Kasutaja:Alull/Siseränne

Siserändeks loetakse inimese elukohavahetust erinevate haldusüksuste vahel või juhul, kui toimub ümberpaiknemine vallasises linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel. Toimub vaid ühe kindla riigi piires. Elukohavahetust kahe erineva riigi vahel nimetatakse välisrändeks. Elukohavahetuse all mõistetakse sissekirjutuse ümberregistreerimist, kuid selle käigus ei pruugita füüsiliselt elukohta vahetada.

Siserände tagajärjel rahvaarv ühes piirkonnas kasvab ning teises kohas kahaneb.

Enamasti kolitakse riigi- ja maakondade äärealadelt suuremate keskuste lähedusse. Toimub nö. linnastumine. Linnastumine tähendab rännet madalama asustushierarhiaga piirkonnast kõrgemale. Esineda võib nii linnastumist linnaregioonis kui ka linnastumist asustussüsteemis. Esimese variandi puhul vahetatakse eeslinna elukoht kesklinna oma vastu, teisel juhul rännatakse maakondade kaugematest paikadest (regiooni)keskusele lähemale. Siserände korral võib toimuda elukoha vahetus ka linnakeskusest äärealale. Seda nimetatakse valglinnastumiseks. Valglinnastumine on omasem noortele peredele, kes soovivad elada linnast väljas, kuid samas mitte liiga kaugel oma töökohtadest.

Siserände põhjuseid on mitmeid. Enim rännatakse siiski majanduslikust olukorrast tingitult, piirkonda, kus on paremad töövõimalused. Samuti võib elukohamuutus toimuda seoses õpingute, perekonna loomisega jmt. Ümberasumisel võivad rolli mängida lisaks veel sotsiaalsed ja riigikorrast tulenevad põhjused. Esimese puhul näiteks võib perekond uude kohta elama asuda, kuna vanas kohas toimus nende tagakiusamine. Teine juht on enam seotud siiski välisrändega. Inimese kvalifikatsiooni loetakse samuti üheks siserändeteguriks.

Siserändest ülevaate saamiseks moodustatakse erinevaid uurimisaluseid gruppe, mille rändekäitumist teatul ajaperioodil uuritakse. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi näiteks vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse uurida asustusesiseseid siserändesuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid Tallinna, Tartu või Pärnu linnaregiooni sisesele rändele.

Ajaloost

Eesti siserännet on kümnenditel vaadeldud erinevalt. 1920ndatel olid oluliseks rändega seotud andmete allikaks aadressiraamatud. Elukoha registreerimine toimus kuni 1940ndate aastateni siiski peamiselt vaid linnades ning seetõttu on tolleaegsest rändestatistikast raske üldpilti saada. 1945.aastast alates kasutatakse rände ülevaatlikkuse saamiseks sissekirjutust vastavalt elukohale.

Nõukogude perioodil oli üheks peamiseks siserände teguriks noorte töölesuunamine, mille käigus elukohti vahetati. Tolle perioodi Eestit peetakse üldse üheks enim linnastatuimaks liiduvabariigiks. Eestlastest elas toona linnas 60%, samas kui mitte-eestlastest elas linnas 90%, viimased moodustasid linnlastest 46%.

Taasiseseisvunud Eestile on omane valglinnastumine, mille käigus toimub ränne linnakeskustest linna äärealadele või lähedal asuvatesse maalistesse piirkondadesse. Selline tendents on omane noortele - just pere loonud inimestele. Seetõttu on eeslinnades laste arv suur ning elanikkond enamasti haritud. Eestile omased valglinnastumise piirkonnad Tallinnas on Viimsi, Harku, Saue, Saku ja Jõelähtme vallas. Tartus Ülenurme, Luunja ning Tartu vallas. Kohatist valglinnastumist on ka Pärnu ümbruse valdades.

Siseränne vanusepõhiselt

Siserände kõige aktiivsemaks osaks on noored vanuses 20-29 eluaastat, kellel ei pruugi oma kinnisvara veel olla ning seetõttu vahetavad tihti elukohti erinevate üüripindade näol. . Noored inimesed lahkuvad enamasti kodukohast, maavaldadest ja väikelinnadest, liikudes suurematesse asustuskeskustesse, näiteks Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse või nende tagamaadele. Selle tulemusena linnade rändesaldo on positiivne, kuid maakohtade oma negatiivne.

Vanemaks saades rändeaktiivsus väheneb. Pereealised (30-49 eluaastat) eelistavad erinevalt noortest, lahkuda linnast ning kolida linnade äärealadele, muidugi toimub selleski vanuserühmas linnastumist.

Vastulinnastumine on omane vanemas tööeas (50-64 eluaastat) ja pensionieas (65+ eluaastat) olevate inimestele. Eelistatakse kolida kõrgema asustushierarhiaga kohast madalamatele. Eakamate inimeste uue elukoha valikult on olulisel kohal laste ja lastelaste lähedus. Eelistatakse vahetada elukohti nii, et neile elataks lähemal.

Siseränne soopõhiselt

Siserände intensiivsus meestel ja naistel on võrdne. Erinevused tulevad esile nende rändesuundades.
Nooremate naiste puhul on valitsevaks rändesuunaks tänapäeva Eestis maalt linna ränne ehk linnastumine. Põhjuseks on väheste ja haridustasemele vastavate töökohtade puudumine maapiirkondades. Tänapäeva ühiskonnas on vähenenud ka peresuhete osatähtsus, mistõttu on maalt linna kolimine lihtsam. Siiski on naiste rändeteguritest olulisem perega - mitte tööga seotud ränne.
Meeste puhul on samuti olulisel kohal linnastumine, siiski esineb nende hulgas vastulinnastumist. Meeste puhul on tööga seotud ränne olulisem kui peregaseotud ränne.
Selline tendents näitab, et liigse naiste linnastumise korral võib maapiirkondades tekkida nö. pruudiprobleem ja linnas peiuprobleem.

Siseränne hariduspõhiselt

Siserändes on intensiivsemaks grupiks kõrgema haridustasemega rahvastik.
Linnastumine toimub maapiirkondades, kus liigutakse madalamatelt kõrgematele asustushierarhia asustusüksustele.
Linnaregioonisiseselt toimub kolimine keskustest kaugemale, eeslinnadesse.

Siseränne rahvus põhiselt

Suurem mitte-eestlaste sisseränne Eesti aladel toimus peale Teist maailmasõda. Saabuti peamiselt Nõukogude Liidu aladelt, eriti Venemaalt. Peale taasiseseisvumist on vähemusrahvuslaste arv riigiterritooriumil vähenenud, kuid paljud sisserännanud on jäänud paikseks. Regionaalselt elab rahvusvähemlasi kõige enam Kirde-Eestis. Tammaru uuring näitas, et Narvast rändavad mitte-eestlased suuremas osas Tallinnasse ja Tartusse. Tallinna ümbruses eelistatakse piirkondi, kus on rohkem oma keele, peamiselt vene keele, kõnelejaid. Tallinnast lahkuvad rahvusvähemlased rändavad eelkõige linna äärealadele, kuid ka Pärnusse ja Tartusse. Tallinna mitte-eestlased on rohkem rändesihtkohti, kui Narvast lahkujatel.

Statistikaameti uuring rahvusvähemuslaste rändest Eesti siseselt aastatel 1989-2000 näitas, et nende elamispiirkondade ala võrreldes eestlaste omadega on laienev. Põhjus peitub suurtest tööstuslinnadest lahkumisel, kuhu olid enamus vähemusrahvuslasi Nõukogude perioodi ajal koondunud, samas kui eestlaste osakaal oli toona linnades väiksem.

Probleeme siserände andmestikuga

Alates 1992.aastast ei ole elukohta sissekirjutus enam kohustuslik. Inimesed jätavad tihti elukoha muutuse registreerimata või siis muudetakse sissekirjet, ilma füüsilise elukoha vahetuseta. Seetõttu on siserände (kui ka välisrände) andmete kvaliteet halvenenud. Rändeuuringute ebakõlad tekivad suuremas osas siiski üliõpilaste liikuvuse puhul. Tudengite peamiseks elukohaks õpingute ajal Eestis on Tartu või Tallinn, kuid sissekirjutus on siiski tehtud nende kodukohta ning seetõttu, ei kajastu tegelik linlaste arv vastavas statistikas.

Andmete halb kvaliteet on seotud elukohavahetuse registreerimise vabatahtlikkusega kuni 2005. aastani. Siiani mõjutab rändeandmeid inimeste vähene huvi elukohta registreerida või majanduslik kasu registreeritud elukoha omamisest teatud omavalitsusüksuses.

Probleemid peale siserände toimumist

Siserändes on ülekaalus linnastumine. Peamisteks lahkujateks maapiirkondadest on noored ja tööealine elanikkond. Taoline olukord viib maarahvastiku vananemiseni ja madalama hierarhilise tasemega piirkondade hääbumiseni.

Seoses naiste suurema linnastumisega võrreldes meestega, võib tekkida teatud piirkondades pruudiprobleem. Asustusüksustes, kust naised lahkuvad, on vallalisi mehi enam kui naisi ning pereloomine on seetõttu raskendatud. Piirkondades, kuhu naised rändavad, võib tekkida vastupidine olukord, peiuprobleem - situatsioon, kus puuduvad sobivas eas noormehed.

Siserändega seotud mõisteid

• Asustushierarhia – hierarhiline asustusüksuste süsteem (Eestis viieastmeline süsteem – Tallinn, regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad)
• Eeslinnastumine – elukohamuutus linnakeskusest selle äärealale
• Emigratsioon - väljaränne
• Immigratsioon - sisseränne
• Migratsioon ehk Ränne – alaline elukoha vahetus erinevate haldusüksuste vahel
• Linnastumine – maa-linn ränne; madalama asustushierarhia tasemega kohast kõrgema asustushierarhia tasemega kohta kolimine
• Pendelränne – töö ja kodukoha vaheline ränne, kui need asuvad erinevates haldusüksustes
• Pseudoränne – elukohamuutuse registreerimine, kuid tegelikult seda ei toimu
• Remigratsioon – tagasiränne oma algsesse elupaika
• Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber
• Rändesaldo ehk rändeiive – sisse- ja väljarände vahe kindlal territooriumil kindla perioodi jooksul
• Tasakaallinnastumine -
• Valglinnastumine – linnaala suur ning kiire kasv
• Vastulinnastumine – ränne asustushierarhia kõrgematelt tasemetelt madalamatele
• Vastulinnastumine – elukohamuutus linnast maale
• Välisränne – elukohamuutus ühest riigist teise