Alevik: erinevus redaktsioonide vahel
+ 27. november 2013, [http://uudised.err.ee/index.php?06292070&print=1 Seadusemuudatus kaotab kõik alevikud], uudised.err.ee |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
2012. aastal sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt kaotatakse Eestis alevikud. 24 väikest alevikku muutuvad külaks, 153 aga võivad saada aleviteks.<ref name="Lõhmus"/> |
2012. aastal sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt kaotatakse Eestis alevikud. 24 väikest alevikku muutuvad külaks, 153 aga võivad saada aleviteks.<ref name="Lõhmus"/> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
* 27. november 2013, [http://uudised.err.ee/index.php?06292070&print=1 Seadusemuudatus kaotab kõik alevikud], uudised.err.ee |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
{{Asulad}} |
{{Asulad}} |
||
Redaktsioon: 27. november 2013, kell 11:12
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.
Eesti
Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.
Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.
2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.[1]
2012. aastal sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt kaotatakse Eestis alevikud. 24 väikest alevikku muutuvad külaks, 153 aga võivad saada aleviteks.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Alo Lõhmus "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks" Maaleht, 9. august 2012
- 27. november 2013, Seadusemuudatus kaotab kõik alevikud, uudised.err.ee