Itk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{See artikkel| on mõistest; akronüümi kohta vaata ITK}} '''Itk''' (ka: ''nutulaul'', ''kaebelaul'', ''leinalaul'', ''surmalaul'') on improvisatsiooniline Retsitati...' |
P HC: lisatud Kategooria:Rahvalaul |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
* V. Sarv. Setu itkukultuur. Ars musicae popularis 14, 2000 |
* V. Sarv. Setu itkukultuur. Ars musicae popularis 14, 2000 |
||
* M. Kõiva, K. Salve ja Ü. Tedre. Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl, 2000. |
* M. Kõiva, K. Salve ja Ü. Tedre. Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl, 2000. |
||
[[Kategooria:Rahvalaul]] |
|||
Redaktsioon: 4. november 2013, kell 10:50
|
See artikkel on mõistest; akronüümi kohta vaata ITK |
Itk (ka: nutulaul, kaebelaul, leinalaul, surmalaul) on improvisatsiooniline retsitatiivne rahvalaul, mis väljendab muret, kurbust ja leina; ühtlasi rahvalaululiik[1][2].
Itku laulja (itkuja) on enamasti olnud naine[1].
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti nõukogude entsüklopeedia. 4. köide: IST–KONI. Tallinn: Valgus, 1989, lk 26.
- ↑ http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=-484795 (vaadatud 04.11.2013)
Kirjandust
- I. Rüütel. Setu surnuitkud 1, 1981
- V. Sarv. Setu itkukultuur. Ars musicae popularis 14, 2000
- M. Kõiva, K. Salve ja Ü. Tedre. Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl, 2000.