Brienzi järv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 25 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q14442 (translate me)
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
Põhjakaldal asub [[Brienz]]i küla, millelt järv on nime saanud. Järvest edelas, Brienzi ja Thuni järve vahel on [[Bödeli]], kuhu kuuluvad [[Interlaken]]i linn ning [[Matten]]i ja [[Unterseen]]i küla.
Põhjakaldal asub [[Brienz]]i küla, millelt järv on nime saanud. Järvest edelas, Brienzi ja Thuni järve vahel on [[Bödeli]], kuhu kuuluvad [[Interlaken]]i linn ning [[Matten]]i ja [[Unterseen]]i küla.


Et järves on vähe toitaineid (tegemist on ühe puhtama järvega Šveitsis), siis on [[kalapüük]] napp, kuid 10 tonni kala aastas (2001. aastal 10 078 tonni) siiski saadakse. Need kalad on kohalik [[delikatess]].
Et järves on vähe toitaineid (tegemist on ühe puhtama järvega Šveitsis), siis on [[kalapüük]] napp (2001. aastal 10 078 tonni). Need kalad on kohalik [[delikatess]].


Alates [[1839]] kurseerivad järvel reisilaevad. Praegu on käigus viis reisilaeva, mis kuuluvad kohalikule raudteefirmale [[BLS Lötschbergbahn]].
Alates [[1839]] kurseerivad järvel reisilaevad. Praegu on käigus viis reisilaeva, mis kuuluvad kohalikule raudteefirmale [[BLS Lötschbergbahn]].

Redaktsioon: 20. november 2013, kell 19:20

Brienzi järv on järv Šveitsis Berni kantonis, just põhja pool Berni Alpe, tüüpiline Alpide-äärne järv.

Normaalveetase on 564 m üle merepinna. Pindala 29,8 ruutkilomeetrit, sügavus kuni 259...261 meetrit. Järve kaldad on järsud, madalat vett peaaegu ei olegi. Järve pikkus on 14 km ja laius kuni 2,8 km. Järve maht on umbes 5,2 km³. Valgala pindala on umbes 1127 km².

Läbi Brienzi järve voolab Aare jõgi. Pärast Brienzi järvest väljumist jõuab jõgi varsti Thuni järve. Peale selle suubub järve Lütschine jõgi ning hulk väiksemaid ojasid.

Põhjakaldal asub Brienzi küla, millelt järv on nime saanud. Järvest edelas, Brienzi ja Thuni järve vahel on Bödeli, kuhu kuuluvad Interlakeni linn ning Matteni ja Unterseeni küla.

Et järves on vähe toitaineid (tegemist on ühe puhtama järvega Šveitsis), siis on kalapüük napp (2001. aastal 10 078 tonni). Need kalad on kohalik delikatess.

Alates 1839 kurseerivad järvel reisilaevad. Praegu on käigus viis reisilaeva, mis kuuluvad kohalikule raudteefirmale BLS Lötschbergbahn.

Välislingid