehaldukondadeks ühes nende arvu kahekordistamisega. Mõned kubermangud säilisid (Moskva, Peterburi jmt.). See ümberkujundamise protsesse kestis põhijoontes ligi kümme aastat (1775-1785).

1775. aasta reformiga reguleeriti haldusüksuste suurust. Lähtuti põhimõttest, et kubermangu või asehalduskonna suuruseks peaks olema 300 000-400 000 revisjonihinge. Provintsid kaotati. Mõned suuremad asehalduskonnad jagati oblastiteks. Kubermangud jagunesid maakondadeks – 20000-30000 revisjonihinge. Oluliselt mõjutas haldusjaotuse ümberkorraldusi 18. sajandi 2. poolel ka territoriaalne ekspansioon – uute alade lülitamine impeeriumi koosseisu.

1796. aastaks oli Venemaal 44 asehaldurkonda, 5 kubermangu, 1 eraldi oblast ning erandina Doni kasakapiirkond. Aastatel 1796-1797 leidis aset uus haldusreform. Selle käigus asehalduskonnad nimetati ümber kubermangudeks, millega kaasnes ka osade haldusüksuste likvideerimine: Paul I valitsemisaja lõpuks jäi varasema 51 haldusüksuse asemel alles 42.

18. sajandi ümberkorralduste tulemusel kujutas Venemaa endast 19. sajandi alguses hiiglaslikku kontinentaalset riiki omades alasid Ida-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. 19. sajandil jätkus impeeriumi territooriumi laienemine. See toimus eelkõige Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia, Kasahstani ja muud alade (Amuuri-äärne ala, Primorje) arvel.

Impeeriumi haldusjaotuse aluseks oli jagunemine kubermangudeks ja oblastiteks. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). Mitmetes piirkondades, eelkõige impeeriumi äärealadel, olid kubermangud ühendatud ka kindralkubermangudeks või asehalduskondadeks, mida juhtisid kas kindralkubernerid või keisri asevalitsejad. Nii olid Leedu, Ukraina ja Balti kubermangud ühendatud kindralkubermangudeks ning Taga-Kaukaasia kubermangud olid jällegi ühendatud asehalduskonnaks. 1822. aastal moodustati ka Lääne-Siberi ja Ida-Siberi kindralkubermangud. 19. sajandi lõpus eksisteerisid Peterburi, Moskva, Kiievi, Vilno, Varssavi, Irkutski, Amuuri-äärne, Turkestani ja Stepi kindralkubermangud.

Enamik impeeriumiga liidetud alasid korraldati halduslikus mõttes Venemaa eeskujul ümber. Nii toimus see 1809. aastal Soome Suurvürstiriigiga, mis jagati 8 kubermanguks ning 1815. aastal tehti analoogiliselt ka Poola Suurvürstiriigiga: alul jagati see ala samuti 8 kubermanguks, kuid 1844. aastast vähendati nende arvu neljani. 1822. aastal korraldati ümber ka senine Siberi administratiiv-territoriaalne jaotus: loodi viis kubermangu (Tobolski, Omski, Tomski, Irkutski, Jenissei ) ja üks oblast (Jakuutia). Aastatel 1849-1858 moodustati Taga-Baikalil, Kamtšatkal, Amuurimaal ja Primorjes viis oblastit. Taga-Kaukaasia jagunes 1844. aastal neljaks kubermanguks. Kaukaasias loodi Stavropoli kubermangu kõrvale veel kaks oblastit: Terski oblast ja Kubani oblast.

Venemaa haldusjaotuse puhul on kindlasti vajalik osundada küllaltki omapärasele pealinna staatusele. Vene kirjanduses võib sageli kohata viiteid pealinnadele, pealinna ajalehtedele jms. Kõik need viited on korrektsed, kuna ametlikult eksisteeris tõepoolest kaks pealinna: Moskva ja Peterburi. Impeeriumi valitsemise seisukohalt oli tähtsamaks muidugi Peterburi, kus asus ka enamik valitsusasutusi, kuid Moskva oli tähtis kui linn, kust sai tsaarivõim alguse. Venemaa Euroopa osa liigendus 19. sajandi alguses 41 kubermanguks ja kaheks oblastiks (Tauria oblast, Doni vägede oblast). Territooriumi suurenedes muutus ka impeeriumi haldusjaotus. 19. sajandi keskpaigas oli Venemaal juba kokku 69 kubermangu ja oblastit. 1914. aastaks oli Venemaal 78 kubermangu, 21 oblastit ja kaks iseseisvat ringkonda. Kubermangud ja oblastid jagunesid 777 maakonnaks ja ringkonnaks (Soomes – kihelkondadeks). Maakonnad omakorda jagunesid väiksemateks haldusüksusteks (politseijaoskondadeks – staanideks ja jaoskondadeks), mida oli kokku 2523. Lisaks eksisteerisid veel asehalduskonnad, kindralkubermangud ja suuremate linnade linnaülemkonnad. Asehalduskondadest oli 1914. aastal olemas Kaukaasia asehalduskond, 7 kindralkubermangu (Moskva, Varssavi, Kiievi, Irkutski, Amuuri-äärne, Turkestani, Soome) ja üks sõjakuberneri alluvuses olev piirkond – Kroonlinn. Suuremad linnaülemvalitsused tegutsesid Peterburis, Moskvas, Sevastoopolis, Odessas, Kertšis, Nikolajevskis, Rostov Doni ääres ja Bakuus. Suuremate linnade linnapead olid sisuliselt kuberneri staatuses võimukandjad. Lisaks jagunes impeerium veel ka ametkondlikult erinevateks haldusüksusteks.

1914. aastal eksisteerisid: 13 sõjaväeringkonda, 14 kohturingkonda, 15 õpperingkonda, 30 posti- ja telegraafi ringkonda, 9 tolliringkonda ja 9 teederingkonda. 20. sajandi alguses võiks Venemaa hiigelterritooriumi jagada järgmisteks suuremateks piirkondadeks: nn. Suur-Vene (Velikorossija) alad – impeeriumi keskne territoorium, kokku 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas. Läänest liitusid selle alaga 15 kubermangu, mis olid asustatud samuti slaavlastega – ukrainlaste ja valgevenelastega. Mõlemas eespool nimetatud piirkonnas oli valitsevaks loomulikult õigeusk. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli. Idast liitusid nendega 10 Siberi ja Kaug-Ida kubermangu ning Lõunast 3 Põhja-Kaukaasia kubermangu. Viimased olid eelkõige ümberasujate kolooniad moodustades omapärase etnoterritoriaalse terviku. Ülejäänud piirkonnad olid ääraladeks, kus elas palju erinevaid rahvusi ja millede poliitiline staatus oli ka väga erinev.

Aastatel 1917-1920 kaotas endine impeerium oma koosseisust 25 kubermangu, millede baasil rajati uued riigid – Poola, Soome ja Balti riigid.

1914

1865. aastal moodustati Varssavi kindralkubermang

1775

Katariina II poolt alustatud haldusreformi tulemusena tekitati täiendav võimutasand kindralkuberneri ametikohaga, kaotati iseseisvad kubermangud nende allutamisega kindralkuberneridele, kellele allusid 2-4 kubermangu.

Pikemalt artiklis Asehalduskord

Moskva asehaldurkond, ülemjuhtaja kindral krahv Dolgorukov
Peterburi asehaldurkond - Viiburi kubermang ja Peterburi kubermang, mille ülemjuhataja oli keisri puudumisel ülemjuhataja, keisri kohalaolekul kubernerid;
Tveri kubermang ja Novgorodi kubermang - ülemjuhataja kindral krahv Bruce;
Pihkva kubermang ja Smolenski kubermang- ülemjuhataja kindral Pernin;
Mogiljovi kubermang ja Polotski kubermang - ülemjuhataja feldmarssal Tšernõšev;
Orlovi kubermang ja Kurski kubermang - ülemjuhtaja kindral krahv Prozorovski;
Harkovi kubermang ja Voroneži kubermang - ülemjuhtaja kindtal Štšerbinin;
Tambovi kubermang ja Rjazani kubermang - ülemjuhtaja kindral Kamenski;
Tuula kubermang ja Kaluuga kubermang - ülemjuhtaja kindral Kretšetnikov;
Jaroslavli kubermang jaVologda kubermang - ülemjuhtaja Tõeline salanõunik Vorontsov;
Vladimiri kubermang ja Kostroma kubermang - ülemjuhtaja kindral krahv Vorontsov;
Nižni-Novgorodi kubermang ja Vjatka kubermang - ülemjuhtaja kindral Stupišin;
Permi kubermang ja Tobolski kubermang - ülemjuhtaja kindral Kaškin;
Kolõvani kubermang ja Irkutski kubermang -
Ufaa kubermang ja Simbirski kubermang - kindral
Kaasani kubermang ja Pensa kubermang - ülemjuhtaja kindral krahv Meštšerski;
Saraatovi kubermang, Astrahani kubermang, Aasovi kubermang, Novorossiiski kubermang- ülemjuhtaja kindral krahv Grigori Potjomkin;
Kiievi kubermang ja Väikevene kubermang (milles Tšernigov ja Poltava) Малороссийская - ülemjuhtaja feldmarssal krahv Rumjantsev^[2].;
Riia kubermang - ülemjuhataja krahv kindralkuberner George Browne;
Tallinna kubermang - kuberneri juhtimise (Balti kubermangudes viidi asehalduskord sisse ja moodustati Tallinna ja Riia asehaldurkond reaalselt alles 1783. aastal. 1795. aastal liideti Riia asehalduskonnaga Poola jagamise tulemusel Venemaaga ühendatud Kuramaa kubermang.

1719

Peale Venemaa jaoks edukat Põhjasõda liideti veel Riia kubermang, Tallinna kubermang, ja Astrahani kubermang, Nižni-Novgorodi kubermang, likvideeriti Smolenski kubermang ning selle maa-alad jaotati Riia ja Moskva kubermangude vahel.

1708

Moskva kubermang, keskuseks Moskva linn
Ingerimaa kubermang, keskuseks Sankt-Peterburg, piirkonnas linnad: Narva, Schlüsselburg, Veliki Novgorod, Pihkva, Laadoga, Porhov, Gdov, ....Dorpati maakond, Velikie-Luki, Jaroslavl, Tver, Jamburg- kubermangu haldur Aleksander Menšikov.
.(Архангелогородская губерния), keskuseks Arhangelski linn
Kiievi kubermang, keskuseks Kiievi linn
Smolenski kubermang, keskuseks Smolenski linn
Kaasani kubermang, keskuseks Kaasani linn
Aasovi kubermang,
Siberi kubermang

Mustamere kubermang (Черноморская губерния)

- Poola suurvürstiriik
- Soome Suurvürstiriik
Suwałki kubermang
Grodno kubermang, Гродненская губ.
Ljublini kubermang, Люблинская губ.
Lomžinski kubermang, Ломжинская губ.
Varssavi kubermang, Варшавская губ.

Viited

↑ Губернии и области Российской империи с поуездным, окружным и т. п. делением (без Царства Польского и Великого княжества Финляндского) на 1914 год. [1]
↑ О государственном устройстве России

[1] Губернии и области Российской империи с поуездным, окружным и т. п. делением (без Царства Польского и Великого княжества Финляндского) на 1914 год. [1]

[2] О государственном устройстве России

[1]

[2]

@@ 112. rida: / 112. rida: @@
 </table>
 :1865. aastal moodustati [[Varssavi kindralkubermang]]
 [[Pilt:Rokotov_Portrait_Catherine_II.jpg|pisi|Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste, oli Saksamaa [[Anhalt-Zerbsti vürstiriik|Anhalt-Zerbsti]] printsess ning [[Venemaa keisririik|Venemaa]] [[Venemaa keiser|keisrinna]] [[1762]]–[[1796]]]]
+[[File:Russian Empire 1792 Map.jpg|600px|pisi|Venemaa keisririik 1792. aastal]]
-'''
 == 1775 ==
 [[Katariina II]] poolt alustatud haldusreformi tulemusena tekitati täiendav võimutasand kindralkuberneri ametikohaga, kaotati iseseisvad kubermangud nende allutamisega kindralkuberneridele, kellele allusid 2-4 kubermangu.
@@ 165. rida: / 167. rida: @@
 File:Map of Saint Peterburg Governorate 1792 (small atlas).jpg|[[Peterburi asehaldurkond]]
 File:Map of Saratov Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Saratovi asehaldurkond]]
+File:Map of Simbirsk Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Simbirski asehaldurkond]]
+File:Map of Smolensk Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Smolenski asehaldurkond]]
+File:Map of Tambov Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Tambovi asehaldurkond]]
+File:Map of Tobolsk Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Tobolski asehaldurkond]]
+File:Map of Tula Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Tula asehaldurkond]]
+File:Map of Tver Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Tveri asehaldurkond]]
+File:Map of Ufa Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Ufa asehaldurkond]]
+File:Map of Vladimir Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Vladimiri asehaldurkond]]
+File:Map of Vologda Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Vologda asehaldurkond]]
+File:Map of Voronezh Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Voroneži asehaldurkond]]
+File:Map of Vyatka Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Vjatka asehaldurkond]]
+File:Map of Vyborg Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Viiburi asehaldurkond]]
+File:Map of Yaroslavl Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Jaroslavli asehaldurkond]]
+File:Map of Yekaterinoslav Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|[[Jekaterinoslavi asehaldurkond]]
 </gallery>
 == 1719 ==
 Peale Venemaa jaoks edukat [[Põhjasõda]] liideti veel [[Riia kubermang]], [[Tallinna kubermang]], ja [[Astrahani kubermang]], [[Nižni-Novgorodi kubermang]], likvideeriti  [[Smolenski kubermang]] ning selle maa-alad jaotati Riia ja [[Moskva kubermang]]ude vahel.