Jaala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Suwa (arutelu | kaastöö)
P +1 viide
3. rida: 3. rida:


Jaala on ehitatud klinkerplangutusega ning kahemastilise taglasega. Eripäraks on see, et eesmast paikneb vööri lähedal ja suurmast jaala keskel. Eesmast kannab koos pukspriidiga eespurje ja taga priitpurje, suures tahapoole kaldus mastis on kahvelpuri ning harvem lisati suurpurjele veel topsel. Peamine kasutusala oli halu- ja kivivedu ning hülgeküttimine.
Jaala on ehitatud klinkerplangutusega ning kahemastilise taglasega. Eripäraks on see, et eesmast paikneb vööri lähedal ja suurmast jaala keskel. Eesmast kannab koos pukspriidiga eespurje ja taga priitpurje, suures tahapoole kaldus mastis on kahvelpuri ning harvem lisati suurpurjele veel topsel. Peamine kasutusala oli halu- ja kivivedu ning hülgeküttimine.

== Viited ==
{{viited}}
* 10. juuli 2008, Ivar Oja, [http://www.postimees.ee/print/19896/haruldase-purjetuubiga-jaalad-purjetavad-esmakordselt-umber-eesti Haruldase purjetüübiga jaalad purjetavad esmakordselt ümber Eesti], postimees.ee



[[Kategooria:Purjelaevad]]
[[Kategooria:Purjelaevad]]

Redaktsioon: 15. november 2013, kell 13:59

 See artikkel räägib rannasõidupurjekast; järve kohta vaata artiklit Jaala järv; valla kohta Soomes vaata artiklit Jaala vald; valla keskuse kohta vaata artiklit Jaala kirikuküla

Jaala ehk jaal on väike rannasõidupurjekas, mida kasutasid ka rannarootslased.

Jaala on ehitatud klinkerplangutusega ning kahemastilise taglasega. Eripäraks on see, et eesmast paikneb vööri lähedal ja suurmast jaala keskel. Eesmast kannab koos pukspriidiga eespurje ja taga priitpurje, suures tahapoole kaldus mastis on kahvelpuri ning harvem lisati suurpurjele veel topsel. Peamine kasutusala oli halu- ja kivivedu ning hülgeküttimine.

Viited