Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Lisatud 2924 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
 
==Mõju tervisele==
Asbesti sissehingamine on ohuks tervisele. Kui kive, mulda või tooteid, mis sisaldavad asbesti, on lõhutud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja need satuvad kopsudesse, kuhu nad võivad jääda terveks inimese eluks. Suurem osa kiududest hingatakse sissehingamisel õhku tagasi, aga osa neist jäävad kopsudesse paikseks. Pideval kokkupuutel asbestikiududega muutub nende arvukus kopsudes aina suuremaks ning põhjustab põletikulisust ja haavandeid, mis omakorda viivad hingamisraskusteni ning haigusteni<ref> {{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | Keel= inglise keeles}} </ref>. Asbest pole ohtlik, kui selle kiude materjali lagundamisel õhku ei paisata. Suuremad asbestisisaldused õhus on tavaliselt asbestikaevandustes, ehitiste sees või juures (mille ehitusel on kasutatud asbesti ning parasjagu renoveeritakse või lammutatakse), jäätmealadel (kus asbest pole piisavalt hästi kaetud tuule[[erosioon]]i eest) ning aladel, kus esineb asbesti looduslikult, aga on häiritud protsesside poolt, mis purustavad asbesti sisaldavat kivimit või on keerutanud üles pinnaselt asbestikiudude sisaldavat tolmu. Asbesti poolt põhjustatud haigused võivad võtta aastaid või aastakümneid, kuni haigusilmingud esinevad<ref> {{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | Keel= inglise keeles}} </ref>. Terviseprobleemide ulatus, mis asbestiga kaasnevad, sõltuvad aga paljudest asjaoludest:
•Asbestikiude kontsentratsioon keskkonnas
•Kokkupuuteperioodi pikkus
•Kokkupuute sagedus
•Asbestikiude kuju ning keemilised omadused. Pikad ja peenikesed kiud satuvad kergemini hingamisteede põhja kui lühikesed ja laiemad kiud, kus haigused ja terviseprobleemid ilmnevad. Amfiboolide kiud säilivad kopsuteede põhjas paremini kui sarnaste mõõtmetega krüsotiili kiud, seega esimesed on ohtlikumad.
•Inimese isiklikud kopsudega seotud terviseprobleemid ning tubakakasutus.<ref> {{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | Keel= inglise keeles}} </ref>
 
Asbestist põhjustatud haigused:
 
====Asbestoos====
Tavalistel juhtudel tekib asbestoos ligikaudu 15 aastat peale pidevat kokkupuudet asbestiga<ref> {{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | Keel= inglise keeles}} </ref>. Asbestoos on progresseeruv [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude [[sidekude|sidekoe]]stumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. KaebustetaTavalistel peiteperioodjuhtudel asbestoositekib väljakujunemiseksasbestoos ligikaudu 15 aastat peale pidevat kokkupuudet asbestiga<ref> {{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | võibKeel= ulatudainglise 25–40keeles}} aastani</ref>. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsu[[biopsia]] põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub.
 
====Mesotelioom====
Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) [[trahhea]] ja [[bronhid]]e limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud [[lümfisüsteem]]i kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning [[organism]]i kaitse[[mehhanism]]id püüavad asbesti kiude lammutada, mille tulemusena [[rakk]]ude omadused muutuvad. HaigusMesotelioom arenebkujuneb aeglaselt,: perioodligikaudu 30 aastat peale pidevat kokkupuudet asbestiga kokkupuutestilmnevad kliiniliseltinimesel selgelthaigusnähud<ref> diagnoositava{{netiviide haiguseni| onURL tavaliselt= 20–35http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ aastat| Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | Keel= inglise keeles}} </ref>.
Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka [[bronhoskoopia]]. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud ([[medikament]]oosne, [[kiiritus]]- ja [[kirurgia|kirurgiline]] ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi otsene ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5–10 aastat peale mesotelioomi diagnoosimist ning suurema osa sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine elatud aeg pärast mesotelioomi diagnoosimist on siiski vaid 1–1,5 aastat.
 
====Asbestist põhjustatud kopsuvähk====
Üldistel juhtudel tekivad asbestist põhjustatud kopsuvähi ilmingud ligikaudu 15 aastat peale pidevat asbestiga kokkupuutumist<ref> {{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | Keel= inglise keeles}} </ref>. Asbestist põhjustatud kopsuvähk tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on asbestoos (või [[difusioon|difuusne]] pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda kopsuvähki kui need, kellel on asbestoos, kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat.<ref> {{netiviide | URL = http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine | Keel= eesti keeles}} </ref> Üldistel juhtudel tekivad asbestist põhjustatud kopsuvähi ilmingud ligikaudu 15 aastat peale pidevat asbestiga kokkupuutumist<ref> {{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects. Agency for Toxic Substances and Disease Registry. 2008 | Keel= inglise keeles}} </ref>.
 
==Viited==
50

muudatust

Navigeerimismenüü