Eerik-Niiles Kross: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
39. rida: 39. rida:


==Venemaa süüdistused seotuses kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega==
==Venemaa süüdistused seotuses kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega==
2012 aasta augustis püüdis Venemaa Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva [[Arctic Sea]] kaaperdamisega 2009. aastal, kuid Interpol ei võtnud palvet vastu ja saatis oma liikmetele sõnumi, "et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega".<ref>[http://www.postimees.ee/1289654/krossi-personaalne-triumf Krossi personaalne triumf] ''Postimees.ee'', 04 juuli 2013</ref> Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.<ref>[http://www.postimees.ee/700254/michal-venemaa-uurijad-voiksid-krossi-eestis-kusitleda/] ''Postimees.ee'', 12. jaanuar 2012</ref> Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Venemaa süüdistuste kohta 13. jaanuaril 2012: "Ma arvan, et tegemist on Vene eriteenistuste küllalt halvasti kokkutraageldatud erioperatsiooniga, kus püütakse Kross muuta rahvusvaheliselt kahtlustatavaks ja tagaotsitavaks.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06243410] ERR.ee, 13. jaanuar 2012</ref> Kross ise on öelnud, et tema ei tea laeval juhtunust midagi<ref name="Kivi">Krister Kivi, Tarmo Vahter [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/suur-intervjuu-eerik-niiles-kross-tule-all.d?id=66756067 "SUUR INTERVJUU: Eerik-Niiles Kross tule all!"] Eesti Ekspress, 19. september 2013</ref>.
2012 aasta augustis püüdis Venemaa Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva [[Arctic Sea]] kaaperdamisega 2009. aastal, kuid Interpol ei võtnud palvet vastu ja saatis oma liikmetele sõnumi, "et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega" Sellega kvalifitseeris Interpol Krossi juhtumi Venemaapoolseks poliitiliseks tagakiusamiseks.<ref>[http://www.postimees.ee/1289654/krossi-personaalne-triumf Krossi personaalne triumf] ''Postimees.ee'', 04 juuli 2013</ref> Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.<ref>[http://www.postimees.ee/700254/michal-venemaa-uurijad-voiksid-krossi-eestis-kusitleda/] ''Postimees.ee'', 12. jaanuar 2012</ref> Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Venemaa süüdistuste kohta 13. jaanuaril 2012: "Ma arvan, et tegemist on Vene eriteenistuste küllalt halvasti kokkutraageldatud erioperatsiooniga, kus püütakse Kross muuta rahvusvaheliselt kahtlustatavaks ja tagaotsitavaks.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06243410] ERR.ee, 13. jaanuar 2012</ref> Kross ise on öelnud, et tema ei tea laeval juhtunust midagi<ref name="Kivi">Krister Kivi, Tarmo Vahter [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/suur-intervjuu-eerik-niiles-kross-tule-all.d?id=66756067 "SUUR INTERVJUU: Eerik-Niiles Kross tule all!"] Eesti Ekspress, 19. september 2013</ref>.


Seoses süüdistustega on Krossile Venemaal kehtestatud viisakeeld, samuti ei lubatud teda mingil ajal USA-sse<ref name="Kivi" />.
Seoses süüdistustega on Krossile Venemaal kehtestatud viisakeeld, samuti ei lubatud teda mingil ajal USA-sse<ref name="Kivi" />.

Redaktsioon: 6. oktoober 2013, kell 13:33

Eerik-Niiles Kross esinemas 28. septembril 2013 Estonia kontserdisaalis konverentsil "ERSP 25 – milleks meile erakonnad?"

Eerik-Niiles Kross (sündinud 8. septembril 1967 Tallinnas) on Eesti diplomaat, julgeolekunõunik ja ettevõtja.

Eerik-Niiles Kross lõpetas 1991. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude. Ta õppis ka Hamburgi Ülikoolis ning omandas 1993. aastal Londoni Ülikoolis (School of Slavonic and East European Studies) magistrikraadi.[viide?]

Tegevus Eesti iseseisvusliikumises

1987–88 oli Eerik-Niiles Kross Tartu Ülikooli üliõpilasena aktiivselt tegev muinsuskaitseliikumises. 1988. aasta aprillis oli ta Tartu Muinsuskaitse päevade ajal koos Margus Kasterpalu ja Tiit Pruuliga üks sini-must-valge lipu väljatoojatest.[1] 1988. aasta juunis oli Kross üks Esimese Noortefoorumi korraldajatest. 1988. aastal oli Kross üks Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide taastamisliikumise ideoloogidest. 1. detsembril 1988 taastati tema juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. Kross oli EÜS-i esimene sõjajärgne esimees.[viide?]

Tegevus Eesti välisesindustes

Eerik-Niiles Kross oli Eesti Vabariigi esimene esindaja (asjur) tema poolt taasrajatud saatkonnas Londonis ning on töötanud diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis ning esinduses ÜRO juures. 1992. aastal võttis ta suursaadik Ernst Jaaksonilt üle Eesti Vabariigi esindamise USA-s ja oli Eesti Vabariigi asjur kuni Toomas Hendrik Ilvese saabumiseni suursaadikuks 1993. aasta suvel. 1993–1995 töötas ta Eesti Washingtoni suursaatkonnas minister-nõunikuna[küsitav].[viide?]

Tegevus Eesti julgeoleku koordinatsioonidirektorina

Aastatel 1995–2000 oli ta julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo direktor.[viide?]

Pildiskandaal

2001. aastal sattus Kross ühe osalisena nn pildiskandaali, kui tuli avalikuks, et 13. mail 1999. aastal tulistasid Meegomäel Kaitseväe Lahingukoolis opositsioonijuht Edgar Savisaare pildi pihta peaminister Mart Laar, Võru maavanem Robert Lepikson, peaministri sisenõunik Jaan Tross ning tollane presidendi julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Meedia reaktsioon keskendus siiski peamiselt Laarile.[2][3]

Ettevõtlus, tegevus välismissioonidel Iraagis ja Gruusias

2001. aastal, pärast lahkumist riigiteenistusest, asutas Kross konsultatsioonifirma Trustcorp, mis oli algselt ühemehefirma. Ettevõte alustas europrojektide koostamise ja Eestisse tulevate välisfirmade nõustamisega. Hiljem on Kross Trustcorpi kaudu nõustanud välisriike, sealhulgas Albaaniat, Aserbaidžaani, Moldovat, Ukrainat, Gruusiat ja Iraaki (samuti Kurdistani omavalitsusorganeid), enamasti Euroopa Liidu ja NATO teemadel.[4]

Aastatel 2003–2004 töötas ta Iraagis Koalitsiooni Ajutise Valitsuse (Coalition Provisional Authority) ameeriklasest juhi Paul Bremer'i meeskonnas Julgeolekuasutuste osakonna direktorina (Senior director for intelligence institutions development). Tema tööülesannete hulkas kuulus Iraagi uue Kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure rajamine. Hiljem töötas Kross Iraagi Kaitseministeeriumi vanemnõunikuna ("senior advisor").[viide?]

Alates 2007. aastast on Kross nõustanud Gruusia valitsust välis- ja meediasuhete ning julgeoleku küsimustes.[5] Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal juhtis ta Gruusia valitsuse välisnõunike meeskonda meedia- ja infooperatsioonide alal.[viide?]

Koos omaaegse abikaasa Terje Krossi ja ravimiärimehe Margus Linnamäega rajas Kross Keila lähedale vanurite hoolduskeskuse Villa Benita.[6]

Osalus Pronkssõduri teisaldamises

13. veebruaril 2007 moodustas Eesti kaitseminister Jürgen Ligi vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele sõjahaudade komisjoni, mille liikmeks nimetas samal päeval Krossi, kes sel ajal oli lähiajaloo uurimiskeskuse juhatuse liige. Kokku kuulus komisjoni 6 liiget, kellest igaühe oli sinna nimetanud mõni minister. Sõjahaudade kaitse komisjoni ees seisvatest küsimustest kõige tähtsam oli see, mida teha Pronkssõduriga, aga komisjoni tegevus jäi suhteliselt märkamatuks.[7]

Balti börsi hoone teisaldamine

9. juulil 2007 selgus, et Kross ja Heiti Hääl soovisid Estonia puiestee algusesse hamburgeriputka ja lillekioski kohale paigaldada Londonis olnud Balti börsi vana hoone, mille nad soovisid osade kaupa kohale tuua, aga muinsuskaitse polnud sellega nõus. [8]

Kandideerimine Riigikogusse 2011. aastal

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Pärnumaa esinumbrina, olles üleriigilises nimekirjas teisel kohal. Ta sai roheliste nimekirjas kandideerinutest suurima häälesaagi, 3579 häält ehk 8,8% kõigist oma valimisringkonnas antud häältest, kuid Riigikokku ei pääsenud.[viide?]

5. detsembril 2011 liitus ta Isamaa ja Res Publica Liiduga. IRLi suurkogul 27. jaanuaril 2012 valiti ta IRLi eestseisuse liikmeks. Samuti valiti ta IRLi Tallinna piirkonna juhatuse ja IRLi volikogu liikmeks.[viide?]

Venemaa süüdistused seotuses kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega

2012 aasta augustis püüdis Venemaa Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal, kuid Interpol ei võtnud palvet vastu ja saatis oma liikmetele sõnumi, "et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega" Sellega kvalifitseeris Interpol Krossi juhtumi Venemaapoolseks poliitiliseks tagakiusamiseks.[9] Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.[10] Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Venemaa süüdistuste kohta 13. jaanuaril 2012: "Ma arvan, et tegemist on Vene eriteenistuste küllalt halvasti kokkutraageldatud erioperatsiooniga, kus püütakse Kross muuta rahvusvaheliselt kahtlustatavaks ja tagaotsitavaks.[11] Kross ise on öelnud, et tema ei tea laeval juhtunust midagi[12].

Seoses süüdistustega on Krossile Venemaal kehtestatud viisakeeld, samuti ei lubatud teda mingil ajal USA-sse[12].

Kandideerimine Tallinna linnapeaks 2013. aastal

2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerib Eerik-Niiles Kross Tallinnas IRLi nimekirjas, olles ühtlasi IRLi kandidaat Tallinna linnapea kohale. Algselt Pärnus linnapeaks kandideerima pidanud Krossi kutsus IRL Tallinna otse enne valimisi.[12] Ajakirjanduses pälvisid tähelepanu Krossi uudsed kampaaniameetodid ja jõulisus.[13][14]

Augustis kutsus Kross üles pidama sisulist debatti[15], kuid septembris keskendus linnapea Edgar Savisaare ründamisele. Kross kuulutas plakatitel, et iga Tallinna perekond kaotab aastas Keskerakonna korruptsiooni tõttu 1000 eurot, avaldades põhjenduse alles kuu teisel poolel.[16] Tähelepanu pälvis juhtum, kui ta lennutas korruptsioonisüüdistustega plakati mudelhelikopteri abil Tallinna Televisiooni stuudio akna taha "Linnapea tunni" ajal, kui Savisaar esines otsesaates[17][18]. Helikopter jõudis ka rahvusvahelisse meediaruumi[19]

Krossi meeskond püstitas veebilehe edgarsavisaar.ee, kuhu kogus artikleid korruptsioonist Tallinna linnavalitsuses ja Keskerakonnas. Veebileht suleti septembris kohtu nõudmisel.[13][20] Kohus keelas IRLil kasutada domeeninimesid, mis seostuvad Savisaare nimega.[21]

Agressiivse lähenemisega tõusis Krossi populaarsus Emori küsitluse andmeil augusti lõpu 6 protsendilt septembri teiseks pooleks 12 protsendini. Savisaare toetus langes samal ajal 48 protsendilt 44%-ni.[22]

Veel enne valimiste eelset avaliku poliitreklaami keeldu pidi Kross kutsutama esimese esinejana Maire Aunaste uude saatesarja "Mehed räägivad armastusest", kuid selle keelas ETV juhtkond. Esinemiskeeld veel enne keeluaja algust tekitas ajakirjanduses poleemikat.[12]

Kross on lubanud, et kui ta ei saa Tallinna linnapeaks, kandideerib ta 2015. aastal Riigikokku.[4]

Liiklusrikkumised

Eerik-Niiles Kross on saanud korduvalt karistada kiiruseületamise eest. 2013. aastal kirjutas Eesti Päevaleht, et kolme aasta jooksul oli Krossi karistatud 11 korral, kokku ulatusid trahvisummad 2800 euroni. Varasemaid karistusi ei kajastanud karistusregister aegumise tõttu. Värskeim karistus oli tol hetkel saadud 2013. aasta mais. Seejuures peatati ta 2013. aasta aprillis ja mais autoroolis, ehkki jaanuaris võeti Krossilt pooleks aastaks ära juhiluba.[23][24][25]

16. augustil 2013 põhjustas Kross Pärnus avarii, eirates liiklusmärki "Anna teed".[26]

Kross on vastanud ajakirjanike päringutele liiklusrikkumiste kohta, et ei teadnud karistuse tõsidusest, palkas autojuhi, on piirkiiruse unustanud, teelõigul käisid ehitustööd (mis ei vasta tõele) ning "Just hakkas aasta täis saama eelmisest [karistusest]." (ehkki tegelikult oli möödunud 6 kuud ja 13 päeva).[23]

Tunnustused

Isiklikku

Eerik-Niiles Kross on kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu poeg.

Eerik-Niiles Krossi õde Maarja Undusk on kunstnik, vend Märten Kross[27] on kinnisvaraarendaja, filmiprodutsent ja fotograaf, poolõde Kristiina Ross on keeleteadlane ja tõlkija, poolvend Toomas Niit on psühholoog[28].

Esimest korda oli Kross abielus ülikooliajal. 1992-95 oli tema elukaaslane ameeriklanna Cynthia Babski, kellega ta elas koos USA-s. Vara jagamise asjus kestis Krossi ja Babski vahel pikka aega kohtuvaidlus. 1995. aastast elas ta koos ettevõtja Terje Taaliga, kellest sai abielludes Terje Kross. Abielu lahutati 2008. aastal[29]. 2013. aastal abiellus Kross Tallinna toomkirikus kolmandat korda,[30] tema abikaasa on Mary Kross. Eerik-Niiles Krossil on täiskasvanud tütar.[12]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Soidro, Mart. Täna Tartus 10 aastat tagasi [1], "Eesti Ekspress" nr 17, 1998.
  2. ↑ "Kaitsevägi: Laar tulistas Savisaare pilti" 21.02.2001
  3. ↑ Tarmo Michelson ""Mart Laar vassis ja valetas"" Õhtuleht, 10. veebruar 2001
  4. ↑ 4,0 4,1 Vahur Koorits "Linnapeakandidaat Eerik-Niiles Krossi tegi jõukaks töökogemuse müük" EPL, 22. juuli 2013
  5. ↑ http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/article.php?id=27680857
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Kiisler on ilma tekstita.
  7. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 55
  8. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 314
  9. ↑ Krossi personaalne triumf Postimees.ee, 04 juuli 2013
  10. ↑ [2] Postimees.ee, 12. jaanuar 2012
  11. ↑ [3] ERR.ee, 13. jaanuar 2012
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 Krister Kivi, Tarmo Vahter "SUUR INTERVJUU: Eerik-Niiles Kross tule all!" Eesti Ekspress, 19. september 2013
  13. ↑ 13,0 13,1 Aleksander Krjukov "Kivirähk: Savisaare ründamine IRL-i poolt mõjub populistlikult" ERR, 12.09.2013
  14. ↑ "Juhtkiri: ülekaal õhuruumis" Postimees, 14.09.2013
  15. ↑ Kristel Kossar "Kross: peame poriloopimise asemel sisulist debatti!" Postimees, 30.08.2013
  16. ↑ "IRL-i 1000 euro tõestus" Äripäev 19.09.2013.
  17. ↑ "Video: Kross ründas helikopteriga Savisaare otsesaadet TTVs" Postimees, 13.09.2013
  18. ↑ "Käiku läks lennumasin: Kross kimbutas Savisaart isegi otseülekande ajal" Õhtuleht, 12.09.2013
  19. ↑ "Valimistobeduse lagi? IRLi kopteritrikk sattus Venemaa veidrusi kajastavasse blogisse" Delfi, 17. september 2013
  20. ↑ Rivo Veski "Savisaar läks Krossi vastu kohtusse" Postimees, 13.09.2013
  21. ↑ Helen Mihelson "Kohus keelas IRLil Savisaare nime sisaldavate domeenide registreerimise ja kasutamise" Postimees, 17.09.2013
  22. ↑ Urmet Kook, Anne Raiste "Tallinnas on esikohal Savisaar, kuid Kross tegi suure hüppe" ERR, 21.09.2013
  23. ↑ 23,0 23,1 Kristjan Pihl "Kuhu kihutad, meerikandidaat Eerik-Niiles Kross?!" EPL, 19. september 2013
  24. ↑ "Eerik-Niiles Kross on sarikihutaja" Äripäev, 19.09.2013
  25. ↑ Merike Teder "Raske jalaga linnapeakandidaat Kross saab politseilt pidevalt trahvi" Postimees, 19.09.2013
  26. ↑ http://www.parnupostimees.ee/1352124/eerik-niiles-kross-pohjustas-parnus-avarii/
  27. ↑ 80-aastane Ellen Niit: vana on palju kergem olla kui noor, Postimees, 12. juuli 2008
  28. ↑ Ardo Kaljuvee, Kogu elu üleminekuajal, Eesti Päevaleht, 28. detsember 2007
  29. ↑ Teistel andmetel oli see 2009. aastal veel lahutamata. "Eerik-Niiles Kross jagas naisega vara" Kroonika, 17.11.2009
  30. ↑ Kais Allkivi "Eerik-Niiles Kross pidas üllatuspulmad" Õhtuleht, 13. august 2011

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eerik-Niiles_Kross&oldid=3745880"