Atsidotroofne järv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vikindus
1. rida: 1. rida:

{{vikinda}}
Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.
'''Atsidotroofne järv''' on väga happelise veega mineraalmaajärv, mis toitub metsa- või sooaladelt tulevast veest.
Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad [[soopihl|soopihla]]-[[Soovõhk (perekond)|soovõha]]-[[Tarn|tarnade]] kooslused ning [[turbasamblad]]. Sellised järved on näiteks [[Partsi Mustjärv|Partsi Mustjärv,]] [[Koolma järv|Koolma]], [[Neitsijärv |Neitsijärv]], [[Viroste järv|Viroste]], [[Pikamäe]], jt. [[Põlvamaa|Põlvamaal]]. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.


[[Kategooria:Limnoloogia]]
[[Kategooria:Limnoloogia]]

Redaktsioon: 19. oktoober 2013, kell 17:35

Atsidotroofne järv on väga happelise veega mineraalmaajärv, mis toitub metsa- või sooaladelt tulevast veest.

Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.