Sherlock Holmes: erinevus redaktsioonide vahel
120. rida: | 120. rida: | ||
* Holmes on tuttav kõikide salakirja liikidega ning kirjutas ka selleteemalise uurimuse, kus analüüsis sada kuutkümmend erinevat šifrit ("[[Kriipsukujukeste mõistatus]]")<ref>"[[Kriipsukujukeste mõistatus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 47</ref>. |
* Holmes on tuttav kõikide salakirja liikidega ning kirjutas ka selleteemalise uurimuse, kus analüüsis sada kuutkümmend erinevat šifrit ("[[Kriipsukujukeste mõistatus]]")<ref>"[[Kriipsukujukeste mõistatus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 47</ref>. |
||
* ''"Antropoloogia ajakirjas"'' avaldati Holmesi kaks lühimonograafiat inimese kõrva eripärast ("[[Pappkarbi mõistatus]]")<ref>"[[ Pappkarbi mõistatus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 336–337</ref>. |
* ''"Antropoloogia ajakirjas"'' avaldati Holmesi kaks lühimonograafiat inimese kõrva eripärast ("[[Pappkarbi mõistatus]]")<ref>"[[ Pappkarbi mõistatus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 336–337</ref>. |
||
* '''"Lassus – polüfoonilised motetid"''' (''"Monograph on the Polyphonic Motets of Lassus"''). Monograafia valmis tänu Holmesi suurele huvile [[Keskaeg|keskaja]] muusika vastu. Teost mainitakse jutustuses "[[Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus]]"<ref>"[[Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 355, 375</ref>. |
* '''"[[Orlando di Lasso|Lassus]] – polüfoonilised motetid"''' (''"Monograph on the Polyphonic Motets of Lassus"''). Monograafia valmis tänu Holmesi suurele huvile [[Keskaeg|keskaja]] muusika vastu. Teost mainitakse jutustuses "[[Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus]]"<ref>"[[Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 355, 375</ref>. |
||
* '''"Mesinduse praktiline käsiraamat koos mõne tähelepanekuga mesilasema eraldamise kohta"''' (''"Practical Handbook of Bee Culture, with Some Observations upon the Segregation of the Queen"''; "[[Viimane kummardus (jutustus)|Viimane kummardus]]")<ref>"[[Viimane kummardus (jutustus)|Viimane kummardus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 424</ref>. |
* '''"Mesinduse praktiline käsiraamat koos mõne tähelepanekuga mesilasema eraldamise kohta"''' (''"Practical Handbook of Bee Culture, with Some Observations upon the Segregation of the Queen"''; "[[Viimane kummardus (jutustus)|Viimane kummardus]]")<ref>"[[Viimane kummardus (jutustus)|Viimane kummardus]]"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 424</ref>. |
||
Redaktsioon: 12. november 2013, kell 00:16
Sherlock Holmes | |
---|---|
Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) | |
Sündinud | 1854 |
Surnud | pärast 1923 |
Rahvus | inglane |
Sugu | mees |
Perekond | Vennad Mycroft Holmes ja Sherrinford Holmes |
Amet | eradetektiiv |
Tegelaskuju autor | Arthur Conan Doyle |
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [šerlok hõumz]
) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis.
Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal.
Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemistry auliige[1].
Elulugu
William Sherlock Scott Holmes sündis 6. jaanuaril 1854. aastal[2] Siger ja Violet Holmesi kolmanda pojana. Tema vennad on Mycroft Holmes, Diogenes Club`i asutajaliige, ja Sherrinford Holmes[3].
Jutustuses "Kreeka keele tõlk" mainib Sherlock Holmes, et tema esivanemad olid mõisnikud ja vanaema prantsuse kunstniku Horace Vernet` õde[4][2].
Holmes'i noorus möödub maailmas ringi rännates. Aastatel 1855–1858 elas perekond Prantsusmaal, Bordeaux's. Seepeale siirduti Ameerika Ühendriikidesse, Montpellieri. 1860. aastate algul ollakse tagasi Euroopas, uueks elukohaks saab Köln. Alates 1864 kolib perekond lõplikult Inglismaale[5].
1872. aastal alustab noormees õpinguid Oxfordis Christ Church College'is, kus üks õpetajatest on professor James Moriarty. Kolledži ajal uurib ja lahendab Sherlock Holmes oma esimese juhtumi ("Gloria Scott"). Edust tiivustatult otsustab ta detektiivitööga tõsisemalt tegelema hakata[6].
Lõpetanud 1877. aastal ülikooli, siirdub Holmes elama Londonisse. Leides üürikorteri Montague Streetil, Briti Muuseumi läheduses, alustab ta oma karjääri nõuandja-eradetektiivina[7].
Jaanuaris 1881 kohtub Sherlock Holmes Püha Bartholomeuse kliinikus endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoniga. Koos üüritakse korter Baker Street 221B[8]. Siitpeale algab kahe mehe kuulsusrikas koostöö. Oma kahekümne viie aastase detektiivikarjääri jooksul on Watson abiks nii erinevate juhtumite uurimisel, kui ka nende sündmuste kirjapanemisel.
1891. aastal kohtub detektiiv Sherlock Holmes Londoni kuritegeliku ilma liidri professor Moriartyga. Dramaatilised sündmused kulmineerusid Šveitsis Meiringeni lähistel Reichenbachi kose juures ("Viimane juhtum"). Moriarty plaan tappa Holmes ebaõnnestus, professor kukkus kuristikku. Detektiiv kasutas aga juhust, et lavastada enda surm ("Tühja maja mõistatus").
Peale naise surma (1891) ja Sherlock Holmesi "hukkumist" müüb doktor Watson oma arstipraksise maha ning naaseb Baker Streetile[9].
Aastatel 1891–1894 varjas Holmes end valenime Sigerson all professor Moriarty käsilaste kättemaksu eest, elades kaks aastat Tiibetis ning viibides Lhasas dalai-laama seltskonnas. Tagasitee Euroopasse kulges läbi Pärsia, Meka ja Hartumi. Jõudnud Prantsusmaale, elas detektiiv mõnda aega Montpellieris[10].
1894. aastal naaseb Sherlock Holmes Londonisse. Siitpeale tegutseb kuulus tandem koos kuni 1902 aastani, mil doktor Watson kolib omaette korterisse Queen Anne'i tänavale ja alustab uuesti arstipraksist[11]. 1903. aastal lahendab Holmes Londonis oma viimased juhtumid ja läheb pensionile.
1904. aastal kolib Sherlock Holmes Ida-Sussexi krahvkonda. Viie miili kaugusele Eastbourne`ist rajab ta endale väikese talu[12], kus pühendub mesilaste kasvatamisele[13]. Doktor Watsoniga kohtus ta ainult aeg-ajalt, kui sõber teda nädalalõpul külastas, mistõttu Lõvilaka mõistatuse pidi ta ise üles kirjutama (lugu on jutustatud Sherlock Holmesi silmade läbi)[14].
Iseloomustus
Oma tegelaskuju loomisel olid kirjanikul eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudes.
Doktor Watsoni kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus jalga pikk ning kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis kokaiini. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed. Ta jälestas igasugust seltskonda[15][16].
Kuulsa detektiivi teadmiste pagas on lünklik. Ta omandas ainult selliseid teadmisi, millest tal kasu oli.
Sherlock Holmesi teadmiste ulatus:
- Kirjandus – puudulik;
- Filosoofia – puudulik;
- Astronoomia – puudulik;
- Poliitika – puudulik;
- Botaanika – tundis hästi musta belladonnat, oopiumi ja üldse mürke. Praktilisest aiandusest ei teadnud midagi;
- Geoloogia – piirdusid ainult sellega, mis praktilises elus vaja oli. Tundis detailselt Londoni erinevaid piirkondi;
- Keemia – põhjalik;
- Anatoomia – täpsed, kuid süsteemitud;
- Kõmukirjandus – tohutu suured. Teadis kõigi 19. sajandil toimepandud hirmutegude üksikasju;
- Mängis hästi viiulit;
- Oli osav kepivõitleja, poksija ja vehkleja;
- Tundis hästi Briti seadusi[17].
Sherlock Holmesi detektiivikarjäär
Läbi erinevate Arthur Conan Doyle'i kirjutatud teoste saab taastada Sherlock Holmesi eradetektiivikarjääri ajalise kronoloogia[18]. Samas on paljudes jutustustes erinevaid viiteid dateerimata juhtumitele, millega detektiiv oli tegelenud.
Varajane karjäär (Watsoni eelne aeg)
Sherlock Holmesi varajast karjääri on kajastatud kogumiku "Sherlock Holmesi memuaarid" kahes jutustuses "Gloria Scott" (tegevuse aeg juuli – september 1874. aasta) ning "Musgrave'i rituaal" (oktoober 1879).
Tegevus aastatel 1881–1891
Kohtudes doktor Watsoniga 1881. aastal, üüritakse kahepeale poissmeestekorter Baker Street 221B. Oma märkmetesse talletas Watson sellest perioodist kolm juhtumit "Etüüd punases" (märts 1881), "Kodune patsient" (oktoober 1881) ja "Tähnilise lindi mõistatus" (aprill 1883). Seepeale tuleb Holmesi kroonikates paus, kuigi aeg-ajalt Watson jälgib tema tegemisi[19].
Aastatel 1884–1886 elab doktor Watson Ameerika Ühendriikides, abielludes seal Constance Adamsiga. Tagasi Londonis, alustab doktor Watson uuesti Sherlock Holmesi juhtumiste ülestähendamist, tegutsedes samal ajal arstipraksisega Paddingtonis ja Kensingtonis[20][21].
- 1886 aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumi "Berülldiadeemi mõistatus".
- 1887 – "Reigate'i mõistatus", "Viis apelsiniseemet" ja "Kõrgest soost poissmehe mõistatus".
- 1888 – "Nelja märk" (doktor Watson kohtub tulevase abikaasa Mary Morstaniga[5]), "Skandaal Böömimaal", "Hirmu org", "Kadunud peigmehe juhtum", "Boscombe'i oru mõistatus", "Kollane nägu", "Teise laigu mõistatus", "Kreeka keele tõlk", "Pappkarbi mõistatus", "Hõbelauk" ja "Vigane mees".
- 1889 – "Viltuse suuga mees", "Maaklerikontori ametnik", "Laevastikuleping", "Inseneri pöidla mõistatus" ja "Baskerville'ide koer".
- 1890 – "Punapeade liit", "Sinise granaatkivi mõistatus", "Punaste pöökide mõistatus", "Sureva detektiivi mõistatus"
- 1891 aasta mais ristub Holmesi tee professor Moriartyga, mida kajastatakse jutustuses "Viimane juhtum".
Sherlock Holmes'i tagasitulek ja tegevus aastatel 1894–1902
- 1894 aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumid "Tühja maja mõistatus", "Vistaariamaja mõistatus", "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus" ja "Kuldsete näpitsprillide mõistatus".
- 1895 – "Kolme üliõpilase mõistatus", "Üksildase jalgratturi mõistatus", "Musta Peetri mõistatus" ja "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus".
- 1896 – "Looritatud üürniku mõistatus", "Sussexi vampiiri mõistatus" ja "Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus".
- 1897 – "Abbey Grange'i mõistatus" ja "Kuradijala mõistatus".
- 1898 – "Kriipsukujukeste mõistatus" ja "Pensionärist maalermeistri mõistatus".
- 1899 – "Charles Augustus Milvertoni mõistatus" ja "Kuue Napoleoni mõistatus"
- 1900 – "Thor Bridge'i probleem".
- 1901 – "Priory kooli mõistatus" ja "Leedi Frances Carfaxi kadumine".
- 1902 – "Shoscombe Old Place'i mõistatus", "Kolme Garridebi mõistatus", "Kuulsa kliendi mõistatus" ja "Punase ringi mõistatus".
- 1903 – "Kaame sõduri mõistatus", "Kolme ärkliga maja mõistatus", "Mazarini kalliskivi mõistatus" ja "Roniva mehe mõistatus".
Tegevus peale pensionile jäämist
- 1907 aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumi "Lõvilaka mõistatus".
- Kuulsa tandemi viimane koostöö oli 1914 aastal Esimese maailmasõja eelõhtul, mis kajastub jutustuses "Viimane kummardus".
Sherlock Holmesi looming
Sherlock Holmesi poolt avaldatud trükiste ja monograafiate nimekiri[22][23].
Avaldatud
- "Elu raamat" ("Book of Life"; "Etüüd punases"). Artikkel ajakirjast. "Elu raamat" võtab kokku, kui palju võib tähelepanelik inimene kõige ettejuhtuva täpse ja süstemaatilise vaatluse teel teada saada[24].
- "Mitmesuguste tubakate tuha eristamisest" ("Upon the Distinction between Ashes of the Various Tobaccos"). Monograafiat mainitakse jutustustes "Etüüd punases"[25], "Nelja märk"[26] ja "Boscombe'i oru mõistatus"[27]. Teos teeb ülevaate saja neljakümne erineva sigari-, sigareti- ja piibutubaka tuhast.
- Lisaks mainitakse jutustuses "Nelja märk" monograafiaid inimese jälgede uurimisest ja kipsi kasutamisest nende säilitamisel ning kutsetöö mõjust käe kujule[26].
- Jutustuses "Baskerville'ide koer" viidatakse monograafiale, mis käsitleb erinevate dokumentide kirjutusaja tuvastamise meetodeid[28].
- Holmes on tuttav kõikide salakirja liikidega ning kirjutas ka selleteemalise uurimuse, kus analüüsis sada kuutkümmend erinevat šifrit ("Kriipsukujukeste mõistatus")[29].
- "Antropoloogia ajakirjas" avaldati Holmesi kaks lühimonograafiat inimese kõrva eripärast ("Pappkarbi mõistatus")[30].
- "Lassus – polüfoonilised motetid" ("Monograph on the Polyphonic Motets of Lassus"). Monograafia valmis tänu Holmesi suurele huvile keskaja muusika vastu. Teost mainitakse jutustuses "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus"[31].
- "Mesinduse praktiline käsiraamat koos mõne tähelepanekuga mesilasema eraldamise kohta" ("Practical Handbook of Bee Culture, with Some Observations upon the Segregation of the Queen"; "Viimane kummardus")[32].
Plaanitavad
Juba valminud teoste kõrval on Sherlock Holmes maininud erinevaid huvitavaid teemasid, millest võiks ja oleks vaja kirjutada monograafia.
- "Sureva detektiivi mõistatuses" simuleerimisest[33].
- "Roniva mehe mõistatuses" koerte osast detektiivitöös[34].
Arthur Conan Doyle'i teosed
- Romaanid.
- "Etüüd punases" ("A Study in Scarlet", 1887)
- "Nelja märk" ("The Sign of the Four", 1890)
- "Baskerville'ide koer" ("The Hound of the Baskervilles", 1902)
- "Hirmu org" ("The Valley of Fear", 1915)
- Jutustuste kogumikud. Algselt ilmusid jutustused perioodikas, millest hiljem koostati Sherlock Holmes'i viis kriminaaljutu antoloogiat.
- "Sherlock Holmesi seiklused" ("The Adventures of Sherlock Holmes", 1892)
- "Sherlock Holmesi memuaarid" ("The Memoirs of Sherlock Holmes", 1894)
- "Sherlock Holmesi tagasitulek" ("The Return of Sherlock Holmes", 1905)
- "Viimane kummardus" ("His Last Bow", 1917)
- "Sherlock Holmesi märkmeraamat" ("The Case-Book of Sherlock Holmes", 1927)
Kultuuripärand
Muuseumid
Sherlock Holmesi muuseum avati 1990. aastal Londonis Baker Streetil, esimese muuseumina, mis on pühendatud tuntud raamatukangelasele. Kahekorruselises hoones on ajastutruult sisustatud nii härrasmeeste magamistoad, kui ka ühine elutuba. Paljudest tegelaskujudest Holmes'i lugudes on valmistanud muuseumi vahakujud[35]. 1991. aastal avati Holmes'i teine muuseum Meiringenis Šveitsis.
Mälestusmärgid ja monumendid
Tuntumad vaatamisväärsused on Meiringeni lähedal asuvad Aare kuristik Aare jõel ja Reichenbachi joad (Reichenbachfälle), professor Moriarty ja Sherlock Holmesi võitluspaik ("Viimane juhtum").
Reichenbachi jugade juures meenutab seda väljamõeldud sündmust mälestustahvel. Peale selle on Meiringenis Sherlock Holmesi mälestussammas omanimelisel peatänaval. Londoni Sherlock Holmesi Selts (Sherlock Holmes Society of London) korraldab regulaarseid Meiringeni-reise, millest osavõtjad mängivad ajaloolistes kostüümides läbi Sherlock Holmesi seiklused.
Moskvasse Suurbritannia saatkonna lähedale Moskva jõe äärde püstitati 2007. aastal Sherlock Holmesi ausammas. Legendaarne raamatukangelane seisab seal, kuulus piip käes, koos oma lahutamatu kaaslase dr. Watsoniga. Kuju rajamise üks algatajatest oli Vassili Livanov, kogu projekti teostuse eest vastutas mittetulundusorganisatsioon "Culture Dialogue/One World". Nii praegusel Venemaal on, kui ka endises Nõukogude Liidus olid Holmesi-lood väga populaarsed[36].
Sherlock Holmes teatrilaval ja ekraanil
Teater
20. veebruaril 1998 esietendus Tallinna Linnateatris Ago-Endrik Kerge lavastus "Etüüd punases" ainetel "Sherlock Holmes ja doktor Watson", peaosades Marko Matvere Sherlock Holmesi ja Raivo E. Tamm doktor Watsoni rollis[37].
Film
Sherlock Holmesi karakter on väga jõuliselt mõjutanud popkultuuri. Internet Movie Database annab 2010. aasta seisuga 226 valminud filmi, kus tegutseb kuulus detektiiv. Esimene linateos valmis 1905. aastal[38].
Ingliskeelsetest ekraniseeringuist pikema staažiga Sherlock Holmese osatäitjad on Eille Norwood, kes mängis Londoni detektiivi 49 filmis aastatel 1921–1923[39] ja Basil Rathbone 15 filmis aastatel 1939–1946, 1956[40]. Tuntumatest näitlejatest on üles astunud veel Christopher Plummer, Roger Moore, Charlton Heston, Matt Frewer, John Cleese, Michael Caine jt[38].
Christopher Lee on mänginud nii Sherlock Holmesi, kui ka tema venda Mycroft Holmesi[41].
1983. aastal nelja Arthur Conan Doyle`i romaani põhjal valminud animatsioonile andis Sherlock Holmesi hääle Peter O'Toole. 1997. aastal mängis näitleja filmis "FairyTale: A True Story" aga kirjanikku Doyle'i ennast[42].
2009. aastal esilinastus Guy Ritchie` lavastatud film "Sherlock Holmes" peaosades Sherlock Holmesina Robert Downey juunior ja doktor Watsonina Jude Law[43]. Samade tegijate poolt valmis 2011. aastal ka teine linateos[44].
Televisioon
TV seriaalides[45] on tuntumad osatäitmised Ronald Howard Ameerika Ühendriikide seriaalis "Sherlock Holmes" (39 episoodi, 1954–1955)[46] ja Suurbritannias Douglas Wilmer (13 episoodi, 1964–1965) ja Peter Cushing (16 episoodi, 1968) seriaalis "Sherlock Holmes"[47].
Suurbritannia kompanii Granada Television poolt toodetud 13-osalises seriaalis "The Adventures of Sherlock Holmes" (1984–1985) kehastab Sherlock Holmes'i Jeremy Brett, (doktor Watsoni osas David Burke)[48]. Aastatel 1986–1988 valmib Brettiga peaosas jätkuna 11-osaline "The Return of Sherlock Holmes"[49], 1991–1993 9-osaline "The Case-Book of Sherlock Holmes"[50] ja 1994 6-osaline "The Memoirs of Sherlock Holmes"[51]
Aastal 2010 valmis telesarja "Sherlock" kolm osa, kus peaosades Benedict Cumberbatch (Sherlock Holmes) ja Martin Freeman (doktor Watson). Jaanuaris 2011 alustas sarja näitamist ETV[52][53].
Aastatel 1979–1986 valmis Nõukogude Liidus Sherlock Holmesi seiklustest kõnelev filmisari "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused" peaosas Vassili Livanov. Paljud Holmesi fännid peavad nii neid ekraniseeringuid kui ka Livanovi rolli üheks õnnestunumaist[36]. Näitlejale omistati tehtud töö eest 2006. aastal Briti impeeriumi teenetemärk (MBE, Member of the Order of British Empire)[54].
Vaata ka
Viited
- ↑ Royal Society of Chemistry to Honour Sherlock Holmes with a Special Honorary Fellowship. The Royal Society of Chemistry, 14 oktoober 2002
- ↑ 2,0 2,1 Sherlock Holmes – Holmesian speculation. Historical Events, Latest News, News Archives. Spiritus-Temporis.com
- ↑ William Sherlock Scott Holmes. The Diogenes Club
- ↑ "Kreeka keele tõlk"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 396
- ↑ 5,0 5,1 Life and Times of Mr. Sherlock Holmes, John H. Watson, M.D., Sir Arthur Conan Doyle, and Other Notable Personages.
- ↑ Roleplaying. Sherlock Holmes. Castle Falkenstein, Mark Baker
- ↑ "Musgrave'i rituaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 396
- ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 10–20
- ↑ "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 21
- ↑ "Tühja maja mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 12
- ↑ "Kuulsa kliendi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 432
- ↑ Kogumiku "Viimane kummardus" eessõna; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 307
- ↑ "Teise laigu mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 179
- ↑ "Lõvilaka mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 533
- ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 14
- ↑ "Skandaal Böömimaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 161
- ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 16
- ↑ Sherlock Holmes: a chronological Canon. SmartRemarks
- ↑ "Skandaal Böömimaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 161
- ↑ Sherlock Holmes: a chronological Canon. SmartRemarks
- ↑ Dr. Watson. Castle Falkenstein, Mark Baker
- ↑ Publications and Monographs by Holmes. Sherlock Holmes. Castle Falkenstein, Roleplaying. Mark Baker
- ↑ Holmes's Published and Projected Works
- ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 17
- ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 28
- ↑ 26,0 26,1 "Nelja märk"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 88
- ↑ "Boscombe'i oru mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 218
- ↑ "Baskerville'ide koer"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 500
- ↑ "Kriipsukujukeste mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 47
- ↑ "Pappkarbi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 336–337
- ↑ "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 355, 375
- ↑ "Viimane kummardus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 424
- ↑ "Sureva detektiivi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 385
- ↑ "Roniva mehe mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 521
- ↑ Ilona Martson. Muuseum mehele, keda polnud. Täheke, 23. aprill 2008
- ↑ 36,0 36,1 Moskvasse püstitati Sherlock Holmesi ausammas. Postimees, 30. aprill 2007
- ↑ Pille-Riin Purje. Klaasike kuradit lahustunud olekus ... Õhtuleht, 23. veebruar 1998
- ↑ 38,0 38,1 Sherlock Holmes (Character). imdb.com
- ↑ Eille Norwood. imdb.com
- ↑ Basil Rathbone. imdb.com
- ↑ Christopher Lee (I) imdb.com
- ↑ Peter O'Toole (I) imdb.com
- ↑ Sherlock Holmes (2009). imdb.com
- ↑ Sherlock Holmes: Varjude mäng. Filmiveeb
- ↑ Filmography by TV series for Sherlock Holmes (Character). imdb.com
- ↑ "Sherlock Holmes" (1954) imdb.com
- ↑ "Sherlock Holmes" (1965) imdb.com
- ↑ "The Adventures of Sherlock Holmes" (1984) imdb.com
- ↑ "The Return of Sherlock Holmes" (1986) imdb.com
- ↑ "The Case-Book of Sherlock Holmes" (1991) imdb.com
- ↑ "The Memoirs of Sherlock Holmes" (1994) imdb.com
- ↑ Sherlock (Inglise 2010). Eesti Televisioon
- ↑ Sherlock. BBC Online
- ↑ List of Honorary Awards January – June 2006, Foreign and Commonwealth Office – UK Ministry of Foreign Affairs
Kirjandus
Bibliograafiad
- Nick Rennison. Sherlock Holmes. Mitteametlik elulugu, Eesti Raamat 2010 (Raamatukoi)
- Ronald B. DeWaal. World Bibliography of Sherlock Holmes and Dr. Watson. A classified and annotated list of materials relating to their lives and adventures, New York Graphic Society, Boston, Mass. 1974.
- Gerhard Lindenstruth. Arthur Conan Doyle. Eine illustrierte Bibliographie der Veröffentlichungen im deutschen Sprachraum, Munniksma, Amsterdam 1994 (Das Phantasmaskop; Bd. 5).
- Michael Ross. Sherlockiana, 1894–1994. Eine Bibliographie deutschsprachiger Sherlock-Holmes-Veröffentlichungen, Baskerville, Kempen 1995, 2. Aufl.
Teatmeteosed
- Jack Tracy. The Encyclopedia Sherlockiana. Or, A Universal Dictionary of the State of Knowledge of Sherlock Holmes and His Biographer John H. Watson, M. D., New English Library, London 1978.
- Julian Wolff. The Sherlockian Atlas, Magico Magazine, New York 1984.
- Philip Weller: Elementary Holmes. A Pocket Reference Guide To The World Of Sherlock Holmes, Sherlock Publications, Portsmouth 1993.
- Christopher Redmond: A Sherlock Holmes Handbook, Simon & Pierce, Toronto 1993.
- Philip Weller: Alphabetically, My Dear Watson. A Compilation of Canonical Characters. Sherlock Holmes from A to Z, Sherlock Publications, Portsmouth 1994.
- Thomas W. Ross: Good old index. The Sherlock Holmes handbook. A guide to the Sherlock Holmes stories by Sir Arthur Conan Doyle, Camden House, Columbia, SC 1997.
Ajakirjandus
- The Baker Street Journal. An irregular quarterly of Sherlockiana, AMS Press, New York 1946–1949, N.S. 1. 1951 ff
- The Sherlock Holmes Society Journal. Sherlock Holmes Society, London 1. 1965 ff
- SherlockMagazine (itaalia keel)
- Sherlock Holmes Magazin (saksa keel), www.sherlock-holmes-magazin.de
Välislingid
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Sherlock Holmes |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sherlock Holmes |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sherlock Holmes |
- Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni elulood. Биография Шерлока Холмса и доктора Уотсона.
- Sherlock Holmesi muuseum
- Constanze Gehrke: Schema und Variation in den Sherlock-Holmes-Stories von Arthur Conan Doyle, Dissertation, Universität, Aachen 2003
- Kurjategija professor: Sherlok Holmes´i uued juhtumised, 1920.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Pääta laip Niagara voogudes ehk õudne karjatus sünges öös, 1929.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmes´i päevaraamat.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Fännklubid
- Sherlock Holmes the Official website
- Sherlock Holmes Society of London
- Société Sherlock Holmes de France
- 221b – Deutscher-Sherlock-Holmes-Club
- Von Herder Airguns Ltd. – Deutsche Sherlock Holmes-Gesellschaft
Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA