Isik (keeleteadus)

Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.

Eesti keel

Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad, tegusõna pöördelisi vorme.

Mina õpin eesti filoloogiat. Teie soovite poodi minna.

Isikut tähistatakse ka konkreetsete nimisõnade ning nimedega.

Maria kirjutab luuletusi. Hulk lapsi jälgis teatrietendust.

• Esimene isik on kõneleja.
• Teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub.
• Kolmas isik on see, kellest räägitakse.

Isik ja arv

Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret.

Ainsus

1. Mina ~ ma
2. Sina ~ sa
3. Tema ~ ta

Mitmus

1. Meie ~ me
2. Teie ~ te
3. Nemad ~ nad

Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui täisaluseks on a) mina~ma, b) sina~sa, c) meie~me või mina + substantiiv(id), d) teie~te või sina + substantiiv(id).

(Me) sööme.

(Sa) harjutad.

(Te) karjute.

Ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.

Grupp turiste vaatleb monumenti.

Külmetab.

Imperatiivi mitmuse 1. pöörde puhul on isiku ärajätmine lausa kohustuslik.

Õppigem. Astugem. Laulgem.

Kasutatud kirjandus

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 27-29.