Asbest: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 50 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q104085 (translate me) |
Resümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000), [[Brasiilia]] (410 000), [[Kasahstan]] (300 000), [[Kanada]] (240 000), [[Zimbabwe]] (100 000) ja [[Colombia]] (70 000).<ref>{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production 2002-2006| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = Lk 9| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = British Geological Survey | online = | Keel = inglise keeles}}</ref> |
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000), [[Brasiilia]] (410 000), [[Kasahstan]] (300 000), [[Kanada]] (240 000), [[Zimbabwe]] (100 000) ja [[Colombia]] (70 000).<ref>{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production 2002-2006| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = Lk 9| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = British Geological Survey | online = | Keel = inglise keeles}}</ref> |
||
===Ajalugu=== |
|||
Kõige varasemalt kasutati asbesti tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu [[Soome]]s ligikaudu 2500 eKr. , kus [[antofülliit]]i kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbesti kiude lampide [[taht]]ade valmistamisel. |
|||
Tihti kasutati asbesti kiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks. |
|||
17.saj. lõpul algatas [[Peeter I]] asbesti paberi toodangu, kasutamaks [[krüsotüül]]i kiude, mis olid kaevandatud [[Uural]]itest. Asbesti kiude kasutus tööstuses sai tõelise hoo [[Itaalia]]s 19.saj. alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19.saj. lõpuks oli tuvastatud märkimisväärselt mitmeid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse [[Kanadas]] (1878), [[Lõuna-Aafrikas]](1893, 1908-1916) ja [[Vene Impeerium]]is (1885). |
|||
20nda sajandi alguses tõusis asbesti järele nõudmine tohutult mitmetele masinatele, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi [[Hatschek]]i masin, mis võimaldas pidevat [[eterniidi]] tootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt [[autotööstus]], kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks. |
|||
[[Teine Maailmasõda] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks. |
|||
1960-1970ndatel avastati, et õhus hõljuv asbesti puru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbesti kiude materjali [[maatriks]]id, tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref> {{netiviide | URL = http://www.eoearth.org/view/article/150254/ | Autor = U.S. Geological Survey , Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry | Pealkiri = Asbestos }} </ref> |
|||
==Tuvastamine== |
|||
Asbesti kiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3-20 µm laiad ning kuni 0,01 µm peened. Võrdluseks on inimese juus 17 kuni 181 µm laiusega. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad [[polümeer]]sed [[molekul]]id, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed [[kristallvõre]]d. Nendel [[kristall]]idel on 3 [[lõhenevus]]t ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui piisavalt raskust kristallile avaldada, siis nad kipuvad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm. |
|||
Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadeldes. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on polariseeritud valgusega mikroskoobiga([[PLM]]) või elektronmikroskoobiga([[TEM]]) vaatlus. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbesti kiude. Neid analüüsitakse tavaliselt [[PCM]]-ga. <ref>{{netiviide | URL = https://en.wikipedia.org/wiki/Asbestos| Pealkiri = Asbestos }} </ref> |
|||
==Asbestide liigitus== |
|||
Asbestid jaotatakse kahe mineraalide grupi , amfiboolide ja serpentiinide, vahel. Selline jaotus põhineb nende kristallstruktuuride erinevusest. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahela-laadne struktuur. |
|||
Serpentiini rühm |
|||
Krüsotiil |
|||
Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline vales on Mg3(Si2O5)(OH)4 . Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära oma valgete kiude järgi. |
|||
Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ning kedrata kangaks. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katustetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põradates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpiddes, torude isolatsioonis, põrandaplaatides . |
|||
Kristallograafia |
|||
Telgsuhted: a:b:c =0.5825:1:1.6049 |
|||
Raku dimensioonid: a = 5.313, b = 9.12, c = 14.637, Z = 4; beta = 93.167° V = 708.15 Den(Calc)= 2.60 |
|||
Süngoonia Monokliinne-prismaline |
|||
Füüsilised omadused |
|||
Värvus Green. |
|||
tihedus 2.53 g/cm3 |
|||
Haabitus: Esineb nõeljate kristallidena |
|||
Kõvadus: 2.5 |
|||
Läige: Siidjas |
|||
Kriips: Valge |
|||
Amfibooli rühm |
|||
Amosiit |
|||
Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe7Si8O22(OH)2 . Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning , et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks . |
|||
Krokidoliit |
|||
On kiuline vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka Austraalias ning Boliivias. Keemiline valem on Na2Fe2+3Fe3+2Si8O22(OH)2. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad. |
|||
Kristallograafia. |
|||
Telgsuhted: a:b:c =0.5412:1:0.2956 |
|||
Raku dimensioonid: |
|||
a = 9.769, b = 18.048, c = 5.335, Z = 2; beta = 103.6° V = 914.24 Den(Calc)= 3.40 |
|||
Süngoonia: Monokliinne-prismaline |
|||
Füüsikalised omadused |
|||
Lõhenevus: Täiuslik |
|||
Värvus Sinine, must, tumeroheline |
|||
Tihedus 3.4 g/cm3 |
|||
Haabitus: Kiulised kristallid |
|||
Kõvadus: 4 |
|||
Läige: |
|||
Kriips: Klaasjas-siidjas |
|||
Rohekas-pruun |
|||
Tremoliit |
|||
Keemiline valem: Ca2Mg5Si8O22(OH)2 |
|||
Aktinoliit |
|||
Keemiline valem: Ca2(Mg, Fe)5(Si8O22)(OH)2 |
|||
Antofülliit |
|||
Keemiline valem:(Mg, Fe)7Si8O22(OH)2 |
|||
Viimast kolme amfibooli rühma mineraali kasutatakse harvem, kuigi leidub siiski mitmetes ehitus- ja isolatsioonimaterjalides. |
|||
==Mõju tervisele== |
|||
Asbesti võib sisse hingata. Kui kivid, muld või tooted, mis sisaldavad asbesti on häiritud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja sattuda [[kopsud]]esse, kuhu nad terveks eluks jääda võivad. Asbestiga kokkupuude pole ohtlik, kui tahke osa jäetakse rahule ja lõhuta seda. |
|||
Tõenäoliselt on kõik mingil määral asbestiga oma elu jooksul kokku puutunud. Suuremad asbesti sisaldused õhus on tavaliselt asbesti kaevandustes; ehitiste sees või juures, mille ehitusel on kasutatud asbesti ning parasjagu renoveeritakse või lammutatakse; jäätmeala, kus asbest pole piisavalt hästi kaetud tuule[[erosioon]]i eest; ala, kus esineb asbesti looduslikult, aga on häiritud protsesside poolt, mis purustavad asbesti sisaldavat kivimit või on keerutanud üles pinnaselt tolmu, mis sisaldab asbestikiude. |
|||
Asbestist põhjustatud haigused: |
|||
====Pleuranaastud==== |
|||
[[Rindkereõõnes]] asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk [[pleura]]. [[Pleura]]naastud on selgelt piiritletud, [[röntgen]]oloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel [[pleura]]lestmel. Sagedamini leidub neid [[pleura]] alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla [[lubjastunud]]. [[Pleura]]naastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute [[indikaator]]iks. |
|||
====Pleura paksenemine==== |
|||
Kui asbestikiud satuvad [[kops]]u, võivad nad põhjustada [[pleura] aeglaselt kulgeva [[põletik]]u, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse [[röntgen]]-, [[ultraheli]]- või [[kompuutertomograafilise]] uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu [[asbestoos]], [[mesotelioom]] või asbestist põhjustatud [[kopsuvähk]], eel[[sümptom]]iks. |
|||
====Asbestoos==== |
|||
[[Asbestoos]] on progresseeruv [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja [[põletik]], mis aja jooksul viib kopsude [[sidekoe]]stumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. [[Kops]]ukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood [[asbestoos]]i väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga. |
|||
Asbestoosi diagnoositakse [[röntgen]]i- ja [[kompuutertomograafilise]] uuringu abil. [[Kops]]ufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsu[[biopsia]] põhjal. [[Asbestoos]]i efektiivne ravi puudub. |
|||
====Mesotelioom==== |
|||
[[Mesotelioom]] on harvaesinev [[kops]]u[[kelme]]- või kõhu[[kelme]][[kasvaja]], mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on [[mesotelioomi]] teke [[pleura]]l, kõhu[[kelme]] [[mesotelioom]] (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) [[trahhea]] ja [[bronhid]]e limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud [[lümfisüsteem]]i kaudu kõhu[[kelme]]le. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas [[koes]] [[põletik]]u ning [[organism]]i kaitse[[mehhanism]]id püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena [[rakk]]ude omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt [[diagnoos]]itava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat. |
|||
[[Mesotelioom]]i avastamiseks tehakse [[röntgen]]- või [[kompuutertomograafilised]] uuringud, vajadusel ka [[bronhoskoopia]]. Diagnoos kinnitatakse [[pleura]]- või kõhu[[kelme]][[biopsiaga]]. Ravi on kombineeritud ([[medikamentoosne]], [[kiiritus]]- ja [[kirurgiline]] ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, [[kops]]ufunktsiooni parandamisele, [[mesotelioom]]i otsene ravi seni puudub. Prognoos sõltub [[kasvaja]] suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale [[mesotelioom]]i diagnoosimist ning enamuse sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine eluiga [[mesotelioom]]i diagnoosiga inimestel on siiski vaid 1-1,5 aastat. |
|||
====Asbestist põhjustatud kopsuvähk==== |
|||
Asbestist põhjustatud [[kopsuvähk]] tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on [[asbestoos]] (või difuusne [[pleura]] paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda [[kopsuvähk]]i kui need, kellel on [[asbestoos]], kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat.<ref> {{netiviide | URL = http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Ohud tervisele}} </ref> |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 28. september 2013, kell 19:06
|
See artikkel räägib mineraalist, Venemaa linna kohta vaata artiklit Asbest (linn). |
Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Asbestide hulka kuuluvad kihtsilikaat krüsotiil ehk valge asbest ning amfiboolid amosiit ehk pruun asbest (mineraalina grüneriit), antofülliit ehk sinine asbest (kiudjas erim), krokidoliit (mineraalina ribekiit), tremoliit (kiudjas erim), eriti peenekiuline amiant ja aktinoliit (kiudjas erim).[1]
Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%.
Alates 20. sajandi 70-ndatest on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi kopse kahjustav ning kantserogeenne mõju. Seetõttu on maailma vallutanud asbestivastane hüsteeria, mille käigus on unustatud, et toodetud asbestist 95% koosneb krüsotiilist. Väikse koguse krüsotiili sissehingamine ei põhjusta aga teadaolevalt mingeid terviseprobleeme. [2]
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on Venemaa (925 000 tonni). Järgnevad Hiina (458 000), Brasiilia (410 000), Kasahstan (300 000), Kanada (240 000), Zimbabwe (100 000) ja Colombia (70 000).[3]
Ajalugu
Kõige varasemalt kasutati asbesti tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu Soomes ligikaudu 2500 eKr. , kus antofülliiti kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbesti kiude lampide tahtade valmistamisel. Tihti kasutati asbesti kiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks. 17.saj. lõpul algatas Peeter I asbesti paberi toodangu, kasutamaks krüsotüüli kiude, mis olid kaevandatud Uuralitest. Asbesti kiude kasutus tööstuses sai tõelise hoo Itaalias 19.saj. alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19.saj. lõpuks oli tuvastatud märkimisväärselt mitmeid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse Kanadas (1878), Lõuna-Aafrikas(1893, 1908-1916) ja Vene Impeeriumis (1885). 20nda sajandi alguses tõusis asbesti järele nõudmine tohutult mitmetele masinatele, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi Hatscheki masin, mis võimaldas pidevat eterniidi tootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt autotööstus, kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks. [[Teine Maailmasõda] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks. 1960-1970ndatel avastati, et õhus hõljuv asbesti puru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbesti kiude materjali maatriksid, tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.[4]
Tuvastamine
Asbesti kiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3-20 µm laiad ning kuni 0,01 µm peened. Võrdluseks on inimese juus 17 kuni 181 µm laiusega. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad polümeersed molekulid, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed kristallvõred. Nendel kristallidel on 3 lõhenevust ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui piisavalt raskust kristallile avaldada, siis nad kipuvad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm. Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadeldes. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on polariseeritud valgusega mikroskoobiga(PLM) või elektronmikroskoobiga(TEM) vaatlus. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbesti kiude. Neid analüüsitakse tavaliselt PCM-ga. [5]
Asbestide liigitus
Asbestid jaotatakse kahe mineraalide grupi , amfiboolide ja serpentiinide, vahel. Selline jaotus põhineb nende kristallstruktuuride erinevusest. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahela-laadne struktuur.
Serpentiini rühm
Krüsotiil Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline vales on Mg3(Si2O5)(OH)4 . Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära oma valgete kiude järgi. Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ning kedrata kangaks. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katustetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põradates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpiddes, torude isolatsioonis, põrandaplaatides .
Kristallograafia
Telgsuhted: a:b:c =0.5825:1:1.6049 Raku dimensioonid: a = 5.313, b = 9.12, c = 14.637, Z = 4; beta = 93.167° V = 708.15 Den(Calc)= 2.60 Süngoonia Monokliinne-prismaline
Füüsilised omadused Värvus Green. tihedus 2.53 g/cm3 Haabitus: Esineb nõeljate kristallidena Kõvadus: 2.5 Läige: Siidjas Kriips: Valge
Amfibooli rühm
Amosiit
Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe7Si8O22(OH)2 . Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning , et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks .
Krokidoliit
On kiuline vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka Austraalias ning Boliivias. Keemiline valem on Na2Fe2+3Fe3+2Si8O22(OH)2. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad.
Kristallograafia.
Telgsuhted: a:b:c =0.5412:1:0.2956
Raku dimensioonid:
a = 9.769, b = 18.048, c = 5.335, Z = 2; beta = 103.6° V = 914.24 Den(Calc)= 3.40 Süngoonia: Monokliinne-prismaline
Füüsikalised omadused Lõhenevus: Täiuslik Värvus Sinine, must, tumeroheline Tihedus 3.4 g/cm3 Haabitus: Kiulised kristallid Kõvadus: 4 Läige: Kriips: Klaasjas-siidjas Rohekas-pruun
Tremoliit
Keemiline valem: Ca2Mg5Si8O22(OH)2
Aktinoliit
Keemiline valem: Ca2(Mg, Fe)5(Si8O22)(OH)2
Antofülliit
Keemiline valem:(Mg, Fe)7Si8O22(OH)2
Viimast kolme amfibooli rühma mineraali kasutatakse harvem, kuigi leidub siiski mitmetes ehitus- ja isolatsioonimaterjalides.
Mõju tervisele
Asbesti võib sisse hingata. Kui kivid, muld või tooted, mis sisaldavad asbesti on häiritud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja sattuda kopsudesse, kuhu nad terveks eluks jääda võivad. Asbestiga kokkupuude pole ohtlik, kui tahke osa jäetakse rahule ja lõhuta seda. Tõenäoliselt on kõik mingil määral asbestiga oma elu jooksul kokku puutunud. Suuremad asbesti sisaldused õhus on tavaliselt asbesti kaevandustes; ehitiste sees või juures, mille ehitusel on kasutatud asbesti ning parasjagu renoveeritakse või lammutatakse; jäätmeala, kus asbest pole piisavalt hästi kaetud tuuleerosiooni eest; ala, kus esineb asbesti looduslikult, aga on häiritud protsesside poolt, mis purustavad asbesti sisaldavat kivimit või on keerutanud üles pinnaselt tolmu, mis sisaldab asbestikiude. Asbestist põhjustatud haigused:
Pleuranaastud
Rindkereõõnes asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk pleura. Pleuranaastud on selgelt piiritletud, röntgenoloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks.
Pleura paksenemine
Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada [[pleura] aeglaselt kulgeva põletiku, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu asbestoos, mesotelioom või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eelsümptomiks.
Asbestoos
Asbestoos on progresseeruv hingamisteede haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude sidekoestumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga. Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub.
Mesotelioom
Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat. Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka bronhoskoopia. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud (medikamentoosne, kiiritus- ja kirurgiline ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi otsene ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale mesotelioomi diagnoosimist ning enamuse sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine eluiga mesotelioomi diagnoosiga inimestel on siiski vaid 1-1,5 aastat.
Asbestist põhjustatud kopsuvähk
Asbestist põhjustatud kopsuvähk tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on asbestoos (või difuusne pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda kopsuvähki kui need, kellel on asbestoos, kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat.[6]
Viited
- ↑ McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 2 (ANS–BIN). Lk 237–239. ISBN 0071441433
- ↑ Asbestos. Encyclopædia Britannica Online, 2006.
- ↑ "World Mineral Production 2002-2006" (PDF) (inglise keeles). British Geological Survey. Lk 9.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ U.S. Geological Survey , Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry. "Asbestos".
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Asbestos".
- ↑ "Ohud tervisele".
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Asbest |