Lemmalts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
21. rida: 21. rida:
==Eestis kasvavad liigid==
==Eestis kasvavad liigid==
Eestis kasvab [[pärismaine elustik|pärismaisena]] üks selle perekonna liik:
Eestis kasvab [[pärismaine elustik|pärismaisena]] üks selle perekonna liik:
*''Impatiens noli-tangere'' – [[Õrn lemmalts]]
*''Impatiens noli-tangere'' – [[õrn lemmalts]]
[[Introduktsioon (bioloogia)|Introdutseerituna]] ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud [[invasiiv|invasiivsena]] levima kaks [[võõrliik]]i:
[[Introduktsioon (bioloogia)|Introdutseerituna]] ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud [[invasiiv|invasiivsena]] levima kaks [[võõrliik]]i:
*''Impatiens glandulifera'' – [[Verev lemmalts]]
*''Impatiens glandulifera'' – [[verev lemmalts]]
*''Impatiens parviflora'' – [[Väikeseõieline lemmalts]]
*''Impatiens parviflora'' – [[väikeseõieline lemmalts]]





Redaktsioon: 13. oktoober 2013, kell 14:55

Lemmalts
Taksonoomia

Lemmalts (Impatiens) on taimede perekond lemmaltsaliste sugukonnas.

Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ning troopika.

Mõned liigid on üheaastased ning õitsevad varasuvest esimeste külmadeni, mitmeaastased liigid, mis kasvavad pehmemas kliimas võivad õitseda aastaringselt. Lemmaltsad võivad kasvada kuni 2 meetri kõrgusteks, kuid valdav enamus neist on meetri kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed läikima.

Eestis kasvavad liigid

Eestis kasvab pärismaisena üks selle perekonna liik:

Introdutseerituna ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud invasiivsena levima kaks võõrliiki: