Senffi trepid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Senffi trepid''' on [[Tartu]]s [[Struve tänav]]at [[Vallikraavi tänav]]aga ühendavad trepid. |
'''Senffi trepid''' on [[Tartu]]s [[Struve tänav]]at [[Vallikraavi tänav]]aga ühendavad trepid. |
||
Nad on nime saanud [[Tartu ülikooli joonistuskool]]i esimese õpetaja, kunstnik [[Carl August Senff]]i järgi, kelle maja asus samas mäenõlval [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]]ja Struve tänava nurgal. Tema järgi nimetati ka Liivamäge Senffi mäeks või Senffi kõrgendikuks. Senff lasi sellesse kohta ehitada esimesed trepid, hõlbustamaks Tiigi tänavalt tulijate ligipääsu ülikoolile ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]us paiknevale raamatukogule, kuna enne treppe oli sel kohal järsk tee, mis jätkas [[Pikk Liivamäe tänav]]at (''Die lange Sandberg Gasse''). 1830. aastal kirjeldati Senffi mäe teed (''Senffsche Bergweg'') kui väga järsku ja ainult erakordselt vagurate hobustega sõidetavat.<ref name="Sootak">Varje Sootak [http://www.ajakiri.ut.ee/800793 Mitte ainult Senffi trepid...] UT, 10.05.2010</ref><ref name="õiend" /> |
|||
Nad on nime saanud [[Carl August Senff]]i maja järgi, mis asus samas [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]]a alguses treppide juures. |
|||
19. sajandi teisel poolel olid trepid osa [[Tähe tänav]]a jätkust. Tänav korraldati põhjalikult ümber 1870. aastatel. Esialgne plaan oli ehitada sinna jalakäijatele käsipuudega kivitrepp. Eelarve koostas ehitusmeister C. von Sengbusch, ülikooli rektor Meikov eraldas linna toetuseks <ref name="õiend" /> |
|||
Varaseimad vaated treppidele pärinevad ajast paar aastat pärast ehitise valmimist, kui istutatud puud olid veel väikesed<ref name="õiend">M. Eimre ja S. Saarep "[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5930 Ajalooline õiend Senffi treppide kohta]" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)</ref>. 2010. aastal meenutas Varje Sootak, et veel mõnikümmend aastat varem olid trepi kõrval Senffi-aegsed sirelid<ref name="Sootak" />. |
|||
<gallery> |
<gallery> |
||
| 8. rida: | 12. rida: | ||
Pilt:Senffi trepid alt.JPG|Alt |
Pilt:Senffi trepid alt.JPG|Alt |
||
</gallery> |
</gallery> |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Kirjandus== |
|||
* Ingrid Abram "Kus on Senffi trepid?" Postimees 07.05.1997 |
|||
* E. Kudu "Senffi treppidest" Edasi 30.05.1985 (M. Eimre ja S. Saarepi ajaloolise õiendi väitel ebapiisav ja ebatäpne) |
|||
==Välislingid== |
|||
* M. Eimre ja S. Saarep "[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5930 Ajalooline õiend Senffi treppide kohta]" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris) |
|||
[[Kategooria:Tartu ehitised]] |
[[Kategooria:Tartu ehitised]] |
||
Redaktsioon: 13. november 2013, kell 19:25
Senffi trepid on Tartus Struve tänavat Vallikraavi tänavaga ühendavad trepid.
Nad on nime saanud Tartu ülikooli joonistuskooli esimese õpetaja, kunstnik Carl August Senffi järgi, kelle maja asus samas mäenõlval Tiigija Struve tänava nurgal. Tema järgi nimetati ka Liivamäge Senffi mäeks või Senffi kõrgendikuks. Senff lasi sellesse kohta ehitada esimesed trepid, hõlbustamaks Tiigi tänavalt tulijate ligipääsu ülikoolile ja Toomkirikus paiknevale raamatukogule, kuna enne treppe oli sel kohal järsk tee, mis jätkas Pikk Liivamäe tänavat (Die lange Sandberg Gasse). 1830. aastal kirjeldati Senffi mäe teed (Senffsche Bergweg) kui väga järsku ja ainult erakordselt vagurate hobustega sõidetavat.[1][2]
19. sajandi teisel poolel olid trepid osa Tähe tänava jätkust. Tänav korraldati põhjalikult ümber 1870. aastatel. Esialgne plaan oli ehitada sinna jalakäijatele käsipuudega kivitrepp. Eelarve koostas ehitusmeister C. von Sengbusch, ülikooli rektor Meikov eraldas linna toetuseks [2]
Varaseimad vaated treppidele pärinevad ajast paar aastat pärast ehitise valmimist, kui istutatud puud olid veel väikesed[2]. 2010. aastal meenutas Varje Sootak, et veel mõnikümmend aastat varem olid trepi kõrval Senffi-aegsed sirelid[1].
-
Sügisene vaade Tiigi tänavalt -
Ülalt -
Alt
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Varje Sootak Mitte ainult Senffi trepid... UT, 10.05.2010
- ↑ 2,0 2,1 2,2 M. Eimre ja S. Saarep "Ajalooline õiend Senffi treppide kohta" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)
Kirjandus
- Ingrid Abram "Kus on Senffi trepid?" Postimees 07.05.1997
- E. Kudu "Senffi treppidest" Edasi 30.05.1985 (M. Eimre ja S. Saarepi ajaloolise õiendi väitel ebapiisav ja ebatäpne)
Välislingid
- M. Eimre ja S. Saarep "Ajalooline õiend Senffi treppide kohta" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)