Järvselja õppe- ja katsemetskond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}}
{{vikinda}}

[[Pilt:Järvselja kuningamänd 2013 09 2.jpg|pisi|Järvselja kuningamänd]]
'''Järvselja õppe- ja katsemetskond''' asub [[Meeksi vald|Meeksi vallas]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]].

==Ajalugu==
==Ajalugu==


15. augustil 1920. aastal asutati Tartu Ülikooli juurde metsaosakond. Koos sellega tekkis vajadus ka õppepraktikate läbiviimiseks kohta. 13. aprillil 1921. a. kinnitati vabariigi valitsuse otsusega määramata ajaks Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks ning sai nimetuseks Tartu Ülikooli Õppemetskond. Õppemetskonna juhatajaks määrati [[Andres Mathiesen]]. Õppemetskonna asutamisel oli A. Mathieseni sõnul kaks põhieesmärki: korraldada üliõpilastele vastavaid õppepraktikume ja võimaldada õppejõududel katsete korraldamist mitmesuguste metsanduslike probleemide uurimiseks. 1921. aastal oli metskonna pindala 6968 ha, millest metsa oli 4090 ha.
15. augustil 1920 asutati [[Tartu Ülikool]]i juurde metsaosakond. Koos sellega tekkis vajadus ka õppepraktikate läbiviimiseks. 13. aprillil 1921 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega määramata ajaks Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks ning koht sai nimetuseks Tartu Ülikooli Õppemetskond. Õppemetskonna juhatajaks määrati [[Andres Mathiesen]]. Õppemetskonna asutamisel oli A. Mathieseni sõnul kaks põhieesmärki: korraldada üliõpilastele vastavaid õppepraktikume ja võimaldada õppejõududel katsete korraldamist mitmesuguste metsanduslike probleemide uurimiseks. 1921. aastal oli metskonna pindala 6968 ha, millest metsa oli 4090 ha.

Pärast Ülikooli Seaduse vastuvõtmist 18. juunil 1925. a. muutus õppemetskond Tartu Ülikooli omanduseks ning sai nimeks Tartu Ülikooli Õppe- ja Katsemetskond.
Pärast Ülikooli Seaduse vastuvõtmist 18. juunil 1925 muutus õppemetskond Tartu Ülikooli omanduseks ning sai nimeks Tartu Ülikooli Õppe- ja Katsemetskond.


1951. aastal läks Järvselja koos endise Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnaga üle äsja loodud Eesti Põllumajandus Akadeemia koosseisu. 1953. aastal nimetati ümber metskond ümber õppe- ja katsemetsamajandiks. 1962. aastal liideti metsamajandiga kolhoosi Nõmme maad, millega suurenes tunduvalt metsamajandi pindala.


1951. aastal läks Järvselja koos endise Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnaga üle äsja loodud [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajandus Akadeemia]] koosseisu. 1953. aastal nimetati ümber metskond ümber õppe- ja katsemetsamajandiks. 1962. aastal liideti metsamajandiga kolhoosi Nõmme maad, millega suurenes tunduvalt metsamajandi pindala.


1993. a. metsakorralduse järgi oli metsamajandi pindala 11 325 ha, millest metsamaad 6595 ha. Soodena oli arvel 3530 ha.
1993. aasta metsakorralduse järgi oli metsamajandi pindala 11 325 ha, millest metsamaad 6595 ha. Soodena oli arvel 3530 ha.


Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997. aastal Eesti Põllumajandusülikool.
Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997 Eesti Põllumajandusülikool.


Hetkel koosneb metskond 18 katastriüksusest, millede pindala kokku on 10 539,0 ha ning millest 5 966,1 ha on metsamaa.
Hetkel koosneb metskond 18 katastriüksusest, millede pindala kokku on 10 539,0 ha ning millest 5966,1 ha on metsamaa.


== Õppepraktika ==
== Õppepraktika ==

Redaktsioon: 26. november 2013, kell 22:39

Järvselja kuningamänd

Järvselja õppe- ja katsemetskond asub Meeksi vallas Tartu maakonnas.

Ajalugu

15. augustil 1920 asutati Tartu Ülikooli juurde metsaosakond. Koos sellega tekkis vajadus ka õppepraktikate läbiviimiseks. 13. aprillil 1921 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega määramata ajaks Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks ning koht sai nimetuseks Tartu Ülikooli Õppemetskond. Õppemetskonna juhatajaks määrati Andres Mathiesen. Õppemetskonna asutamisel oli A. Mathieseni sõnul kaks põhieesmärki: korraldada üliõpilastele vastavaid õppepraktikume ja võimaldada õppejõududel katsete korraldamist mitmesuguste metsanduslike probleemide uurimiseks. 1921. aastal oli metskonna pindala 6968 ha, millest metsa oli 4090 ha.

Pärast Ülikooli Seaduse vastuvõtmist 18. juunil 1925 muutus õppemetskond Tartu Ülikooli omanduseks ning sai nimeks Tartu Ülikooli Õppe- ja Katsemetskond.

1951. aastal läks Järvselja koos endise Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnaga üle äsja loodud Eesti Põllumajandus Akadeemia koosseisu. 1953. aastal nimetati ümber metskond ümber õppe- ja katsemetsamajandiks. 1962. aastal liideti metsamajandiga kolhoosi Nõmme maad, millega suurenes tunduvalt metsamajandi pindala.

1993. aasta metsakorralduse järgi oli metsamajandi pindala 11 325 ha, millest metsamaad 6595 ha. Soodena oli arvel 3530 ha.

Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997 Eesti Põllumajandusülikool.

Hetkel koosneb metskond 18 katastriüksusest, millede pindala kokku on 10 539,0 ha ning millest 5966,1 ha on metsamaa.

Õppepraktika

1921. aasta maikuus saabusid esimesed 29 üliõpilast koos õppejõu A. Mathieseniga. Esimeseks praktikumiks oli 7 nädalat geodeesiat. Üliõpilased kaardistasid kokku 4600 ha. Järgmisel aastal viibis juba 66 üliõpilast. Siis toimus lisaks geodeesiale ka metsakasvatuse ja metsatakseerimise praktikumid. Üliõpilased ööbisid 1912. aastal valminud jahilossis.

Hetkel võimaldab Järvselja majutada korraga umbes 100 tudengit. Praktikumid algavad mai keskelt ning viimastel Maaülikooli tudengitel on praktikum juuli lõpus. Sealt edasi kasutavad Järvseljat oma praktikumideks Tartu Ülikooli tudengid.

Välislingid