Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Tuulepuu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:
'''Elurikkus''' ehk '''biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
'''Elurikkus''' ehk '''biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.


Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].
Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Elurikkus ''biodiversity e''estikeelse vastena on kasutusel alates 2005. aastast. Esmakordselt soovitas seda kasutada Mikk Sarv 2005. aasta 28. oktoobril Eesti Looduseuurijate Seltsi, Jakob von Üexkülli keskuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostööl toimunud keskkonnaeetika alasel konverentsil "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".


Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: [[geen]]i ([[geneetiline mitmekesisus]]), [[rakk|raku]], [[liik (bioloogia)|liigi]] ('''liigiline mitmekesisus'''), [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil (sh [[elupaik]]ade mitmekesisust).
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: [[geen]]i ([[geneetiline mitmekesisus]]), [[rakk|raku]], [[liik (bioloogia)|liigi]] ('''liigiline mitmekesisus'''), [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil (sh [[elupaik]]ade mitmekesisust).

Redaktsioon: 27. oktoober 2013, kell 22:20

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid

Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.

Sõna biodiversity võeti kasutusele 1980ndatel Ameerika Ühendriikides. Elurikkus biodiversity eestikeelse vastena on kasutusel alates 2005. aastast. Esmakordselt soovitas seda kasutada Mikk Sarv 2005. aasta 28. oktoobril Eesti Looduseuurijate Seltsi, Jakob von Üexkülli keskuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostööl toimunud keskkonnaeetika alasel konverentsil "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".

Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni (geneetiline mitmekesisus), raku, liigi (liigiline mitmekesisus), populatsiooni, ökosüsteemi tasandil (sh elupaikade mitmekesisust).

Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001[1]).

2010. aasta oli rahvusvaheline elurikkuse aasta.[2]

Liigilise mitmekesisuse mõõtmine ja indeksid

Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel Robert H. Whittakeri loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab alfa (α)-, beeta (β)-, gamma (γ)-, delta (δ)- ja epsiloni (ε)-mitmekesisust.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

 Pikemalt artiklis bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad.

Eesti ratifitseeris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1994. aastal.[3]

Vaata ka

Viited

  1. Levin, S. A. (toim). (2001). Encyclopedia of Biodiversity. Academic Press, San Diego, CA
  2. Rahvusvaheline elurikkuse aasta, Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013
  3. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst

Välislingid