Copterline'i lennuõnnetus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Fix URL prefix
24. rida: 24. rida:
Päästeoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev [[PVL-202 Kati|Kati]], piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] laevad [[Vaindlo]] ja [[Wambola]], [[Veeteede Amet]]i laev [[EVA-320]], [[kaubalaev]] [[Baltic Trader]], piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev [[Merikarhu]], Soome päästekopter [[Puma]] ja Eesti ning Soome [[tuuker|tuukrid]]. Õnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.
Päästeoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev [[PVL-202 Kati|Kati]], piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] laevad [[Vaindlo]] ja [[Wambola]], [[Veeteede Amet]]i laev [[EVA-320]], [[kaubalaev]] [[Baltic Trader]], piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev [[Merikarhu]], Soome päästekopter [[Puma]] ja Eesti ning Soome [[tuuker|tuukrid]]. Õnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.


Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe Soome piloodi, kapten Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt.<ref>[http://http://www.postimees.ee/1493975/ Leiti teise kopteripiloodi surnukeha]. Postimees, 25. august 2005.</ref> Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati Soome merepäästelaeva [[Seili]] kraanat. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter [[Vene-Balti sadam]]asse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.
Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe Soome piloodi, kapten Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt.<ref>[http://www.postimees.ee/1493975/ Leiti teise kopteripiloodi surnukeha]. Postimees, 25. august 2005.</ref> Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati Soome merepäästelaeva [[Seili]] kraanat. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter [[Vene-Balti sadam]]asse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.


Kopteriõnnetuses hukkusid:
Kopteriõnnetuses hukkusid:

Redaktsioon: 15. november 2013, kell 21:02

Copterline'i lennuõnnetus
Copterline'i kopter Sikorsky S-76 (OH-HCJ) tõuseb õhku Helsingi Malmi lennuväljalt
Intsidendi ülevaade
Kuupäev 10. august 2005
Põhjus(ed) Esiservo rike
Reisijaid 12
Meeskond 2
Hukkunuid 14 (kõik)
Ellujääjaid 0
Tõusis õhku 10. augustil 2005 12:39 Tallinn
Sihtkoht Helsingi
Lennufirma Copterline

Copterline'i lennuõnnetus toimus 10. augustil 2005 Tallinna-Helsingi liinil lennanud helikopteriga. Lennufirma Copterline helikopter kukkus Naissaare ja Aegna vahel umbes 1,8 meremiili kaugusel Viimsi poolsaarest ja Aegna saarest 1,9 meremiili edelas Tallinna lahte. Õnnetuskoha koordinaadid on 59° 32′ 33″ N, 24° 43′ 51″ E.

Kell 12.39 startis Copterline'ile kuuluv kopter Sikorsky S-76C+ (registritähis OH–HCI) Tallinnast lennuplaanijärgsele lennule Helsingisse. Kolm minutit hiljem, kell 12.42 kukkus ta Aegna saare juures merre ja uppus lühikese aja jooksul. Kõik pardal olnud 14 inimest: 12 reisijat ning kaks meeskonnaliiget hukkusid. Reisijatest oli pardal kuus Soome, neli Eesti ja kaks USA kodanikku. Kopteri piloodid olid Soome kodanikud. Kõik ohvrid uppusid.

Päästeoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev Kati, piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, Eesti mereväe laevad Vaindlo ja Wambola, Veeteede Ameti laev EVA-320, kaubalaev Baltic Trader, piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev Merikarhu, Soome päästekopter Puma ja Eesti ning Soome tuukrid. Õnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.

Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe Soome piloodi, kapten Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt.[1] Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati Soome merepäästelaeva Seili kraanat. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter Vene-Balti sadamasse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.

Kopteriõnnetuses hukkusid:

  • Peter Fredriksson (1964)
  • Lydia Riis Hamburgen (1918)
  • Mary Elizabeth Hamburgen (1958)
  • Onni Matti Kopperi (1944)
  • Carolina Kremenetski (1983)
  • Ruta Kruuda (1967)
  • Tapio Hannes Kuikko (1951)
  • Seppo Antero Peurala (1948)
  • Seija Marjut Ruotsalainen (1952)
  • Ari Kalevi Seger (1954)
  • Kristel Soll (1965)
  • Liisa Suuster (1983)
  • Pentti Olavi Vainio (1946)
  • Jarkko Varjo (1961)

14. septembril avalikustatud lennuõnnetuse põhjuste uurimiskomisjoni esialgses aruandes jäid kopteriõnnetuse põhjused ebaselgeks. Oli märgitud, et kopter oli tehniliselt korras, ilmastikutingimused lennuks sobivad ja meeskond kopteri juhtimiseks vajaliku pädevusega. Samuti ei leitud märke tulekahjust ega kopteri kokkupõrkest õhus, lindude või muude objektidega. Kindlaks oli tehtud, et kopteri mootorid säilitasid töövõime lennu lõpuni ning sõiduki konstruktsioonid purunesid alles kokkupõrkel veega. Pardalolnute surma põhjustas raporti kohaselt uppumine. Lennuõnnetuse põhjuseks toodi kopteri sattumine mingisse eriolukorda, mis põhjustas kopteri tugeva hälbe tavapärastest lennuparameetritest ning kutsus lõpuks esile kopteri juhitamatu langemise. Õnnetuse lõpparuanne avaldati 11. augustil 2008.[2]

Õnnetuse põhjus

Hüdrovõimendi (esiservo) uurimisel USAs selgus, et selle kolvipea küljest oli lahti koorunud osa plasmameetodil peale kantud kattekihist.

Kattekiht on vase ja alumiiniumi segust. Kaks suuremat kattekihi tükki ummistasid servo ühe juhtkraani kanalitest, millega paratamatult kaasnes servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud labade seadenurga ootamatu muutus. Piloodid ei suutnud 35 sekundiga, mis lahutas neid merre sööstmisest, kopterit kontrolli alla saada ja kopter sööstis keereldes merre.

Viited

  1. Leiti teise kopteripiloodi surnukeha. Postimees, 25. august 2005.
  2. Helikopteriõnnetuse põhjustas vigane juhtimisseade. Postimees, 11. august 2008.

Välislingid