Erinevus lehekülje "Torino surilina" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}
 
[[Pilt:Full length negatives of the shroud of Turin.jpg|thumb|Torino surilina negatiivkujutis. Heledad laigud on jäljed tulekahju kahjustustest.]]
'''Torino surilina''' on väidetavalt [[Jeesus Kristus]]e surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m.
 
Tekkinud kujutis on [[röntgen]]liki-laadne, st ka luustik on õrnalt nähtav<ref>http://www.staycatholic.com/the_shroud_of_turin.htm</ref>. Kujutise kolmedimensiooniline analüüs on näidanud, et tegu on olnud reaalse, kolmemõõtmelise inimesega.
Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m.
 
EsimeneEsimest kaheldamatukorda mainiti Torino surilina mainimine pärineb [[14. sajand]]istil{{Lisa viide}}. Prantsuse rüütel [[Geoffroy de Charny]] pani selle [[20. juuni]]l [[1353]] [[Lirey]] kirikus avalikult välja. ja seeSee tekitas avalikkuses vastumeelsust, sest Lirey kuulus Troyes' piiskopkonda ja Troyes' piiskop teatas pärast uurimist, et see lina polevat muud kui värvitud lõuend.
Tekkinud kujutis on [[röntgen]]lik, st ka luustik on õrnalt nähtav<ref>http://www.staycatholic.com/the_shroud_of_turin.htm</ref>. Kujutise kolmedimensiooniline analüüs on näidanud, et tegu on olnud reaalse, kolmemõõtmelise inimesega.
 
Aastal [[1389]]. aastal nimetas piiskop Pierre D'Arcis seda kirjas vastupaavstilevastupaavst [[Clemens VII (vastupaavst)|Clemens VII-le]] surilina võltsinguks ja lisas, et ka tema eelkäija Henri de Poitiers pidas seda võltsinguks, kuna [[Piibel|Piiblis]] pole sellelina kohta midagi öeldud, ehkki kujutis surilinal pidanuks igale selle nägijale meelde jääma.
Esimene kaheldamatu Torino surilina mainimine pärineb [[14. sajand]]ist{{Lisa viide}}. Prantsuse rüütel [[Geoffroy de Charny]] pani selle [[20. juuni]]l [[1353]] [[Lirey]] kirikus avalikult välja ja see tekitas avalikkuses vastumeelsust, sest Lirey kuulus Troyes' piiskopkonda ja Troyes' piiskop teatas pärast uurimist, et see lina polevat muud kui värvitud lõuend.
 
[[Jean Calvin]] nimetas [[1543]]. aastal surilina võltsinguks, sest [[Johannese evangeelium]]i järgi olevat Jeesuse surilina olnud kaheosaline: keha jaoks eraldi ja pea jaoks eraldi (Jh. 20:6-7).<ref>John Calvin, "''Treatise on Relics''" 1543, tõlkinud Valerian Krasinski 1854; 2. trükk Edinburgh: John Stone, Hunter & Co. 1870; ümbertrükk Joe Nickelli sissejuhatusega, Amherst: Prometheus Books, 2009</ref> Siiski on ka pea jaoks olnud [[Jeesuse higirätik]] ehk (ladina k. 'Sudarium') säilinud. Higirätikul on sarnased verejäljed mis Torino surilinal ja ka vregruppveregrupp on sama<ref>http://www.shroud.com/guscin.htm</ref>.
Aastal [[1389]] nimetas piiskop Pierre D'Arcis seda kirjas vastupaavstile [[Clemens VII (vastupaavst)|Clemens VII-le]] võltsinguks ja lisas, et ka tema eelkäija Henri de Poitiers pidas seda võltsinguks, kuna [[Piibel|Piiblis]] pole selle kohta midagi öeldud, ehkki kujutis surilinal pidanuks igale selle nägijale meelde jääma.
 
[[1988]]. aastal [[radiosüsiniku meetod]]il tehtud analüüs näitas, et tegu on [[keskaeg]]se võltsinguga. Ühel ajalSamaaegselt analüüsiti kiunäidiseid [[Arizona ülikool]]is, [[Oxfordi ülikool]]is ja [[Zürichi Tehnikaülikool]]is. Nad jõudsidJõuti järeldusele, et taimed, millest lina on valmistatud, on kasvanud vastavalt 646±31, 750±30 ja 676±24 aastat tagasi. Selle kaalutud keskmine oli 689±16 aastat, mis vastas 68% tõenäosusega aastaile 1273–1288 ja 95% tõenäosusega aastaile 1260–1390. Vastav ametlik ja täielik aruanne ilmus ajakirjas "[[Nature]]"<ref>P.E. Damon, D.J. Donahue, B.H. Gore, A.L. Hatheway, A.J.T. Jull, T.W. Linick, P.J. Sercel, L.J. Toolin, C.R. Bronk, E.T. Hall, R.E.M. Hedges, R. Housley, I.A. Law, C. Perry, G. Bonani, S. Trumbore, W. Woelfi, J.C. Ambers, S.G.E. Bowman, M.N. Lesse, M.S. Tite. "''Radiocarbon Dating of the Shroud of Turin''". Nature 1989, 337, 611-615</ref>. Siiski osutus [[1988]]. aasta analüüs valeks, sest analüüsimiseksanalüüsiti võetikangakiude lina osi põlenud ja paigatud osast. Hiljem selgus, et proovid võeti tulekahjustusi saanud kohast, mis oli paigatud<ref>http://www.shroudofturin4journalists.com/carbon14.htm</ref>.
[[Jean Calvin]] nimetas [[1543]] surilina võltsinguks, sest [[Johannese evangeelium]]i järgi olevat Jeesuse surilina olnud kaheosaline: keha jaoks eraldi ja pea jaoks eraldi (Jh. 20:6-7).<ref>John Calvin, "''Treatise on Relics''" 1543, tõlkinud Valerian Krasinski 1854; 2. trükk Edinburgh: John Stone, Hunter & Co. 1870; ümbertrükk Joe Nickelli sissejuhatusega, Amherst: Prometheus Books, 2009</ref> Siiski on ka pea jaoks olnud [[Jeesuse higirätik]] ehk (ladina k. 'Sudarium') säilinud. Higirätikul on sarnased verejäljed mis Torino surilinal ja ka vregrupp on sama<ref>http://www.shroud.com/guscin.htm</ref>.
 
[[Šveits]]i [[politsei]] [[kriminalist]] Max Frei ja [[Iisraeli]] [[botaanik]] Uri Baruch on uurinud surilina ja avastanud, et seal peal on taime- ja kivimiosi, millest osad esinevad üksnes [[Iisrael]]is [[Jeruusalem]]ma lähistel<ref>http://www.world-mysteries.com/sar_2.htm</ref>, teised muuhulgas ka [[Istanbul|Konstantinoopol]]is ja [[Edassa]]s [[Türgi]]s<ref>Max Frei, "''Nine Years of Palynological Studies on the Shroud''", Shroud Spectum International, juuni 1982, lk. 3-7</ref>. Frei oli [[Skeptitsism|skeptikute]] arvates isehakanud asjatundja, kellel polnud vastavat väljaõpet, ja. varemVarem oli taFrei tuntuks saanud sellega, et tunnistas õigeksautentseks "[[Hitleri päevik]]u", mis pisut hiljem leiti olevat võltsing<ref>Robert Carroll, "''The Skeptic Dictionary''", Hoboken, John Wiley and Sons 2003, ISBN 0-471-27242-6</ref>.
[[1988]] [[radiosüsiniku meetod]]il tehtud analüüs näitas, et tegu on [[keskaeg]]se võltsinguga. Ühel ajal analüüsiti kiunäidiseid [[Arizona ülikool]]is, [[Oxfordi ülikool]]is ja [[Zürichi Tehnikaülikool]]is. Nad jõudsid järeldusele, et taimed, millest lina on valmistatud, on kasvanud vastavalt 646±31, 750±30 ja 676±24 aastat tagasi. Selle kaalutud keskmine oli 689±16 aastat, mis vastas 68% tõenäosusega aastaile 1273–1288 ja 95% tõenäosusega aastaile 1260–1390. Vastav ametlik ja täielik aruanne ilmus ajakirjas "[[Nature]]"<ref>P.E. Damon, D.J. Donahue, B.H. Gore, A.L. Hatheway, A.J.T. Jull, T.W. Linick, P.J. Sercel, L.J. Toolin, C.R. Bronk, E.T. Hall, R.E.M. Hedges, R. Housley, I.A. Law, C. Perry, G. Bonani, S. Trumbore, W. Woelfi, J.C. Ambers, S.G.E. Bowman, M.N. Lesse, M.S. Tite. "''Radiocarbon Dating of the Shroud of Turin''". Nature 1989, 337, 611-615</ref>. Siiski osutus [[1988]] analüüs valeks, sest analüüsimiseks võeti lina osi põlenud ja paigatud osast. Hiljem selgus, et proovid võeti tulekahjustusi saanud kohast, mis oli paigatud<ref>http://www.shroudofturin4journalists.com/carbon14.htm</ref>.
 
[[Šveits]]i [[politsei]] [[kriminalist]] Max Frei ja [[Iisraeli]] [[botaanik]] Uri Baruch on uurinud surilina ja avastanud, et seal peal on taime- ja kivimiosi, millest osad esinevad üksnes [[Iisrael]]is [[Jeruusalem]]ma lähistel<ref>http://www.world-mysteries.com/sar_2.htm</ref>, teised muuhulgas ka [[Istanbul|Konstantinoopol]]is ja [[Edassa]]s [[Türgi]]s<ref>Max Frei, "''Nine Years of Palynological Studies on the Shroud''", Shroud Spectum International, juuni 1982, lk. 3-7</ref>. Frei oli [[Skeptitsism|skeptikute]] arvates isehakanud asjatundja, kellel polnud vastavat väljaõpet, ja varem oli ta tuntuks saanud sellega, et tunnistas õigeks "[[Hitleri päevik]]u", mis pisut hiljem leiti olevat võltsing<ref>Robert Carroll, "''The Skeptic Dictionary''", Hoboken, John Wiley and Sons 2003, ISBN 0-471-27242-6</ref>.
 
Kunstiajaloolane Nicholas Allen väidab, et kujutis tekitati Torino surilinale [[fotograafia|fotograafilisel]] meetodil. [[11. sajand]]il avaldas araabia teadlane [[Ibn al-Haytham]] raamatu "[[Optika raamat]]", mis tõlgiti 14. sajandil [[ladina keel]]de. Selles raamatus olevad teadmised on Alleni sõnul piisavad primitiivsete [[foto]]de valmistamiseks. Ta kaitses sel teemal [[doktoritöö]]<ref>Nicholas Allen. "''The methods and techniques employed in the manufacture of the Shroud of Turin.''" Durban-Westville'i ülikool [[1993]]</ref> ja kirjutas raamatu, mille kohaselt võib Torino surilina olla maailma vanim foto.<ref>Nicholas Allen."''The Turin Shroud and the Crystal Lens.''" Empowerment Technologies, [[Port Elizabeth]] [[1998]]</ref>
Linal leidub inimvere jälgi. [[Veregrupp]] on [[AB (veregrupp)|AB]], mis on [[Lähis-Ida]]s väga levinud<ref>http://www.shroud.com/guscin.htm</ref><ref>Jaan Martinson, [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=324098 "Torino surilina – kas ristil surnud Kristuse portree?"] Õhtuleht, 11. aprill 2009</ref>.
 
[[Katoliku kirik|Katoliku]] ja [[õigeusu kirik]]ud peavad surilina ehtsaks.
 
==Viited==
32

muudatust

Navigeerimismenüü