Sekt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. september 2004, kell 09:15

Selles artiklis räägitakse eraldunud usulisest rühmitusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Sekt (täpsustus)

Sekt (ladina sõnast secta), mis on mõnest denominatsioonist (suuremast ja vanemast usundist) lahku löönud. Sekti õpetuses ja rituaalides on palju ühist usundiga, millest ta lahku lõi, kuid teatud õpetusepunktides on erinevusi.

Sektide eraldumine usundite küljest on olnud aegade vältel tavaline nähtus. Sekt võidakse kuulutada ketserlikuks.

Ajalugu

Sõna secta, millest sõna "sekt" pärineb, tähendas algselt mõtte- ja eluviisi ning tuleneb sõnast sequor 'järgin', mitte sõnast seco 'lõikan', nagu tavaliselt arvatakse. Sõna secta oli kreeka sõna haírēsis 'valik, mõtteviis' tõlkevaste.

Antiikajal nimetati sektideks filosoofilisi ja usulisi rühmitusi ning sellel sõnal puudus negatiivne kõrvaltähendus. Ka esimesi kristlasi kui juutluse suunda nimetati neutraalses mõttes natsareenide sektiks.

Paulus kasutab oma kirjades sõna haírēsis kogudusesiseste lõhede tähistamiseks (näiteks 1Ko 1:10: Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus. Ta taunib lõhesid kui niisuguseid, andmata eelistust mingile kindlale suunale.

Algristikoguduses hakati sõna haírēsis üha enam kasutama kõrvalekallete kohta üksteisega osadusühtsuses olevate kristlike koguduste ühisest õpetusest. 4. sajandil hakkas kirik seda sõna kasutama 'eksiõpetuse' tähenduses.

Keskaegse katoliku kirikus oli selles tähenduses käibel sõna secta. Näiteks luterlasi nimetati secta lutherana ning katoliku kirik on veel 20. sajandilgi nimetanud protestantlikke kirikuid sektideks.

Sotsioloogia

Sotsioloogias nimetatakse sektiks usulist rühmitust, millel on ümbritseva ühiskonnaga pingeline vahekord, kuid mille uskumused on selle ühiskonna seisukohast enam-vähen traditsioonilised. (Kui ka uskumused on uudsed, siis räägitakse kultusest.) Sektid selles sotsioloogilises mõttes on tavaliselt konservatiivsed ning taotlevad religiooni puhtuse taastamist.

Tavakeeles mõeldakse sekti all väikest usulist rühmitust, mis on ühiskonnale ohtlik.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+''Selles artiklis räägitakse eraldunud usulisest rühmitusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Sekt (täpsustus)]]''
-Eraldunud kildkond, tunnus, et on sulgunud rühm. Ümbritseva vastu vaenulik või vastanduv. Sekt tuleb ladina keelest: koolkond. Vt: [[lahkusk]].
+----
+'''Sekt''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''secta''), mis on mõnest [[denominatsioon]]ist (suuremast ja vanemast [[usund]]ist) lahku löönud. Sekti [[õpetus]]es ja [[rituaal]]ides on palju ühist usundiga, millest ta lahku lõi, kuid teatud õpetusepunktides  on erinevusi.
+Sektide eraldumine usundite küljest on olnud aegade vältel tavaline nähtus. Sekt võidakse kuulutada [[ketserlus|ketserlikuks]].
+==Ajalugu==
+Sõna ''secta'', millest sõna "sekt" pärineb, tähendas algselt mõtte- ja eluviisi ning tuleneb sõnast ''sequor'' 'järgin', mitte sõnast ''seco'' 'lõikan', nagu tavaliselt arvatakse. Sõna ''secta'' oli kreeka sõna ''haírēsis'' 'valik, mõtteviis' tõlkevaste.
+[[Antiikaeg|Antiikajal]] nimetati sektideks filosoofilisi ja usulisi rühmitusi ning sellel sõnal puudus negatiivne kõrvaltähendus. Ka esimesi [[kristlus|kristlasi]] kui [[juutlus]]e suunda nimetati neutraalses mõttes natsareenide sektiks.
+[[Paulus]] kasutab oma [[Pauluse kirjad|kirjad]]es sõna ''haírēsis'' [[kogudus]]esiseste lõhede tähistamiseks (näiteks [[Pauluse esimene kiri korintlastele|1Ko]] [[Pauluse esimene kiri korintlastele 1|1]]:10: ''Ma kutsun teid üles, vennad, meie [[Issand]]a [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus.'' Ta taunib lõhesid kui niisuguseid, andmata eelistust mingile kindlale suunale.
+[[Algristikogudus]]es hakati sõna ''haírēsis'' üha enam kasutama kõrvalekallete kohta üksteisega [[osadusühtsus]]es olevate [[kristlus|kristlike]] [[kogudus]]te ühisest õpetusest. [[4. sajand]]il hakkas [[kirik]] seda sõna kasutama 'eksiõpetuse' tähenduses.
+Keskaegse [[katoliku kirik]]us oli selles tähenduses käibel sõna ''secta''. Näiteks [[luterlus|luterlasi]] nimetati ''secta lutherana'' ning katoliku kirik on veel [[20. sajand]]ilgi nimetanud [[protestantism|protestantlikke]] kirikuid sektideks.
+==Sotsioloogia==
+[[Sotsioloogia]]s nimetatakse '''sektiks''' usulist rühmitust, millel on ümbritseva ühiskonnaga pingeline vahekord, kuid mille uskumused on selle ühiskonna seisukohast enam-vähen traditsioonilised. (Kui ka uskumused on uudsed, siis räägitakse  [[kultus]]est.) Sektid selles sotsioloogilises mõttes on tavaliselt konservatiivsed ning taotlevad religiooni puhtuse taastamist.
+Tavakeeles mõeldakse '''sekti''' all väikest usulist rühmitust, mis on ühiskonnale ohtlik.
+{{pooleli}}
+==Vaata ka==
+*[[Lahkusk]]
+*[[Usulahk]]
+*[[Ketserlus]]
+*[[Hereesia]]
+[[bg:&#1057;&#1077;&#1082;&#1090;&#1080;]]
+[[da:Sekt]]
+[[de:Sekte]]
+[[es:Secta]]
+[[fr:secte]]
+[[nl:sekte]]
+[[pl:Sekta]]
+[[sv:Sekt]]