Tisiphone: erinevus redaktsioonide vahel
Andres teisaldas lehekülje Tisiphone pealkirja Tisiphone (täpsustus) alla |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib erinnüsest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tisiphone (täpsustus)|Tisiphone]]}} |
|||
[[Pilt:Athamas i ino.jpg|pisi|Tundmatu autor. ''Tisiphone ajab [[Athamas]]e ja [[Ino]] hulluks.'' 17. sajand.]] |
|||
'''Tisiphone''' (Τισιφόνη) ehk '''Teisiphone''' (Τεισιφόνη) 'tapmise eest kättemaksja' on [[vanakreeka mütoloogia]]s [[jumalanna]], üks [[erinnüsed|erinnüstest]]<ref> Мифы народов мира. М., 1991–1992. В 2 т., kd 2, lk 514; [[Nonnos]]. ''[[Dionysose teod]]'', X 40.</ref>. |
|||
Nagu teisedki erinnüsed, näeb ta välja vana naine, kellel juuste asemel on maod, keha on süsimust, tal on tiivad nagu nahkhiirel, suust tilgub verd ja ripub pikk keel, silmad on verd täis valgunud. Talle on omistatud ka tavalise naise kuju. |
|||
[[Hesiodos]]e järgi sündis ta keskmise õena koos oma õdede [[Megaira]] ja [[Allekto]]ga [[Uranos]]e kastreerimisel kukkunud veretilkadest<ref> [[Pseudo-Apollodoros]]. ''[[Mütoloogiline raamatukogu]]'' I 1, 4 </ref>; tema ema oli [[Gaia]]. Teise versiooni järgi on erinnüste vanemad [[Erebos]] ja [[Nyx]]. |
|||
[[Vergilius]]e kirjelduse järgi istub ta [[Hades]]es raudtorni otsas<ref> [[Vergilius]]. ''[[Aeneis]]'' VI 555; [[Ovidius]]. ''[[Metamorfoosid]]'' IV 473 </ref>, valvates raevukalt ja julmalt Tartarose väravaid. Ta kannab "verest märgi riideid." [[Tartaros]]es piitsutas ta [[isatapp|isatapjaid]], [[ematapp|ematapjaid]], [[vennatapp|vennatapjaid]] ja [[mõrv]]areid. |
|||
Ühe pärimuse järgi armus ta kuningas [[Kithairon]]isse. Kui too tema armastuse tagasi lükkas, tappis Tisiphone ta ühega madudest oma peast, lastes tal Kithaironi hammustada. Teise versiooni järgi lämmatas ta Kithaironi oma madudega. |
|||
[[Statius]]e poeemis "[[Thebais]]" (1.56jj) kutsub [[Oidipus]] teda poegi karistama. |
|||
Mõne versiooni järgi sööb ta tapetute laipu ja peseb end nende verega. |
|||
[[Dante]] "[[Jumalik komöödia|Jumalikus komöödias]]" valvab Tisiphone koos õdedega põrgulinna [[Dite]] väravaid. Nende peal looklevad rohelised hüdrad. |
|||
Tisiphone on [[Jean-Philippe Rameau]] [[ooper]]i "[[Hippolyte et Aricie]]" ([[1733]]) tegelane. |
|||
Tisiphone järgi on nimetatud [[1901]] avastatud [[asteroid]] [[466 Tisiphone]]. |
|||
Tema järgi on nimetatud ka maoperekond, mille liigid praegu paigutatakse perekondadesse ''[[Agkistrodon]]'' ja ''[[Calloselasma]]'', ning liblikaperekond ''[[Tisiphone (perekond)|Tisiphone]]''. |
|||
Tisiphone nime kandis Briti sõjalaev '''[[HMS Tisiphone]]''' (1779–1816), mis oli algul [[tulelaev]], hiljem [[luup (purjekas)|luup]]. |
|||
==Märkused== |
|||
{{viited}} |
|||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.theoi.com/Khthonios/Erinyes.html Erinnüsed] saidil theoi.com |
|||
Redaktsioon: 19. oktoober 2013, kell 07:40
|
See artikkel räägib erinnüsest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tisiphone |
Tisiphone (Τισιφόνη) ehk Teisiphone (Τεισιφόνη) 'tapmise eest kättemaksja' on vanakreeka mütoloogias jumalanna, üks erinnüstest[1].
Nagu teisedki erinnüsed, näeb ta välja vana naine, kellel juuste asemel on maod, keha on süsimust, tal on tiivad nagu nahkhiirel, suust tilgub verd ja ripub pikk keel, silmad on verd täis valgunud. Talle on omistatud ka tavalise naise kuju.
Hesiodose järgi sündis ta keskmise õena koos oma õdede Megaira ja Allektoga Uranose kastreerimisel kukkunud veretilkadest[2]; tema ema oli Gaia. Teise versiooni järgi on erinnüste vanemad Erebos ja Nyx.
Vergiliuse kirjelduse järgi istub ta Hadeses raudtorni otsas[3], valvates raevukalt ja julmalt Tartarose väravaid. Ta kannab "verest märgi riideid." Tartaroses piitsutas ta isatapjaid, ematapjaid, vennatapjaid ja mõrvareid.
Ühe pärimuse järgi armus ta kuningas Kithaironisse. Kui too tema armastuse tagasi lükkas, tappis Tisiphone ta ühega madudest oma peast, lastes tal Kithaironi hammustada. Teise versiooni järgi lämmatas ta Kithaironi oma madudega.
Statiuse poeemis "Thebais" (1.56jj) kutsub Oidipus teda poegi karistama.
Mõne versiooni järgi sööb ta tapetute laipu ja peseb end nende verega.
Dante "Jumalikus komöödias" valvab Tisiphone koos õdedega põrgulinna Dite väravaid. Nende peal looklevad rohelised hüdrad.
Tisiphone on Jean-Philippe Rameau ooperi "Hippolyte et Aricie" (1733) tegelane.
Tisiphone järgi on nimetatud 1901 avastatud asteroid 466 Tisiphone.
Tema järgi on nimetatud ka maoperekond, mille liigid praegu paigutatakse perekondadesse Agkistrodon ja Calloselasma, ning liblikaperekond Tisiphone.
Tisiphone nime kandis Briti sõjalaev HMS Tisiphone (1779–1816), mis oli algul tulelaev, hiljem luup.
Märkused
- ↑ Мифы народов мира. М., 1991–1992. В 2 т., kd 2, lk 514; Nonnos. Dionysose teod, X 40.
- ↑ Pseudo-Apollodoros. Mütoloogiline raamatukogu I 1, 4
- ↑ Vergilius. Aeneis VI 555; Ovidius. Metamorfoosid IV 473
Välislingid
- Erinnüsed saidil theoi.com