Maa: erinevus redaktsioonide vahel
P parandasin skripti abil kriipsud |
Resümee puudub |
||
134. rida: | 134. rida: | ||
|- |
|- |
||
|} |
|} |
||
'''Maa''' on [[Päikesesüsteem]]i kolmas [[planeet]] [[Päike]]se poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet [[Universum]]is, kus leidub [[elu]]. |
'''Maa''' on [[Päikesesüsteem]]i kolmas [[planeet]] [[Päike]]se poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet [[Universum|universum]]is, kus leidub [[elu]]. |
||
Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa [[biosfäär]] on oluliselt muutnud Maa [[atmosfäär]]i ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades |
Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa [[biosfäär]] on oluliselt muutnud Maa [[atmosfäär]]i ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning [[osoonikiht|osoonikihi]] kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on [[elu]] sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. |
||
Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks |
Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega [[ookean]]idega, ülejäänud osa koosneb [[kontinent]]idest ja [[saar]]test, mille [[hüdrosfäär]]i moodustavad [[järv]]ed ja [[jõgi|jõed]]. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus [[vesi|vett]] ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa [[poolus]]ed on suuremalt jaolt kaetud [[jää]]ga. Maa ainuke looduslik satelliit on [[Kuu]]. |
||
Maa ja teised [[Maailmaruum|kosmose]] objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti [[Päike]] ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides [[looded|loodeid]]. |
Maa ja teised [[Maailmaruum|kosmose]] objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti [[Päike]] ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides [[looded|loodeid]]. |
||
== Nimi == |
== Nimi == |
||
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka '''helesiniseks planeediks'''. Inimeste |
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka '''helesiniseks planeediks'''. Inimeste elupaigana nimetatakse teda '''maailmaks'''. |
||
==Mered, mandrid ja saared== |
==Mered, mandrid ja saared== |
||
Maa pind on 71% ulatuses kaetud [[soolsus|soolase]] vedelas olekus [[vesi|veega]], mis moodustab [[maailmameri|maailmamere]] |
Maa pind on 71% ulatuses kaetud [[soolsus|soolase]] vedelas olekus [[vesi|veega]], mis moodustab [[maailmameri|maailmamere]] ja mille keskmine sügavus on 3,8 km. |
||
Maailmamerest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse [[manner|mandriteks]] ja [[saar]]teks. Kokku moodustavad need [[maismaa]]. Maismaa keskmine [[kõrgus merepinnast]] on 623 m. |
Maailmamerest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse [[manner|mandriteks]] ja [[saar]]teks. Kokku moodustavad need [[maismaa]]. Maismaa keskmine [[kõrgus merepinnast]] on 623 m. |
||
==Geoloogiline elavus== |
==Geoloogiline elavus== |
||
Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike [[impaktstruktuur]]ide arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud [[Kuu]]ga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki oma väiksema [[mass]]i tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. |
Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike [[impaktstruktuur]]ide arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud [[Kuu]]ga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki oma väiksema [[mass]]i tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. Maa impaktstruktuurid on [[erosioon]]i tõttu minema uhutud, mattunud [[sete]]te alla või [[geotektoonika|tektooniliste]] protsesside käigus hävinud. |
||
==Laamad== |
==Laamad== |
||
Maa pealmine kiht ehk [[litosfäär]] on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk [[laam]]aks. Maa on ainus teadaolev [[taevakeha]], kus esineb [[laamtektoonika]]. |
Maa pealmine kiht ehk [[litosfäär]] on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk [[laam]]aks. Maa on ainus teadaolev [[taevakeha]], kus esineb [[laamtektoonika]]. |
||
==Maa kaaslased== |
==Maa kaaslased== |
||
Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega [[Kuu]]. |
Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega [[Kuu]]. Lisaks on inimesed alates [[20. sajand]]i keskpaigast saatnud Maa [[orbiit|orbiidile]] palju [[tehiskaaslane|tehiskaaslasi]]. |
||
Lisaks on inimesed alates [[20. sajand]]i keskpaigast saatnud Maa [[orbiit|orbiidile]] palju [[tehiskaaslane|tehiskaaslasi]]. |
|||
==Maa kui inimese kodu== |
==Maa kui inimese kodu== |
||
Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene |
Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Kuu pinnal. Inimese valmistatud [[kosmoseaparaat|kosmoseaparaadid]] on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele [[mõistusega olend]]itele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta. |
||
== Mõõtmed == |
== Mõõtmed == |
||
Maa on suuruselt viies planeet |
Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeet|Maa-tüüpi]] planeetide seas on Maa suurim. |
||
Maa [[ümbermõõt]] on piki [[ekvaator]]it 40 075,004 km ([[ekvatoriaalne ümbermõõt]]), üle [[poolus]]te piki [[meridiaan]]e 39 940,638 km (polaarne ümbermõõt). Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km.{{lisa viide}} |
Maa [[ümbermõõt]] on piki [[ekvaator]]it 40 075,004 km ([[ekvatoriaalne ümbermõõt]]), üle [[poolus]]te piki [[meridiaan]]e 39 940,638 km (polaarne ümbermõõt). Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km.{{lisa viide}} |
||
Maa [[diameeter]] |
Maa [[diameeter]] on ekvaatoritasandil 12 756,270 ([[ekvatoriaalne diameeter]]), poolusi läbival sirgel 12 713,500 km ([[polaarne diameeter]]). Nende diameetrite vahe on 42,77 km. |
||
Maa kogu[[pindala]] on 510 065 284,702 km<sup>2</sup>. |
Maa kogu[[pindala]] on 510 065 284,702 km<sup>2</sup>. |
||
185. rida: | 183. rida: | ||
== Mass ja tihedus == |
== Mass ja tihedus == |
||
Maa ligikaudne [[mass]] on 5,9742×10<sup>24</sup> [[kilogramm|kg]] ehk 5,9742×10<sup>21</sup> [[tonn]]i. Ta on [[Päikesesüsteem]]i [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas suurima massiga. |
Maa ligikaudne [[mass]] on 5,9742×10<sup>24</sup> [[kilogramm|kg]] ehk 5,9742×10<sup>21</sup> [[tonn]]i. Ta on [[Päikesesüsteem]]i [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas suurima massiga. |
||
*Maa [[atmosfäär]]i mass on 5,1×10<sup>18</sup> kg. |
*Maa [[atmosfäär]]i mass on 5,1×10<sup>18</sup> kg. |
||
194. rida: | 192. rida: | ||
*[[Maa tuum]]a mass on 1,90×10<sup>24</sup> kg. |
*[[Maa tuum]]a mass on 1,90×10<sup>24</sup> kg. |
||
Maa on Kuust ligikaudu 81 korda |
Maa on Kuust ligikaudu 81 korda raskem, kuid Päikesest umbes 333 000 korda kergem. |
||
Keskmine [[tihedus]] on 5,5 [[gramm kuupsentimeetri kohta|g/cm³]]. Seega on Maa keskmine tihedus [[vesi|vee]] tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas kõige |
Keskmine [[tihedus]] on 5,5 [[gramm kuupsentimeetri kohta|g/cm³]]. Seega on Maa keskmine tihedus [[vesi|vee]] tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas kõige suurema tihedusega{{lisa viide}}. |
||
== Siseehitus == |
== Siseehitus == |
||
Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt [[seismilised lained|seismiliste lainete]] levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla |
Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt [[seismilised lained|seismiliste lainete]] levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla ([[mineraal|mineraloogiline]] ja [[kivim]]iline) koostis, mineraalide [[kristallstruktuur]] või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see [[vahevöö]]s sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid piirpindu, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki ja palju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse erinevateks üksusteks jaotamise aluseks. Kõige üldisem on jaotus [[maakoor]]eks, [[vahevööks]] ja [[Maa tuum|tuumaks]]. |
||
=== Maakoor === |
=== Maakoor === |
||
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja [[moondekivim]]itest ja [[tardkivim]]ist ([[graniit|graniidist]]). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste [[riftivöönd]]ite, [[kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist |
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja [[moondekivim]]itest ja [[tardkivim]]ist ([[graniit|graniidist]]). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste [[riftivöönd]]ite, [[kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist: lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast [[gabro]]idse koostisega kivimikihist. Viimast nimetatakse vahel [[basalt|basaldikihiks]], ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti sellises sügavuses ei ole. Setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt [[gneiss]], [[migmatiit]] ja [[amfiboliit]]), kuhu lõikuvad rohked [[plutoon]]id. |
||
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. |
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. |
||
Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km sügavusel paiknev [[Mohorovičići eralduspind]] ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. |
Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km sügavusel paiknev [[Mohorovičići eralduspind]] ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. |
||
=== Litosfäär === |
=== Litosfäär === |
||
Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga [[litosfäär]]i, mis on oluline mõiste [[laamtektoonika]] seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa |
Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga [[litosfäär]]i, mis on oluline mõiste [[laamtektoonika]] seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa välimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on [[astenosfäär]]i ülemine pind. |
||
=== Vahevöö === |
=== Vahevöö === |
||
Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 |
Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 km sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. |
||
Mantli alumine osa ulatub 900–2900 |
Mantli alumine osa ulatub 900–2900 km sügavusele. Vahevöö alaosas on [[D"-kiht]], mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220–250 km kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. |
||
=== Maa tuum === |
=== Maa tuum === |
||
{{vaata|Maa tuum}} |
{{vaata|Maa tuum}} |
||
[[Maa tuum]] |
[[Maa tuum]] asub Maa keskmes. See on [[metall]]ilise koostisega. Tuuma siseosa ehk [[sisetuum]] on tahke, välisosa ehk [[välistuum]] aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese [[pööriseline liikumine]] on Maa tugeva [[Maa magnetväli|magnetvälja]] põhjustaja. |
||
==== Välistuum ==== |
==== Välistuum ==== |
||
Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses |
Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900 km sügavuses, [[Maa välistuum]]as. [[P-laine]]te levikukiirus aeglustub järsult, [[S-laine]]tele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa [[Magnetväli|magnetvälja]]. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 km sügavusele. |
||
==== Sisetuum ==== |
==== Sisetuum ==== |
||
5200 |
5200 km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 km sügavusele. |
||
== Koostis == |
== Koostis == |
||
235. rida: | 233. rida: | ||
*[[väävel]] 1,9% |
*[[väävel]] 1,9% |
||
Maa on [[gravitatsioon]]iliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt |
Maa on [[gravitatsioon]]iliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest: |
||
*[[hapnik]] 46% |
*[[hapnik]] 46% |
||
*[[räni]] 28% |
*[[räni]] 28% |
||
243. rida: | 241. rida: | ||
*[[naatrium]] 3% |
*[[naatrium]] 3% |
||
*[[kaalium]] 3% |
*[[kaalium]] 3% |
||
*magneesium 2% |
*[[magneesium]] 2% |
||
Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud [[mineraal]]id ja [[kivim]]id. |
Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud [[mineraal]]id ja [[kivim]]id. |
||
249. rida: | 247. rida: | ||
==Liikumine== |
==Liikumine== |
||
===Päikesesüsteemi liikumine=== |
===Päikesesüsteemi liikumine=== |
||
Maa liigub koos ülejäänud Päikesesüsteemiga [[Maailmaruum|kosmoses]] kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h [[Herkules (tähtkuju)|Herkulese tähtkuju]] |
Maa liigub koos ülejäänud Päikesesüsteemiga [[Maailmaruum|kosmoses]] kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h [[Herkules (tähtkuju)|Herkulese tähtkuju]] suunas. |
||
===Galaktika liikumine=== |
===Galaktika liikumine=== |
||
256. rida: | 254. rida: | ||
=== Tiirlemine === |
=== Tiirlemine === |
||
{{vaata|Maa tiirlemine}} |
{{vaata|Maa tiirlemine}} |
||
Maa koos oma loodusliku [[planeedi kaaslane|kaaslase]] [[Kuu]]ga [[tiirlemine|tiirleb]] mööda [[ellips]]ikujulist [[orbiit]]i ümber Päikese. [[Tiirlemisperiood]] (nn [[täheaasta]]) on 365 [[ööpäev]]a 6 [[tund]]i 9 [[minut]]it 9,98 [[sekund]]it. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). |
Maa koos oma loodusliku [[planeedi kaaslane|kaaslase]] [[Kuu]]ga [[tiirlemine|tiirleb]] mööda [[ellips]]ikujulist [[orbiit]]i ümber Päikese. [[Tiirlemisperiood]] (nn [[täheaasta]]) on 365 [[ööpäev]]a, 6 [[tund]]i, 9 [[minut]]it ja 9,98 [[sekund]]it. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). |
||
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. |
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. |
Redaktsioon: 4. oktoober 2013, kell 17:10
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2011) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Maa – pildistatud Apollo 17 pardalt Fotol on Aafrika, Antarktika ja Araabia poolsaar. Pilt on tehtud Kuule suunduvalt kosmoselaevalt Apollo 17 (7. detsembril 1972.) | |
Andmeid Maa kohta | |
---|---|
Orbiidi pikem pooltelg | 149 597 887 km |
Orbiidi ekstsentrilisus | 0,0167 |
Periheel | 147 098 074 km |
Afeel | 152 097 701 km |
Tiirlemisperiood | 365,256 päeva |
Keskmine orbitaalkiirus | 29,783 km/s |
Suurim orbitaalkiirus | 30,287 km/s |
Väikseim orbitaalkiirus | 29,291 km/s |
Kaaslane | 1 (Kuu) |
Ekvatoriaalne diameeter | 12 756,270 km |
Polaarne diameeter | 12 713,500 km |
Maa keskmine diameeter | 12 745,591 km |
Maa keskmine raadius | 6372,795 km |
Maaellipsoidi lapikus | 1:298,252 747 25 |
Ekvatoriaalne ümbermõõt | 40 075,004 km |
Polaarne ümbermõõt | 39 940,638 km |
Maa keskmine ümbermõõt | 40 041,455 km |
Pindala | 510 065 284,702 km2; |
Ruumala | 1,0832×1012 km3; |
Mass | 5.9736×1024 kg |
Atmosfääri mass | 5,1×1018 kg |
Maailmamere mass | 1,4×1021 kg |
Maakoore mass | 2,5×1022 kg |
Maa vahevöö mass | 4,05×1024 kg |
Maa tuuma mass | 1,90×1024 kg |
Päikese ja Maa masside suhe | 3,329×105 |
Maa ja Kuu masside suhe | 81,303 |
Keskmine kaugus Päikesest | 1,496×108 km |
Keskmine kaugus Kuust | 3,844×105 km |
Tihedus | 5,515 g/cm³ |
Raskuskiirendus ekvaatoril | 9,780 m/s² |
Esimene kosmiline kiirus | 7,9 km/s |
Teine kosmiline kiirus | 11,186 km/s |
Sideeriline pöörlemisperiood | 23 h 56 min 4 s |
Pöörlemiskiirus ekvaatoril | 465,11 m/s |
Maa telje kaldenurk | 23,439° |
Albeedo | 0,367 |
Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal | 15° C |
Keskmine õhurõhk | 101 325 Pa |
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast | 623 meetrit |
Maailmamere keskmine sügavus | 3,8 km |
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat.
Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosfääri moodustavad järved ja jõed. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud jääga. Maa ainuke looduslik satelliit on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid.
Nimi
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste elupaigana nimetatakse teda maailmaks.
Mered, mandrid ja saared
Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega, mis moodustab maailmamere ja mille keskmine sügavus on 3,8 km.
Maailmamerest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Kokku moodustavad need maismaa. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m.
Geoloogiline elavus
Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki oma väiksema massi tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. Maa impaktstruktuurid on erosiooni tõttu minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud.
Laamad
Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika.
Maa kaaslased
Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks on inimesed alates 20. sajandi keskpaigast saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi.
Maa kui inimese kodu
Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Kuu pinnal. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele mõistusega olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.
Mõõtmed
Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas on Maa suurim.
Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km (ekvatoriaalne ümbermõõt), üle pooluste piki meridiaane 39 940,638 km (polaarne ümbermõõt). Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km.[viide?]
Maa diameeter on ekvaatoritasandil 12 756,270 (ekvatoriaalne diameeter), poolusi läbival sirgel 12 713,500 km (polaarne diameeter). Nende diameetrite vahe on 42,77 km.
Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2.
Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3.
Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. Maa polaarraadius on 6356,750 km. Maa ruumalaga kera raadius oleks 6371,005 076 123 km[viide?]. Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks. Mõnedel andmetel on Maa keskmine raadius ka 6372,795 km[viide?].
Kuju
- Pikemalt artiklis Maa kuju
Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga.
Energia
Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49×1022 J.
Geotermilist energiat jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale 1021 J.
Mass ja tihedus
Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni. Ta on Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas suurima massiga.
- Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg.
- Jää mass on 25...30×1018 kg.
- Ookeanide mass on 1,4×1021 kg.
- Maakoore mass 2,5×1022 kg.
- Vahevöö mass on 4,05×1024 kg.
- Maa tuuma mass on 1,90×1024 kg.
Maa on Kuust ligikaudu 81 korda raskem, kuid Päikesest umbes 333 000 korda kergem.
Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas kõige suurema tihedusega[viide?].
Siseehitus
Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla (mineraloogiline ja kivimiline) koostis, mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid piirpindu, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki ja palju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse erinevateks üksusteks jaotamise aluseks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks.
Maakoor
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist: lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimikihist. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti sellises sügavuses ei ole. Setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), kuhu lõikuvad rohked plutoonid.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt.
Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km sügavusel paiknev Mohorovičići eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini.
Litosfäär
Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa välimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind.
Vahevöö
Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 km sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.
Mantli alumine osa ulatub 900–2900 km sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220–250 km kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.
Maa tuum
- Pikemalt artiklis Maa tuum
Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustaja.
Välistuum
Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900 km sügavuses, Maa välistuumas. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult, S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 km sügavusele.
Sisetuum
5200 km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 km sügavusele.
Koostis
Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on:
- raud 34,6% (massiprotsent)
- hapnik 29,5%
- räni 15,2%
- magneesium 12,7%
- nikkel 2,4%
- väävel 1,9%
Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest:
- hapnik 46%
- räni 28%
- alumiinium 8%
- raud 5%
- kaltsium 4%
- naatrium 3%
- kaalium 3%
- magneesium 2%
Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid.
Liikumine
Päikesesüsteemi liikumine
Maa liigub koos ülejäänud Päikesesüsteemiga kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju suunas.
Galaktika liikumine
Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.
Tiirlemine
- Pikemalt artiklis Maa tiirlemine
Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.
Pöörlemine
- Pikemalt artiklis Maa pöörlemine
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.
Pöörlemistelg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes 23,4° võrra kaldus. See nurk on aastaaegade põhjustajaks.
Temperatuur
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C.
Teke ja vanus
Maa vanus on erinevate hinnangute kohaselt 4,45±0,05 miljardit aastat[viide?]. Keemiliste mudelite põhjal, mis põhinevad kõige pikemate poolestusaegadega radioaktiivsete isotoopide praegusel levikul Maal ning meteoriitidelt ja Kuult pärineva diferentseerimata materjali analüüsil, dateeritakse Maa teke ajale umbes 4,65 miljardit aastat tagasi[viide?]. Põhiline raskus Maa vanuse määramisel tuleneb asjaolust, et Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid, sest maakoor oli esimese umbes miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.
Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.
Faasid
Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.
Elu
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil asteroidid Maad intensiivselt pommitasid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine.
Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimitest[1]. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.
Elul on olnud Maale suur mõju. Kuna eluvormid on tootnud hapnikku, on atmosfääri koostis muutunud. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid mitte hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool ookeane. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud.
Maal elab miljoneid liike[2], sealhulgas tarkinimene.
Viited
- ↑ Noffke, N., Chrisitian, D., Wacey, D., and Hazen, R.M. A microbial ecosystem in an ancient sabkha of the 3.49 GA Pilbara, Western Australia, and comparison with mesoarchean, neoproterozoic and phanerozoic examples. 2012 GSA Annual Meeting & Exposition, 4–7 November, Charlotte, North Carolina, USA.
- ↑ May, Robert M (1988). "How many species are there on earth?". Science, vol 241 (inglise keeles).
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Vaata ka
Kirjandus
- Cesare Emilliani. Planet Earth. Cosmology, Geology, and the Evolution of Live and Environment, Cambridge University Press 1992, ISBN 0-521-40949-7 Google'i raamat
- Arthur Holmes, Donald Duff. Holmes Principles of Physical Geology, 4. trükk, 2004. Google'i raamat
Maa vanus
- G. Brent Dalrymple. The Age of the Earth, 1994. Google'i raamat
Maa teke ja ajalugu
- Minoru Ozima. The earth: its birth and growth, 1981. Google'i raamat
- Jonathan Irving Lunine, Cynthia J. Lunine. Earth: evolution of a habitable world, 1999. Google'i raamat
Elu
- Peter Douglas Ward, Donald Brownlee. Rare earth: why complex life is uncommon in the universe, 2000. Google'i raamat
- James Lovelock. Gaia: a new look at life on earth, 2000. Google'i raamat
Maa kaitse
- Albert Gore. Earth in the balance: ecology and the human spirit, 2000. Google'i raamat
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Maa |
Vikisõnastiku artikkel: maakera |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maa |
- Maa asukoht süsteemis
- Elu Maal võis alata juba 4,4 miljardi aasta eest. Forte 21. mai 2009
Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA