Jidai Matsuri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IngerPyr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
IngerPyr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
Rongkäik on ligi 2 kilomeetrit pikk ja paraad marsib Keisripaleest umbes 4,5 kilomeetrit Heiani pühamusse. Rongkäik algab lõuna ajal ja viimane inimene jõuab pühamusse natuke pärast kella 16.
Rongkäik on ligi 2 kilomeetrit pikk ja paraad marsib Keisripaleest umbes 4,5 kilomeetrit Heiani pühamusse. Rongkäik algab lõuna ajal ja viimane inimene jõuab pühamusse natuke pärast kella 16.


Mõned 12 000 ajaloolisest esemest, kaasa arvatud kostüümid, hobuserakmed, aksessuaarid ja sandaalid, ei ole originaalid, vaid on uuesti loodud ajaloolistele uurimistele tuginedes. Kasutatakse samu värve ja materjale, millest originaalid valmistatud on. Esemete koguväärtus on 2,5–3 miljardit [[jeen]]i. Seepärast kutsutakse rongkäiku ka "kõndivaks muuseumiks". Peale rõivaste näeb pealtvaataja Jidai Matsuri rongkäigul hetki Kyoto ajaloost ja traditsioonidest.
Mõned 12 000 ajaloolisest esemest, kaasa arvatud kostüümid, hobuserakmed, aksessuaarid ja sandaalid, ei ole originaalid, vaid on uuesti loodud ajaloolistele uurimustele tuginedes. Kasutatakse samu värve ja materjale, millest originaalid valmistatud on. Esemete koguväärtus on 2,5–3 miljardit [[jeen]]i. Seepärast kutsutakse rongkäiku ka "kõndivaks muuseumiks". Peale rõivaste näeb pealtvaataja Jidai Matsuri rongkäigul hetki Kyoto ajaloost ja traditsioonidest.


== Välislink ==
== Välislink ==

Redaktsioon: 10. oktoober 2013, kell 17:15

Jidai Matsuri (時代祭 'ajastute pidu') on üks kolmest peapidustustest Kyotos, Jaapani endises pealinnas. Pidustused toimuvad igal aastal 22. oktoobril. Teised kaks pidustust on mais peetav Aoi Matsuri ja juulis toimuv Gion Matsuri.

Jidai Matsurit tähistatakse 22. oktoobril Kyoto idaosas Heiani pühamu ümbruses. 22. oktoobril 794 muutis keiser Kanmu Kyoto riigi pealinnaks ja nimetas linna ümber Heiankyoks.

Heiani pühamu ehitati 1895. aastal keiser Kanmu auks ja sellega tähistati Heiankyo 1100. aastapäeva. See traditsioon on püsinud tänaseni ning pühamu säilitamise ja kaitsmisega tegeleb ühendus Heian Kosha.

Edo perioodil (1603–1868) elas Kyotos umbes 350 000 inimest. 1873. aastal viidi Jaapani pealinn Tokyosse, mistõttu kahanes Kyoto rahvaarv 220 000 inimeseni. Kyoto linnavalitsus kartis, et kui midagi ette ei võeta, võib linn järk-järgult alla käia. Tuldi ideele korraldada rongkäik, kus näidatakse Kyoto kombeid ja rõivaid Heiankyo esimestest päevadest kuni Edo perioodi lõpuni.

Esimestel pidustustel toimus kuus rongkäiku ja osavõtjaid oli umbes 500. Jidai Matsuri on nüüdseks kasvanud, igal aastal toimub 18 rongkäiku, millest võtab osa enam kui 2000 inimest.

Pidustustepäeva hommikul kantakse kaks keisrilikku tõlda pühamusse, et seal jumalikke esemeid pühitseda. Jidai Matsuri kõrghetk on paraad, millest võtavad osa Kyotoga seotud ajaloolised isikud. Paraadi juhatab isshin kinnotai ehk grupp hilise Edo perioodi sõdalasi, kes läksid keiser Meiji poole, et kukutada šoguni valitsus. Nende juhid olid Sakamoto Ryoma (liider Meiji Restoratsioonis), šogun Oda Nobunaga, Murasaki Shikibu ("Genji lugude" autor), Sei Shonagon ("Padjaraamatu" autor) ja teised.

Rongkäik on ligi 2 kilomeetrit pikk ja paraad marsib Keisripaleest umbes 4,5 kilomeetrit Heiani pühamusse. Rongkäik algab lõuna ajal ja viimane inimene jõuab pühamusse natuke pärast kella 16.

Mõned 12 000 ajaloolisest esemest, kaasa arvatud kostüümid, hobuserakmed, aksessuaarid ja sandaalid, ei ole originaalid, vaid on uuesti loodud ajaloolistele uurimustele tuginedes. Kasutatakse samu värve ja materjale, millest originaalid valmistatud on. Esemete koguväärtus on 2,5–3 miljardit jeeni. Seepärast kutsutakse rongkäiku ka "kõndivaks muuseumiks". Peale rõivaste näeb pealtvaataja Jidai Matsuri rongkäigul hetki Kyoto ajaloost ja traditsioonidest.

Välislink