Ekvivalent (keemia): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 8 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
12. rida: 12. rida:
*[[Stöhhiomeetria]]
*[[Stöhhiomeetria]]
*[[Ekvivalentsus]]
*[[Ekvivalentsus]]
*[[Ekvivalentpunkt]]


[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Keemia]]

Redaktsioon: 31. oktoober 2013, kell 09:54

Keemiline ekvivalent on aine hulk, mis reageerib keemiliselt kindla hulga standardiga.

Aine ekvivalentne hulk, nim. ka ekvivalentmass, arvutatakse aatom- ja molekulmasside põhjal. Varasemates käsitlustes on ekvivalenti defineeritud kui aine hulka, mis reageerib ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga (või 8 g hapnikuga või 35,5 g klooriga) või asendab ühendites nimetatud massiosa.

Lihtaine ekvivalent on vastava keemilise elemendi aatommassi ja valentsi suhe. Liitaine keemilise ekvivalendi leidmiseks tuleb aine molekulmass jagada tema molekuli koostisesse kuuluvate positiivsete ioonide arvu ja valentsi korrutisega. Näiteks alumiiniumsulfaadi Al2(SO4)3 ekvivalent on 342/2x3 = 57. Redoksreaktsioonis mingi oksüdeeriva agendi ekvivalent vastab ühele moolile elektronidele.

Praktilistes arvutustes kasutatakse sageli grammekvivalenti (nimetatud ka vaal) või kilogrammekvivalenti (kilovaal) - see on aine kogus, mille mass grammides või vastavalt kilogrammides on arvuliselt võrdne aine keemilise ekvivalendiga. Näiteks alumiiniumsulfaadi grammekvivalent on 57g ja kilogrammekvivalent 57kg.

Ekvivalentide seadus ütleb, et ained reageerivad üksteisega ekvivalentsetes suhetes.

Vaata ka