Isik (keeleteadus): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:


==Eesti keel==
==Eesti keel==
* Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi [[asesõnu]] ''mina'', ''sina'', ''tema'' või mitmuses ''meie'', ''teie'', ''nemad'', [[tegusõna]] pöördelisi vorme.
* Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu ''mina'', ''sina'', ''tema'' või mitmuses ''meie'', ''teie'', ''nemad'' ning [[tegusõna]] pöördelisi vorme.


'''''Mina''''' ''õpin eesti filoloogiat'';'' ''
'''''Mina''''' ''õpin eesti filoloogiat'';'' ''
'''''Teie''''' ''soovite poodi minna.''
'''''Teie''''' ''soovite poodi minna.''
''Saja'''b'''''.'';'' ''Hoopleva'''d''', et võitsid kuldkarika.''

* Isikut tähistatakse ka konkreetsete [[nimisõna]]de ning nimedega.
* Isikut tähistatakse ka konkreetsete [[nimisõna]]de ning nimedega.


35. rida: 37. rida:
# ''meie ~ me'' või ''mina'' + [[substantiiv]](id)
# ''meie ~ me'' või ''mina'' + [[substantiiv]](id)
# ''teie ~ te'' või ''sina'' + [[substantiiv]](id)
# ''teie ~ te'' või ''sina'' + [[substantiiv]](id)
''(Me) söö'''me'''''; ''(Sa) harjuta'''d'''''; ''(Te) karju'''te'''.''
''(Me) söö'''me'''''; ''(Sa) harjuta'''d'''''; ''(Te) karju'''te'''.''
* Ülejäänud juhtudel on [[öeldis]] 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.
* Ülejäänud juhtudel on [[öeldis]] 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.
''Grupp turiste vaatle'''b''' monumenti''; ''Täna külmeta'''b'''.''
''Grupp turiste vaatle'''b''' monumenti''; ''Täna külmeta'''b'''.''

Redaktsioon: 27. november 2013, kell 22:47

Isik on üks öeldise grammatiline kategooria. Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis.


Eesti keel

  • Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad ning tegusõna pöördelisi vorme.

Mina õpin eesti filoloogiat; Teie soovite poodi minna. Sajab.; Hooplevad, et võitsid kuldkarika.

  • Isikut tähistatakse ka konkreetsete nimisõnade ning nimedega.

Maria kirjutab luuletusi; Hulk lapsi jälgis teatrietendust.

  • Esimene isik on kõneleja.
  • Teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub.
  • Kolmas isik on see, kellest räägitakse.

Isik ja arv

Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret.

Ainsus:

  1. mina ~ ma
  2. sina ~ sa
  3. tema ~ ta

Mitmus:

  1. meie ~ me
  2. teie ~ te
  3. nemad ~ nad
  • Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui täisaluseks on
  1. mina ~ ma
  2. sina ~ sa
  3. meie ~ me või mina + substantiiv(id)
  4. teie ~ te või sina + substantiiv(id)

(Me) sööme; (Sa) harjutad; (Te) karjute.

  • Ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.

Grupp turiste vaatleb monumenti; Täna külmetab.

Õppigem hoolega; Astugem kiiresti; Laulgem valjemini.

Kasutatud kirjandus

  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.
  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 27-29.