Rava (Järva)

See artikkel räägib külast Ambla vallas; Kose valla küla kohta vaata artiklit Rava (Kose).

---

Rava
Pindala	20,0 km² (2020)
Elanikke	30 (01.01.2006)
EHAK-i kood	6870
Koordinaadid	59° 7′ N, 25° 51′ E

Rava on küla Järva maakonnas Ambla vallas.

RAVA (Rawaküll) Esmamainimine 1554 Elanike arv 27 (seisuga 1.01.2013) Pindala 17 km2

Halduskuuluvus 1866 Rava vald 1892 Ambla vald 1945 Ambla Külanõukogu 1991 Ambla vald

Küla ajalooline taust 1554.a ostis Rava küla Robert Fricks. Juba uute omanike käe all hakati külasse mõisa ehitama 17. Sai algul. 17.sai lõpul sai Rava külast Rava mõis ja Väike-Ahula küla nimetetai ümber Rava külaks. 1970 aastal liideti Rava külaga Vistla küla ja Rava asundus. 1869.a avati Prümlis Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkool eelkäijaks.1897 eitatakse uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti 4-klassiliseks. Kool oli ka seltsielu keskus. Siin käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921.a korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1970. Rava mõisas asus 1918a. tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis. Rava tammik võeti kaitse alla 1936a. olles Eesti Looduskaitse Registri esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.

Küla paiknemine Rava küla on Ambla valla kõige lõunapoolsem küla piirnedes Kurisoo, Jõgisoo ja Roosna küladega. Külakeskusest on Amblasse 11 km, Aravetele 7 km ja Käravetele 13 km.

Vaatamisväärsused Rava mõis on küla keskel asuv asuv ühekorruseline kõrge maakivist soklikorrusega paekiviehitis, akende sillused saetud lubjakivist, veranda nurgad ja trepi tugimüür valgest lubjakivist. Ka majandushoonete juures on sama materjalikasutus. Hoonetekompleksi ümbritsev park läheb teisel pool veehoidlat üle Rava tammikuna tuntud metsapargiks (parkmetsaks). Mõisast eemal põllul asub hollandi-tüüpi tuulik. Rava tammiku maastikukaitseala sai alguse Rava tammede kaitse alla võtmisest 1936. aastal eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut. Sellel mõisa vastas teisel pool veehoidlat oleval 22 ha suurusel puisniidul kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd. Puisniidul kasvab mitmeid käpalisi, nagu kaunis kuldking, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaskollane sõrmkäpp, baltisõrmkäpp, pruunikas peasjuur, suur käopõll, ja kahelehine käokeel. Oletatakse, et tammik on jäänuk endisest hiiesalust, mida mõisaajal on juurdeistutamisega täiendatud Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud lubjaahi ja lubjaahju juurde kuulv paemurd. 2012.aastal taastati 1903 aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi oli oma nime saanud ühe pärimuse järgi sellest, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus saivad ka ussid (tegelikult maod – rästikud ja nastikud) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega peale talveunest ärkamist seal näha palju madusid (usse). Teise pärimuse kohaselt oli sellel küllalt kõrgel künkal elanud ussikuningas, et sealt kõrgelt oleks hea vaadata ja ülevaadet saada oma alamate tegevusest.

Traditsioonid Rava järve rand on Ambla valla populaarseim ujumiskoht, kus toimuvad ka erinevad üritused. Samuti leiab inimeste hulgas aktiivset kasutamist Rava tammikusse RMK poolt rajatud puhkekoht. Külal on külavanem, kuid puudub külaelu korraldav selts.