Maksusüsteemid

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu:

• tulumaks;
• sotsiaalmaks;
• maamaks;
• hasartmängumaks;
• käibemaks;
• tollimaks;
• aktsiisid;
• raskeveokimaks.

Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi.

Proportsionaalne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Proportsionaalne maksusüsteem

Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 26-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 6500 krooni (0,26 x 25 000 = 6500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,26 x 100 000 = 26 000). Sel juhul on nii jõukama inimese sissetulek kui ka maksukoormus neli korda suurem kui madalama sissetulekuga indiviidil. Proportsionaalset maksu nimetatakse ka võrdsustavaks maksuks. Kui kellegi sissetulek suureneb, suureneb proportsionaalselt ka tema tulumaks.

Progressiivne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Progressiivne maksusüsteem

Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suurema maksu. Oletame, et 25 000 kroonilise aastasissetulekuga inimene maksab maksu 20 protsenti, samal ajal kui 100 000 kroonilise aastasissetulekuga inimene maksab 40 protsenti. Sellisel juhul maksab suurema sissetulekuga inimene maksu 40 000 krooni ja madalama sissetulekuga inimene 5000 krooni. Selle tulemusel maksab neli korda suurema sissetulekuga inimene kaheksa korda suuremat tulumaksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär.

Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks.

Regressiivne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Regressiivne maksusüsteem

Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000 kroonise sissetulekuga perekonna jaoks 3,6% ja 100 000 sissetulekuga pere jaoks vaid 0,9%. Seega maksab väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga.

Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?

Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele.

Maksusüsteem on neutraalne siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, — isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga.

Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 500 krooni kuus.

Sellisel juhul maksab 1000 kroonise sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 10 000 kroonise sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust.

Järelikult on iga järgmise krooni maksumäär ehk piirmaksumäär erinev.

Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse.

Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 500 krooni kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 1000 krooni suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks 500 krooni. Sellisei juhul maksab töötaja, teenides 1001 krooni, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 130,26 krooni suurusele maksudele veel ka 500 krooni toetusi.

Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000 krooni.