Maldiivi keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
28. rida: | 28. rida: | ||
Maldiivi keeles on 10 vokaali ja 29 konsonanti. Häälikute süsteem sarnaneb paljude Lõuna-India keeltega.<ref name="Maldivian phonology - Wikipedia, the free encyclopedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Maldivian_phonology Maldivian phonology - Wikipedia, the free encyclopedia]</ref> |
Maldiivi keeles on 10 vokaali ja 29 konsonanti. Häälikute süsteem sarnaneb paljude Lõuna-India keeltega.<ref name="Maldivian phonology - Wikipedia, the free encyclopedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Maldivian_phonology Maldivian phonology - Wikipedia, the free encyclopedia]</ref> |
||
Vokaalide kirjutamisel kasutatakse maldiivi keeles |
Vokaalide kirjutamisel kasutatakse maldiivi keeles araabia kirjale omaseid vokaalide diakriitilisi märke ehk diakriitikuid.<ref name="Maldivian writing systems - Wikipedia, the free encyclopedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Maldivian_writing_systems Maldivian writing systems - Wikipedia, the free encyclopedia]</ref> |
||
Maldiivi keelele on omased eel-nasaleeritud klusiilid /ᵐb/, /ⁿd/, /ᶯɖ/, and /ᵑɡ/. Need esinevad ainult sõnade sees, näiteks /haⁿdu/ tähendab „kuu“ ja /haᶯɖuː/ on „toores riis“. Maldiivi ja singali keel on ainsad indo-aaria keeled, kus sellised häälikud esinevad. |
Maldiivi keelele on omased eel-nasaleeritud klusiilid /ᵐb/, /ⁿd/, /ᶯɖ/, and /ᵑɡ/. Need esinevad ainult sõnade sees, näiteks /haⁿdu/ tähendab „kuu“ ja /haᶯɖuː/ on „toores riis“. Maldiivi ja singali keel on ainsad indo-aaria keeled, kus sellised häälikud esinevad. |
Redaktsioon: 24. november 2013, kell 22:59
Maldiivi keel ehk mahli keel ehk divehi keel (ka Dhivehi, Divehi, Divehi Bas, Divehli, Mali, Malikh, Malki) kuulub indoeuroopa, indoiraani, indo-aaria ja singali-maldiivi keelte hulka.[1] Maldiivi keelt kõneldakse enamasti Maldiividel, kuid ka Indias Minicoy saarel ja Kerala osariigis.[2] Kõnelejate arv Maldiividel oli 2012. aasta andmetel 331 000, kogu maailmas 340 500.[1]
Numbrid Maldiivi keeles
1 – ekeh
2 – dehyh
3 – thineh
4 – hathareh
5 – faheh
6 – hayeh
7 – hatheh
8 – asheh
9 – nuvaeh
10 – dhihaeh
Foneetika
Maldiivi keeles on 10 vokaali ja 29 konsonanti. Häälikute süsteem sarnaneb paljude Lõuna-India keeltega.[4]
Vokaalide kirjutamisel kasutatakse maldiivi keeles araabia kirjale omaseid vokaalide diakriitilisi märke ehk diakriitikuid.[5]
Maldiivi keelele on omased eel-nasaleeritud klusiilid /ᵐb/, /ⁿd/, /ᶯɖ/, and /ᵑɡ/. Need esinevad ainult sõnade sees, näiteks /haⁿdu/ tähendab „kuu“ ja /haᶯɖuː/ on „toores riis“. Maldiivi ja singali keel on ainsad indo-aaria keeled, kus sellised häälikud esinevad. Teised keeled on maldiivi keele foneetikale palju mõju avaldanud. Näiteks häälik /z/ on teistest keeltest tulnud ning ka /p/ esineb ainult laensõnades.[4]
Ees | Kesk | Taga | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
lühike | pikk | lühike | pikk | lühike | pikk | |
Kõrge | i | i: | u | u: | ||
Keskkõrge | e | e: | o | o: | ||
Madal | a | a: |
Bilabiaal e huulhäälik |
Dentaal e hammashäälik |
Alveolaar e hambasombuhäälik |
Retrofleksne | Palataalne | Velaar | Larüngaal e kõrihäälik | ||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Klusiil e sulghäälik |
helitu | t | ʈ | c | k | |||
heliline | b | d | ɖ | ɟ | ɡ | |||
eelnasaliseeritud | ᵐb | ⁿd | ᶯɖ | ᵑɡ | ||||
Frikatiiv e hõõrdhäälik |
helitu | f | s | ʂ | ɕ | h | ||
heliline | v | z | ||||||
Nasaal e ninahäälik | m | n | ɳ | ɲ | ŋ | |||
Poolvokaal | l̪ | l | ɭ | j | ||||
Tremulant e värihäälik | r |
Rõhk
Maldiivi keeles langeb rõhk tavaliselt sõna esimesele silbile.[2]
Morfoloogia
Nimisõnadel on maldiivi keeles kolm grammatilist kategooriat. Eristada saab määratust (määrav, umbmäärane, määratlemata), arvu (ainsus, mitmus) ja käänet (nimetav, osastav, alaltütlev, omastav, alalütlev/seesütlev, instrumentaal).[2]
Süntaks
Sõnajärg ei ole maldiivi keeles range, kuid selle muutmine võib kaasa tuua väikseid erinevusi tähenduses. Näiteks turult kala tellides öeldakse seal: „mashah“ (mulle) „mas“ (kala) „vikkaa“ (müüma) ning seda võib öelda mis tahes järjekorras ning tähendus seejuures ei muutu:
- mashah mas vikkaa.
- mas mashah vikkaa.
- mas vikkaa mashah.
- vikkaa mashah mas.
Keelenäide
Gadin kihaa ireh? – Mis kell on?
Kon nameh kiyanee? – Mis su nimi on?
Baddhalu vee thi varah ufavejey. – Meeldiv kohtuda.
Huvitavat
Maldiivi keeles kasutatakse igapäevaselt väga palju laensõnu. Olenevalt rääkijast varieerub ka laensõnade arv. Need, kes oskavad lisaks ka näiteks inglise keelt, kasutavad neid palju rohkem kui need, kellel inglise keelega mingit kontakti ei ole. Mõned sõnad on nüüdseks ka maldiivi keelde kohandatult vastu võetud ning neile muud vastet enam ei olegi.
Laensõnu kohandatakse maldiivi keeles kindla mooduse järgi:
Kui sõna viitab isikule, lisatakse selle lõppu peaaegu alati „u“ ning see tähendab, et see nimisõna on määrav ja ainsuses. Lisades tavapärase „u“ asemel sõna lõppu „eh“ muutub sõna umbmääraseks ning „un“ teeb sellest mitmuse.
Nt. kelner: veitar + u = veitaru (mingi kindel kelner) veitar + eh = veitareh (mingi määratlemata kelner) veitar + un = veitarun (kelnerid)
Mõned isikule viitavad laensõnad: suursaadik – embesedaru, arhitekt – aakitektu, kassapidaja – keyshiyaru, direktor – direktaru, inspektor – inispektaru, minister – ministaru.
Kui sõna viitab asjale, on „u“ ja „eh“ sõna lõppu lisamise põhimõte nagu eelnevalt mainitud. Mitmuse saamiseks aga lisatakse nüüd sõnale „uthah“.
Nt. auto: kaar + uthah = kaaruthah (autod)
Mõned asjale viitavad laensõnad: jalgratas – baisikalu, kook – kayku, pilet – tiketu.
Kui sõna viitab tegevusele, lisatakse sellele lõppu aja näitamiseks kavatsuslikele tegevustele „kuranee“ (olevik), „koffi“ (minevik) või „kuraane“ (tulevik) ning ettekavatsemata või passiivis tegevustele „vanee“ (olevik), „vejje“ (minevik) või „vaane“ (tulevik).