Johan Backlund: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. oktoober 2013, kell 17:23

Encke komeet, tuntud ka kui Encke–Backlundi komeet. Pildistatud NASA Spitzeri kosmoseteleskoobiga (2004)

Johan Oskar Backlund ka Jöns Oskar Backlund (vene keeles Оскар Андреевич Баклунд; 28. aprill 1846 Länghem, Rootsi – 29. august (vkj 16. august) 1916 Pulkovo) oli rootsi ja Venemaa astronoom.

Johan Oskar Backlund on Rootsi taevamehaanikakoolkonna silmapaistvamaid esindajaid. Eriti tuntud on tema uurimused Encke komeedi liikumise kohta, mistõttu komeeti nimetatakse tänapäeval ka Encke–Backlundi komeediks.

Johan Backlund lõpetas 1866. aastal Stockholmi kõrgema elementaarkooli ja 1872 Uppsala Ülikooli. Peale ülikooli lõpetamist sai Backlund samas assistendi koha. Backlund kaitses 1874. aastal doktorikraadi astronoomias.^[1] (teistel andmetel 1875^[2]^[3]) Backlund valiti 1875. aastal ülikoolis astronoomiadotsendiks.

Alates 1876. aastast oli Backlundi karjäär seotud Venemaaga. Ta oli 1876–1879 Tartu ülikooli tähetorni observaator ning Tartu ülikooli matemaatikalektor. 1879. aastal palkas Pulkovo observatooriumi direktor Otto Wilhelm Struve Backlundi endale assistendiks^[2]. Hiljem jätkas ta vaatlusastronoomina kuni aastani 1895, mil ta määrati observatooriumi direktoriks. Sellel ametikohal oli ta oma surmani 1916. aastal.

Tunnustused

1881 – Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valimine matemaatika alal
1883 – Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemikuks valimine
1888 – Uppsala Kuningliku Teadusseltsi liikmeks valimine
1895 – Prantsuse Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valimine
1897 – Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks valimine
1909 – Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
1911 – Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks valimine
1914 – Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks valimine
1914 – Bruce’i medal

Isiklikku

Johan Oskar Backlundi poeg Jalmar Backlund (1877–1960) oli tsaariarmee polkovnik, hiljem elas Soomes. Teine poeg Helge Gotrik Backlund oli rootsi ja Venemaa geoloog. Backlundi tütar Elsa Backlund-Celsing oli rootsi kunstnik.

Viited

↑ Backlund, Johan Oskar Rootsi entsüklopeedias Nordisk familjebok (1904)
↑ ^2,0 ^2,1 Backlund, Jöns Oskar Hockey, Thomas (2009). The Biographical Encyclopedia of Astronomers
↑ Backlund, Johan Oskar Svenskt biografiskt handlexikon

[ents-1] Backlund, Johan Oskar Rootsi entsüklopeedias Nordisk familjebok (1904)

[springer-2] 2,0 ^2,1 Backlund, Jöns Oskar Hockey, Thomas (2009). The Biographical Encyclopedia of Astronomers

[handlexicon-3] Backlund, Johan Oskar Svenskt biografiskt handlexikon

[1]

[2]

[3]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Johan Oskar Backlund on Rootsi [[taevamehaanika]]koolkonna silmapaistvamaid esindajaid. Eriti tuntud on tema uurimused [[Encke komeet|Encke komeedi]] liikumise kohta, mistõttu komeeti nimetatakse tänapäeval ka Encke–Backlundi komeediks.
-Johan Backlund lõpetas [[1866]]. aastal [[Stockholm]]i kõrgema elementaarkooli ja [[1872]] [[Uppsala Ülikool]]i. Peale ülikooli lõpetamist sai Backlund samas assistendi koha. Backlund kaitses [[1874]]. aastal [[doktorikraad]]i astronoomias.<ref name="ents"/> (teistel andmetel [[1875]]<ref name="springer"/><ref name="handlexicon"/>)   Backlund valiti [[1875]]. aastal ülikoolis astronoomiadotsendiks.
+Johan Backlund lõpetas [[1866]]. aastal [[Stockholm]]i kõrgema elementaarkooli ja [[1872]] [[Uppsala Ülikool]]i. Peale ülikooli lõpetamist sai Backlund samas assistendi koha. Backlund kaitses [[1874]]. aastal [[doktorikraad]]i [[astronoomia]]s.<ref name="ents"/> (teistel andmetel [[1875]]<ref name="springer"/><ref name="handlexicon"/>)   Backlund valiti [[1875]]. aastal ülikoolis astronoomiadotsendiks.
-Alates [[1876]]. aastast oli Backlundi karjäär seotud Venemaaga.  Ta oli 1876–[[1879]]  [[Tartu Tähetorn|Tartu ülikooli tähetorni]] observaator ning [[Tartu ülikool]]i matemaatikalektor. 1879. aastal palkas Pulkovo obsrvatooriumi direktor [[Otto Wilhelm Struve]] Backlundi endale assistendiks<ref name="springer"/>. Hiljem jätkas ta vaatlusastronoomina kuni aastani [[1895]], mil ta määrati observatooriumi direktoriks. Sellel ametikohal oli ta oma surmani 1916. aastal.
+Alates [[1876]]. aastast oli Backlundi karjäär seotud Venemaaga.  Ta oli 1876–[[1879]]  [[Tartu Tähetorn|Tartu ülikooli tähetorni]] observaator ning [[Tartu ülikool]]i matemaatikalektor. 1879. aastal palkas [[Pulkovo observatoorium]]i direktor [[Otto Wilhelm Struve]] Backlundi endale assistendiks<ref name="springer"/>. Hiljem jätkas ta vaatlusastronoomina kuni aastani [[1895]], mil ta määrati observatooriumi direktoriks. Sellel ametikohal oli ta oma surmani 1916. aastal.
 ==Tunnustused==