Isik (keeleteadus): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Isik''' on üks öeldise grammatilistest kategooriatest.
'''Isik''' [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Süntaks]] on üks [[öeldis]]e grammatilistest kategooriatest.




5. rida: 5. rida:
== Eesti keel ==
== Eesti keel ==


'''Isik''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu ''mina'', ''sina'', ''tema'' või mitmuses ''meie'', ''teie'', ''nemad'', tegusõna pöördelisi vorme. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest räägitakse.
'''Isik''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega [[kõnesituatsioon]]is. Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi [[asesõnu]] ''mina'', ''sina'', ''tema'' või mitmuses ''meie'', ''teie'', ''nemad'', [[tegusõna]] pöördelisi vorme. Esimene isik on [[kõneleja]], teine isik on see, kelle poole [[kõneleja]] pöördub ja kolmas isik see, kellest räägitakse.


== Isik ja arv ==
== Isik ja arv ==



Grammatiline isiku-ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret.
Grammatiline isiku-ja arvukategooria väljendub morfoloogilises [[pöördekategooria]]s, millel on on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku [[liige]]t ehk [[pööre]]t.


'''Ainsus'''
'''Ainsus'''


1. Mina~ma
# Mina ~ ma
2. Sina~sa
# Sina ~ sa
3. Tema~ta
# Tema ~ ta


'''Mitmus'''
'''Mitmus'''


1. Meie~me
# Meie ~ me
2. Teie~te
# Teie ~ te
3. Nemad~nad
# Nemad ~ nad

<br />
[[Isik]] on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui [[täisalus]]eks on a) ''mina~ma'', b) ''sina~sa'', c) ''meie~me'' või ''mina'' + [[substantiiv]](id), d) ''teie~te'' või ''sina'' + [[substantiiv]](id).


''(Me) söö'''me'''.''
Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui täisaluseks on a) ''mina~ma'', b) ''sina~sa'', c) ''meie~me'' või ''mina'' + substantiiv(id), d) ''teie~te'' või ''sina'' + substantiiv(id).
''(Sa) harjuta'''d'''.''
''(Te) karju'''te'''.''


(Me) söö'''me'''.
(Sa) harjuta'''d'''.
(Te) karju'''te'''.


<br />
Ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.
Ülejäänud juhtudel on [[öeldis]] 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.


<br />
Grupp turiste vaatle'''b''' monumenti.
''Grupp turiste vaatle'''b''' monumenti.''
Külmeta'''b'''.
''Külmeta'''b'''.''


<br />
Imperatiivi mitmuse 1. pöörde puhul on isiku ärajätmine lausa kohustuslilk.
[[Imperatiiv]]i [[mitmus]]e 1. pöörde puhul on isiku ärajätmine lausa kohustuslik.


<br />
Õppigem.
''Õppige'''m'''.''
Astugem.
''Astuge'''m'''.''
Laulgem.
''Laulge'''m'''.''


<br />
== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud kirjandus ==


<br />
'''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995.''' Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.
'''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995.''' Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.


<br />
'''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993.''' Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 27-29.
'''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993.''' Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 27-29.

Redaktsioon: 21. november 2013, kell 15:48

Isik on üks öeldise grammatilistest kategooriatest.


Eesti keel

Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad, tegusõna pöördelisi vorme. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest räägitakse.

Isik ja arv

Grammatiline isiku-ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret.

Ainsus

  1. Mina ~ ma
  2. Sina ~ sa
  3. Tema ~ ta

Mitmus

  1. Meie ~ me
  2. Teie ~ te
  3. Nemad ~ nad


Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui täisaluseks on a) mina~ma, b) sina~sa, c) meie~me või mina + substantiiv(id), d) teie~te või sina + substantiiv(id).

(Me) sööme. (Sa) harjutad. (Te) karjute.



Ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.


Grupp turiste vaatleb monumenti. Külmetab.


Imperatiivi mitmuse 1. pöörde puhul on isiku ärajätmine lausa kohustuslik.


Õppigem. Astugem. Laulgem.


Kasutatud kirjandus


Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.


Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 27-29.