Andid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. oktoober 2013, kell 17:23

Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.

Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja-lõuna suunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja Patagoonia Andideks. Neid eraldavad kiltmaad ja orud. Ande katavad ulatuslikud metsad, kiltmaadel laiuvad pool- ja mägikõrbed, orgudes on kultuurmaistu.

Colombias jagunevad Andid nelja ahelikku. Sierra Nevada de Santa Marta asub maa põhjaosas, kus paiknevad ka Colombia kõrgemad tipud. Lõunasse jäävad põhja-lõuna suunas paralleelselt kulgevad Ida-, Kesk-, ja Lääneahelik. Selle piirkonna ahelike kõrgemad mäed asuvad Keskahelikus ja neid lähestikku paiknevaid tippe kutsutakse ühise nimega Sierra Nevada del Cocuy. Paljud Colombia tipud on vulkaanid, need paiknevad eraldatult ja neile pääseb kergesti ligi.

Kesk-Andid Peruus on kõrged, astanguliste graniittippudega mäed, mis kerkivad jäiste ribide ja segipaisatud liustike kohale. Lumi ja jää moodustab ribidel suuri karniise. Peruu Andid on jagunenud mitmeks ahelikuks, mägironijate hulgas on populaarsemad Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash. Tšiili piki rannikuserva kulgev territoorium on ääristatud üpris madalate rannikumägedega. Paljud sealsed mäed on vulkaanid ja vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed.

Pinnavormi teke

Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla.

Pinnavormi mõju inimtegevusele

Andides leidub hulganisti maavarasid (nt. vaske, tina, hõbedat, kulda) ja mäestiku orgudes saab kasvatada mitmeid põllukultuure (nt pärineb kartul sealt). Kuna Andid paiknevad väga ulatuslikul alal, varieerub ka mäestiku kliima. Andide keskosa on väga kuiva kliimaga, seal asub üks maailma kuivemaid kohti, Atacama kõrb. Mäestiku põhja- ja lõunaosas sajab seevastu palju. Enne eurooplaste Ameerikasse saabumist elasid Andides inkad. Transport on raskendatud eriti lõuna pool, kus mäed ulatuvad rannikuni ja muudavad maismaal liikumise võimatuks. Mandri lõunatippu (Tšiili territoorium) minekuks tuleb kasutada meretransporti või sõita läbi Argentina. Suur hulk asulaid paikneb rohkem kui 3000 m kõrgusel. Üldiselt on asutus koondunud orgudesse ja kiltmaadele. Andid on meelepärane koht mägironijatele.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[File:Cono de Arita, Salta. (Argentina).jpg|thumb|[[Cono de Arita]] ([[Salta provints]], [[Argentina]])]]
-'''Andid''' ([[hispaania keel]]es ''Andes'') on [[mäestik]] [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Mäestiku ahelikud kulgevad [[manner|mandri]] läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad [[Panama]]t, [[Ecuador]]i, [[Colombia]]t, [[Boliivia]]t, [[Peruu]]d, [[Tšiili]]t ja [[Argentina]]t.
+'''Andid''' ([[hispaania keel]]es ''Andes'') on [[Lõuna-Ameerika]] [[mäestik]], mille ahelikud kulgevad [[manner|mandri]] läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad [[Panama]]t, [[Ecuador]]i, [[Colombia]]t, [[Boliivia]]t, [[Peruu]]d, [[Tšiili]]t ja [[Argentina]]t.
-Andid on maailma pikim [[mäestik]]. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks [[Ojos del Salado]], [[Illampu]], [[Jerupaja]]), kõrgeim neist on [[Aconcagua]] (6959 m). Andid on noor [[alpikurrutus]]se kuuluv mäestik, kus on palju [[tegevvulkaan]]e ja toimub sagedasti [[maavärin]]aid. Mäestik koosneb mitmest põhja-lõuna suunalisest [[mäeahelik]]ust, mille järgi jagatakse Andid [[Põhja-Andid|Põhja-]], [[Kesk-Andid|Kesk-]], [[Lõuna-Andid|Lõuna-]] ja [[Patagoonia Andid]]eks. Neid eraldavad [[kiltmaa]]d või [[org|orud]]. Ande katavad ulatuslikud [[mets]]ad, kiltmaadel laiuvad [[pool-|poolkõrb]] ja [[mägikõrb]], orgudes on [[kultuurmaistu]].
+Andid on maailma pikim [[mäestik]]. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks [[Ojos del Salado]], [[Illampu]], [[Jerupaja]]), kõrgeim neist on [[Aconcagua]] (6959 m). Andid on noor [[alpikurrutus]]se kuuluv mäestik, kus on palju [[tegevvulkaan]]e ja [[maavärin]]aid. Mäestik koosneb mitmest põhja-lõuna suunalisest [[mäeahelik]]ust, mille järgi jagatakse Andid [[Põhja-Andid|Põhja-]], [[Kesk-Andid|Kesk-]], [[Lõuna-Andid|Lõuna-]] ja [[Patagoonia Andid]]eks. Neid eraldavad [[kiltmaa]]d ja [[org|orud]]. Ande katavad ulatuslikud [[mets]]ad, kiltmaadel laiuvad [[poolkõrb|pool-]] ja [[mägikõrb]]ed, orgudes on [[kultuurmaistu]].
 Colombias jagunevad Andid nelja ahelikku. [[Sierra Nevada de Santa Marta]] asub maa põhjaosas, kus paiknevad ka Colombia kõrgemad tipud. Lõunasse jäävad põhja-lõuna suunas paralleelselt kulgevad Ida-, Kesk-, ja Lääneahelik. Selle piirkonna ahelike kõrgemad mäed asuvad Keskahelikus ja neid lähestikku paiknevaid tippe kutsutakse ühise nimega [[Sierra Nevada del Cocuy]]. Paljud Colombia tipud on vulkaanid, need paiknevad eraldatult ja neile pääseb kergesti ligi.