Kasutaja:Kristityvi/Tigree keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
45. rida: 45. rida:
Tegusõna ja tegusõnast tuletatud nimisõna tüvi koosneb tavaliselt 3-st peamist mõtet kandvast häälikust. Lisatud sufiksifd ja afiksid täpsustavad sõna tähendust või näitavad grammatilisi seoseid. <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>
Tegusõna ja tegusõnast tuletatud nimisõna tüvi koosneb tavaliselt 3-st peamist mõtet kandvast häälikust. Lisatud sufiksifd ja afiksid täpsustavad sõna tähendust või näitavad grammatilisi seoseid. <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>

Nt:


'''Arf''' – sa puhkad (m.s.)
'''Arf''' – sa puhkad (m.s.)
59. rida: 57. rida:
Tegusõna asetseb tavaliselt lause lõpus. <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>
Tegusõna asetseb tavaliselt lause lõpus. <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>

Nt:


'''Zahra ketab qerat''' – Zahra raamat ta luges (n.s.) – Zahra luges raamatut
'''Zahra ketab qerat''' – Zahra raamat ta luges (n.s.) – Zahra luges raamatut
71. rida: 67. rida:
Nimisõnad jagunevad mees- ja naissoost sõnadeks. Naisoost sõnu eristatakse spetsiaalse liite abil, kuid mõnikord tehakse neil vahet ka vastavalt kokkuleppele. <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>
Nimisõnad jagunevad mees- ja naissoost sõnadeks. Naisoost sõnu eristatakse spetsiaalse liite abil, kuid mõnikord tehakse neil vahet ka vastavalt kokkuleppele. <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>

Nt:


'''Mders''' – õpetaja (m.s.)
'''Mders''' – õpetaja (m.s.)

Redaktsioon: 25. november 2013, kell 16:41

Tigree keel ('ትግረ tigre või ትግሬ tigrē)
Kõneldakse Eritreas, Etioopias, Sudaanis, Dijiboutis
Kokku kõnelejaid 1,050,000 (Eritreas) [1]
Keelesugulus Semi
Lõuna-Semi
Etioopia
Põhja-Etioopia
Tigree keel
Keelekoodid
ISO 639-1 tig
ISO 639-2 tig


Tigree keel (mõni kord kirjutatuna Tigré, vahel tuntud kui Xasa või Khasa keel) kuulub afroaasia keelkonna semi ehk semiidi harusse. [2] Peamiselt kõneleb seda keelt tigree rahvus. Levinud Eritreas ja osaliselt Sudaanis, kus seda kutsutakse khasaks, hiljuti läks [Sudaan|Sudaanis]] tigree keelele üle osa beni-ameri suguharust. [3]

Fail:Tigree3455.jpg
Maailma elevate keelte hulgas on tigree keel tähistatud lilla täpiga, mis tähendab, et see keel on kasutusel ka väljaspool tigree kogukonda. [4]


Keele levila

2006. aasta andmete põhjal on tigree keelt kõnelevaid tigree rahvusest isikuid Eritreas 1,050,000 ning see arv kasvab. [5] Tigree rahvas elab valdavalt Lääne-Eritreas Sudaani läheval paikneval maa-alal, samuti kesk- ja lääneplatool ning Punase Mere kaldal, mis jääb Zulast põhja poole. [6]


Ajalugu

Ajalooliselt on tigree lähedane vana-etioopia väljasurnud keelele geez, mida praegu kasutatakse vaid kultuskeelena Etioopia kristlikes kirikutes. Geezi tähestikule on tigrees lisandunud vaid konsonandid č, š, ž ja ŋ. Kirjanik Edward Ullendorff kirjutas, et kui geezi keelt võib võrrelda ladina keelega, siis tigreed hispaania omaga. Alates 19. saj. kasutatakse tigree kirjakeeles etioopia märgisüsteemi, mille juurutasid piibli tõlkimiseks rootsi misjonärid. 1990. aastast mindi üle tigreele kohandatud etioopia kirjaviisile, mõningad sümbolid väljaarvatud. Kirjamärk kujutab endast kaas- ja täishääliku ühendit. Mõningad märgid on omavahel nii sarnased, et nende eristamiseks peab olema väga tähelepanelik. [7]


Tigree keele foneetika iseloomulikud jooned

  • Piiratud arv täishäälikuid (algselt a, i, u pikad ja lühikesed vormid; tänapäeval on hakanud täishäälikuid lisanduma)
  • Kolme liiki kaashäälikute olemasolu: helilised, helitud ja emfaatilised (tunderõhulised)
  • Kõnes arvukate kurguhäälikute kasutamine: farüngaalsed (neelu tagaseina ja keelejuure vahel moodustatavad) ja uvulaarsed (kurgunibu abil moodustatud) kaashäälikud [8]
  • Esineb sõnu, mida saab eristada vaid konsonantide pikkuse järgi (selliseid paare on üksikuid) [9]


Grammatika eripärad

Sufiksid ja afiksid

Tegusõna ja tegusõnast tuletatud nimisõna tüvi koosneb tavaliselt 3-st peamist mõtet kandvast häälikust. Lisatud sufiksifd ja afiksid täpsustavad sõna tähendust või näitavad grammatilisi seoseid. [10]


Arf – sa puhkad (m.s.)

Arfi – sa puhkad (n.s.)

Arfo – te puhkate [11]


Sõnade järjekord

Tegusõna asetseb tavaliselt lause lõpus. [12]


Zahra ketab qerat – Zahra raamat ta luges (n.s.) – Zahra luges raamatut

Fkak jeridet qera – Fikak ajaleht ta luges (m.s.) – Fikak luges ajalehte [13]


Sõnade eristamine soo järgi

Nimisõnad jagunevad mees- ja naissoost sõnadeks. Naisoost sõnu eristatakse spetsiaalse liite abil, kuid mõnikord tehakse neil vahet ka vastavalt kokkuleppele. [14]


Mders – õpetaja (m.s.)

Mderset – õpetaja (n.s.) [15]


See (this) -

Ela (n.s)

Eli (m.s) [16]


Ela banderetna ta – See on meie lipp

Eli debr Abi tu – See mägi on suur [17]


Naissoost sõnadel on tihti sufiks "t". [18]

adök (m.s); edghet (n.s) – eesel;

cöleb (m.s); cölbet (n.s) – koer;

cadma (m.s); cadmaiet (n.s) – ettekandja;

mamba (m.s) – lord, isand; mambait (n.s) – daam. [19]


Käänded

Tigree keeles on kolm käänet: nimetav, omastav ja sihitav. On kasutusel ainsus, kaksus ja mitmus, kusjuures viimase asemel kasutatakse sageli mitmesuguseid kogunimesid (tervikut moodustavate üksuste kogumit märkivaid nimisõnu; nt mets, inimgrupp). [20]


Omadussõnad

Omadussõnadel on samuti mees- ja naissoost vormid. [21]


Nt:

Reym – pikk (m.s.)

Reyam – pikk (n.s.) [22]


Ainsus ja mitmus

negus - kuningas; negüs - kuningad;

ualed - tüdruk; ualid - tüdrukud;

mähör - varss; amhur - varsad;

nebi - prohvet; nabiat - prohvetid;

beghät - lammas; avāghe - lambad;

hog - jalg; hanag - jalad;

ezen - kõrv; ésenz - kõrvad;

saat - tund; saatat - tunnid;

anöf - nina; anfotat - ninad;

hödai - pulm; hözuiom - pulmad;

ab - isa; avec - isad;

cochöb - täht; cauachib - tähed;

gāne - välismaalane; ganötat - välismaalased;

rass - pea; ares - pead;

sefes - käpp, kabi; atsfar - käpad, kabjad;

kaböd - kõht; acbud - kõhud. [23]


Veel keelenäiteid

ana - mina;

enta – sina (m.s);

enti – sina (n.s);

hötu – tema, see (m.s);

höti – tema, see (n.s);

hénna - meie;

öntu – teie (m.s);

öntön – teie (n.s);

höntom – nemad (m.s);

hötem – nemad (n.s). [24]


„Olema“

ana halleco (o) tu – mina olen; ihalleco – ma ei ole;

enta halleco (o) tu – sa oled (m.s); ihalleco – sa ei ole;

enti hallechi tu – sa oled (n.s); ihalleco – sa ei ole;

hötu halla tu – ta on (m.s); ihalla – ta ei ole (m.s);

höta hallet tu – ta on (n.s); ihallet – ta ei ole (n.s);

henna hallena tu – me oleme; ihallena – me ei ole;

entum hallecum tu – teie olete (m.s); ihallecum – teie ei ole (m.s);

entim hallechen tu – teie olete (n.s); ihallecum – teie ei ole (n.s);

hötön hallaa tom – nemad on (m.s); ihallao – nemad ei ole (m.s);

hötön halleia ten – nemad on (n.s); ihallao – nemad ei ole (n.s). [25]


„Olema“ minevikuvorm

...alco – ma olin; iálco – ma ei olnud;

...alca – sa olid (m.s); iálca – sa ei olnud (m.s);

...alchi – sa olid (n.s); iálca – sa ei olnud (n.s);

...ala – ta oli (m.s); iála – ta ei olnud (m.s);

...alet – ta oli (n.s); iállet – ta ei olnud (n.s);

...alma – me olime; iálna – me ei olnud;

...alcum – sa olid (m.s); iálcum – sa ei olnud (m.s);

...alchen – sa olid (n.s); iálcum – sa ei olnud (n.s);

...alan – nad olid (m.s); iálou – nad ei olnud (m.s);

...alaia – nad olid (n.s); iáleia – nad ei olnud (n.s). [26]


„Omama“

Uoro chitab bi-e – Mul on raamat

Uoro chitab bö-ca – Sul (m.s) on raamat

...be-chi – sul (n.s) on

...bu – tal (m.s) on

...ba – tal (n.s) on

...be-na - meil on

...be-cum – teil (m.s) on

...be-chin – teil (n.s) on

...bom – neil (m.s) on

...ben – neil (n.s)on [27]


„Omama“ minevikuvormis naissoost nimisõnaga

Hatte bēt álet-ölie – mul oli maja

Hatte bēt álet-ölca – sul (m.s) oli maja

...el-chi – sul (n.s) oli maja

...álet-öllu – tal (m.s) oli

...el-la – tal (n.s) oli

...álet-ölma – meil oli

...álet-elcum – teil (m.s) oli

...el-cön – teil (n.s) oli

...álet-ölum – neil (m.s) oli

...álet-ölen – neil (n.s) oli [28]


Arvsõnad 1-10

1 hante'


2 kille


3 tsales


4 'arbas


5 chamus


6 suss


7 sebeae


8 tsaman


9 tisses


10 sassur [29]


Kirjasüsteem

Etioopia kirjasüsteem

Järgnevad tabelid tähistavad üldist etioopia kirjasüsteemi, mida on algselt kasutatud geezi keeles. Iga märk on silp (konsonant + täishäälik), välja arvatud märgid kuuendas veerus (ə), milles esineb kas konsonant + täishäälik ə või puudub täishäälik täielikult. [30]


Fail:Tigree34.jpg [31]


Lisaks põhimärkidele on tuletatud neli rida märke, mis tähistavad pehmeid huultega moodustatavaid suulae häälikuid. Nendeks häälikuteks on /k/, /g/, /q/ ja /h/, mida hääldatakse alati torus huultega. [32]


Fail:Tigree345.jpg [33]


Kohandatud geezi kiri

Siin esineb geezi kiri, mida on pisut muudetud, et oleks võimalik seda tigree keeles kasutada. [34]


Fail:Tigree.jpg [35]


Viited

  1. ↑ [1] Tigré
  2. ↑ [2] Семитские языки
  3. ↑ [3] Tigré
  4. ↑ [4] Tigré
  5. ↑ [5] Tigré
  6. ↑ [6] Tigre Language
  7. ↑ [7] Эфиопское письмо
  8. ↑ [8] Семитские языки
  9. ↑ [9] Tigre Language
  10. ↑ [10] Семитские языки
  11. ↑ [11] Семитские языки
  12. ↑ [12] Семитские языки
  13. ↑ [13] M. Kekia. Lesson 6, Word Order
  14. ↑ [14] Семитские языки
  15. ↑ [15] Omar M. Kekia. Lesson 1, The Pronoun
  16. ↑ [16] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those
  17. ↑ [17] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those
  18. ↑ [18] Tigre Language
  19. ↑ [19] Tigre Language
  20. ↑ [20] Семитские языки
  21. ↑ [21] Семитские языки
  22. ↑ [22] Omar M. Kekia. Lesson 2, Pronouns
  23. ↑ [23] Tigre Language
  24. ↑ [24] Tigre Language
  25. ↑ [25] Tigre Language
  26. ↑ [26] Tigre Language
  27. ↑ [27] Tigre Language
  28. ↑ [28] Tigre Language
  29. ↑ [29] Vocabulary of the Tigré Language
  30. ↑ [30] Ethiopic
  31. ↑ [31] Ethiopic
  32. ↑ [32] Ethiopic
  33. ↑ [33] Ethiopic
  34. ↑ [34] Tigre Language
  35. ↑ [35] Tigre Language
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Kristityvi/Tigree_keel&oldid=3785050"