Estonia (laev 1980)

Fail:Estonia ferry.jpg
Tehnilised andmed
Pikkus	155,43 m
Laius	24,21 m
Süvis	5,55 m
Peamasin	4 x 4400 kW
Kiirus	21 sõlme

Estonia oli Eesti parvlaev, mis oli ehitatud 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid Viking Sally (1980–1990), Silja Star (1990–1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.

Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 reisil Tallinnast Stockholmi, põhjustades vähemalt 852 inimese surma. Laevahuku uurimisel välja selgitamata jäänud asjaolud on soodustanud praeguseni kestvat huvi Estonia vastu. Üks hukkumise põhjus võis olla torm, mis kestis öö otsa.

Ehitamine

Hiljem Estonia nime kandnud alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases. Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally. Laev oli 155,43 m pikk ja 24,21 m lai, maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot.

Ajalugu

Parvlaev Estonia mudel meremuuseumis

29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil Turu–Mariehamn–Stockholm.

Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.

Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.

Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.

Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostnud Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat - Nordström & Thulin Rootsist ning riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia.

Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini Tallinn–Stockholm.

Estoniat kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud Georg Otsa ja teisi Eesti ja Soome või Rootsi vahel kurseerinud aluseid.

Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson ja Avo Piht.

Uppumine

Mälestusmärk Hiiumaal Tahkuna poolsaarel. Atribuut on ehitatud arvestusega, et kui tuul saavutab Estonia hukuööl olnud tuuletugevuse, hakkab kell lööma.

Fail:Estonia visiir.jpg

Estonia visiir Södertälje sadamas

Fail:MS Estonia memorial, Tallinn.jpg

Hukkunute mälestusmärk Tallinnas

Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2), sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal.

989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.

Parvlaev Estonia vrakk asub koordinaatidel 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir asus ametivõimude teatel vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool, koordinaatidel 59° 23′ 0″ N, 21° 39′ 12″ E. Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.

Sügavus on laevahuku paigas 70–80 m.

Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.

Mälestusmärgid

Hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid

• Tallinnas Paksu Margareeta juures
• Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel
• Pärnus jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal
• Saaremaal Ninase pangal
• Võrus Katariina kiriku juures
• Stockholmis Djurgårdenis Vasa muuseumi (Vasamuseet) lähedal

Kirjandus

• Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. BNS 1994.
• Miks Estonia? Eesti Ekspress, Tallinn, 1994.
• Mayday Estonia II. Aasta hiljem. BNS 1995.
• Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9
• Meister, Andi. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2
• Witte, Henning. Uppunud tõde: uued faktid ja teooriad reisilaeva Estonia huku kohta. Tallinn 1999. ISBN 9985-9212-3-2
• Tammer, Enno. Uppumatu "Estonia". Tallinn 2000. ISBN 9985-9273-9-7
• Piht, Sirje. Kaas, Imre. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.
• Rabe, Jutta. Estonia: ühe laevahuku tragöödia. Tallinn 2003. ISBN 9985-62-111-5
• M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat 2004.
• Wilson, Drew. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3
• Jõgiaas, Aadu. "Kus on Estonia huku aegsed ametlikud helisalvestised?" Kesknädal, 30. september 2009
• Arujärv, Maarja - Liis. "Kus on peidus Estonia katastroofi kadunud lindid?" Pealinn, 1. veebruar 2010

Välislingid

• Estonia protsessi ühing
• Estonial hukkunute nimed
• Estonia viimase reisi meeskonna nimekiri
• estoniasamlingen.se - Estonia huku uurimisega seotud dokumentide kogu, mis sisaldab ka audio- ja videomaterjali, sh komisjoni küsitlusprotokolle (rootsi keeles)
• Estonia hädakutse (audio)
• Estonia huku lõppraport (inglise keeles)
• Estoniast (ettevaatust: sellel kodulehel on vigu nii laevanimedes kui ka muudes faktides)
• Eesti saadik (Jaak Jõerüüt) Estonia huku kohta: haav hakkab tasapisi kinni kasvama [[1] - www.DELFI.ee 28 september 2011