Kalev Jaik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. september 2013, kell 03:33

Kalev Jaik

Kalev Jaik (sündinud 7. septembril^[viide?] 1942 Tartus^[viide?]) on iseõppijast mõtleja, kes on avaldanud raamatuid muu hulgas majandusteooriast ja teist liiki igiliikuritest. Teadusajakirjades teda tsiteeritud pole.

Raamatud

Kõik Jaigi raamatud on isekirjastatud, Kristjan Laesi toimetatuna.

Kaks majandusteadust: pettus ja majandusteadus, Tartu: 2004 (Kristjan Laesi eessõnaga), ISBN 9949-10-814-4
Mina ja Eesti...: üks elulugu, Tartu: 2005, ISBN 9949-13-090-5
Majandusalased mõisted: illusioonid ja varad / Tartu: 2008 (Kristjan Laesi eessõnaga), ISBN 9789949157471
Igavene energia: anergia ja eksergia. Kirjastuseta, 2008, ISBN 9789949180288
The terminology of economics : illusions and assets / Tartu: 2009 (Kristjan Laesi eessõnaga), ISBN 9789949186730
Minu kaotatud eluvõitlus. Tartu: Kalev Jaik, 2013 [Järelsõna Kristjan Laes]

Välislingid

Kalev Jaik ja Kristjan Laes. Ööülikooli saade "Ideaalne kapitalism"
Kalev Jaik: Kes riisus meie vara, Maaleht, 7. detsember 2000
Alo Lõhmus, Iseõppinud majandusfilosoof: majanduskriis on rahvamasside riisumine suures ulatuses!, Postimees, 7. märts 2009

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}{{toimeta}}{{NPOV}}
 [[Pilt:Kalev Jaik.jpg|pisi|Kalev Jaik]]
-'''Kalev Jaik''' (sündinud [[7. september|7. septembril]]{{lisa viide}} [[1942]] [[Tartu]]s{{lisa viide}}) on [[iseõppija]]st mõtleja, kes on avaldanud raamatuid muu hulgas majandusteooriast ja [[Igiliikur|teist liiki igiliikuritest]]. Teadusajakirjades teda tsiteeritud ei ole.
+'''Kalev Jaik''' (sündinud [[7. september|7. septembril]]{{lisa viide}} [[1942]] [[Tartu]]s{{lisa viide}}) on [[iseõppija]]st mõtleja, kes on avaldanud raamatuid muu hulgas majandusteooriast ja [[Igiliikur|teist liiki igiliikuritest]]. Teadusajakirjades teda tsiteeritud pole.
-Jaik nimetab muuseas teaduslikku maailmatunnetust inimese maailmatunnetuse kõige kõrgemaks arenguastmeks<ref>Jaik 2008b: 16.</ref>. Samas leiab ta, et Adam Smithist ja [[Karl Marx]]ist alates<ref>Jaik 2008b: 53.</ref> on kaasaegne majandusteadus ning selle naaberteadused muutunud pseudoteadusteks: "...on olemas terved pseudoteadused ja pseudoteaduste süsteemid, mis peaaegu ainult valedest ja pettustest koosnevadki. Sellised pseudoteadused on näiteks tänapäevased majandusteadus ja politoloogia..."<ref>Jaik 2008b: 16.</ref>
-== Elukäik ==
-=== Kujunemine ===
-Kalev Jaik sündis 1942. aastal. Nagu nähtub tema autobiograafiast, veetis ta lapsepõlve vaestes oludes stalinlikus ENSVs. Koolis on ta käinud 7 klassi. Nõukogude korraga olevat tal olnud keerulised suhted, nt. 1961 kuni 1986 olevat ta olnud [[KGB]] huviorbiidis ja tema suhtes rakendatud ka [[psühhiaatria|psühhiaatrilist]] sundravi. Jaik meenutab:<ref name="Jaik 2005">Mina ja Eesti...: üks elulugu, Tartu: 2005, ISBN 9949-13-090-5</ref>
-{{cquote|Selle meetodi raamidesse kuulus näiteks see, et mind isoleeriti vägivaldselt ja korduvalt ühiskonnast alates aastast 1961, ning suleti psühhiaatrilistesse vanglatesse ning mõnitati ja piinati seal julmalt. Samuti kuulusid selle meetodi raamidesse sellised nähtused, et mulle kui vaimuhaigeks tunnistatud isikule, kuigi ma tegelikult vaimuhaige  ei olnud, keelduti andmast passi aastatel 1964 kuni 1969, et mulle keelduti andmast liiklusvahendi juhiluba ja kraanajuhi luba, et mul keelati lahkuda oma elukohast, et mul oli keelatud abielluda ja kasutada perekonnanõuanda teenuseid, et mulle keelduti andmast arstiabi minu selgroovigastuse korral, et mind ei edutatud 1969. aastal laopidaja abiks, vastupidiselt laopidaja soovitustele, et mind käidi minu töökohtades ja igal pool mujal blameerimas ja sealseid ülemusi ja inimesi üldse minu kui kahtlase tüübi ja “hullu” eest hoiatamas jne. Seetõttu olid näiteks ka kõik koolid ja mingi muu väljaõppe saamine minu ees tegelikult suletud. Isegi päris ametikku õigust kusagil töökohas töötamiseks mul kui vaimuaigeks tunnistatud isikul ei olnud, ning töötaminegi käis mul pooleldi illegaalselt ja neid asjaolusid varjates.}}
-=== Varandus ===
-Vaatamata neile tingimustele korjas ta aastakümnete jooksul uskumatu kokkuhoiu ja ohvritega raha hoiukassa arvele, eeldades, et pangahoiused on tagatud tehaste sisseseade ja muude reaalsete varadega. Nii lootis ta saada "kapitalistiks" ehk investoriks. Ka pärast oma hoiuste kaotamist inflatsiooni tagajärjel on Jaik 1990. aastail järjekindlalt investeerinud kogu oma raha aktsiatesse.{{lisa viide}}
-{{cquote|Peale selle, kui Eesti Vabariigi kolm esimest aktsaseltsi olid minult ära röövinud viimased terve eluaja jooksul kogutud varanduse riismed, jätkasin ma lausa idioodi järjekindlusega uute aktsiaseltside aktsiate ostmist, pannes selleks mängu kaugelt suurema osa oma närusest sissetulekust. Terve oma eluaja olen püüdnud maksku mis maksab järjest rikkamaks ja kapitalistiks saada ning selleks rikkust aina kogunud, juba alates nendest aegadest 1960. aastate alguses, kui keegi teine meie ühiskonnas ei näinud mingisugusest kapitalismile üleminekust üldse veel undki. Nõukogude ajal kogutud tohutu suur rikkus ja kapital rööviti küll minult käest ära ja tehti mind puupaljaks nii öelda kerjuseks, kuid mina jätkasin rikkuse ja oma arvates ka kapitali kogumist ka stabiliseerunud Eesti Vabariigis peale 1993. aastat. Kuna ainukene vähegi reaalsem võimalus kapitali soetamiseks ja kogumiseks on ettevõtete aktsiate omandamine või ostmine, siis seda ma ka tegin. Kasvõi nälgisin, kandsin seljas räbalaid ja külmetasin kütmata toas, kuid aktsiaid ostsin ikkagi ja sageli kogu oma raha eest.}}
-=== Jaigi vaated majandustegevusele Eestis ===
-Praeguses Eesti Vabariigis aga Kalev Jaigi arvates tegelikke kapitaliste pole, Eesti on “läbilõhki palgatööliste ja [[lumpen]]ite ühiskond. Tegelikult on nii need “[[kapital]]istid” (ehk “ärimehad”) kui ka mitteprivilegeeritud palgatöölised mõlemad palgatöölised, ning erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et ühed on eriliselt privilegeeritud ja teised ei ole [...]“  Lisaks on Jaigi andmetel
-{{cquote|umbes kolmandik Eesti tööjõulisest elanikkonnast nii nimetatud PKV-d(persse kukkunud vend) ehk [[lumpenproletaarlased]]. Need on igasugused töötud, juhutöölised ja juhuseotsijad, vargad, prügikastide geoloogid, turgudel kaubitsejad, [[lõbumaja]]de [[prostituut|prostituudid]] jne.}}
-Seega leiab Jaik, et [[Eesti Vabariik]] on veelgi inimvaenulikum riik, kui [[ENSV]].<ref name="Jaik 2005" />
-==Kalev Jaigi majandusteooria==
-Jaigi väidab, et lähtus oma majandusteooria kujundamisel objektiivsete ehk reaalsete nähtuste ja subjektiivsete ehk illusoorsete nähtuste vastandamisest. Nii  eristab ta reaalseid varasid (rikkus, nt füüsilised esemed) illusoorsetest (nt raha, võlakirjad ja omandiõigused). "Omand on reaalne füüsiline asi, omandiõigus aga mõtteline asi."<ref>Jaik 2008b: 20.</ref> Objektiivseid nähtusi kirjeldavad Jaigi teoorias mõisted rikkus, kapital, omand, tooted, kaubad, laen jne. Subjektiivsed on inimeste kujutlused rikkuse kohta, eelkõige omandiõigused.
-Peamiselt heidabki Jaik akadeemilisele majandusteadusele ette "illusoorsete" asjade käsitlemist reaalsetena, sealhulgas raha kui omandiõiguse ühe liigi käsitlemist reaalse rikkusena.  Väärib tähelepanu, et pärismajandusteadus ei vaatle raha omandiõiguse ühe liigina.
-Kalev Jaigi hinnangul kasutab tänapäeva majandusteadus termineid valesti. "...senine pseudo-majandusteaduse poolt paikapandud mõistete ja kontseptsioonide süsteem on nii segane, viltune ja võlts, et kindlasti segab see igasugust teaduslikku ja üldse ausat majanduskäsitlust, kui mitte ei tee seda just päris võimatuks."<ref>Jaik 2008b: 18.</ref>
-Enamik Jaigi pakutavaid ideid majanduse parendamiseks seavad eesmärgiks Jaigi avastatud riisumisviiside elimineerimise.{{lisa viide}}
-=== Jaigi parandusettepanekud ===
-Jaigi ettepanekud maailmamajanduse parandamiseks seisnevad kõigi kasutatavate rahavormide asendamises valitsuse tehaste aktsiatest moodustatud vääringuga, kommertspanganduse keelamises ning mitmesuguste majandusmõistete ümberdefineerimises Jaigi raamatutes kirjeldatud viisidel, peaasjalikult enamike majandustehingute laenamiseks nimetamises.{{lisa viide}}
-Jaik arvab, et tema ettepanekute järgi korraldatud majanduses puudub inflatsioon ning majanduskriisid on võimatud.{{lisa viide}}
-==Jaigi termodünaamika==
-Jaik on seisukohal, et termodünaamika esimene seadus ja termodünaamika teine seadus on omavahel teatavas loogilises vastuolus:<ref>Jaik 2008a: 26.</ref>
-{{cquote|Jäävuse seaduse järgi on energia igavene ja hävimatu... Termodünaamika teise seaduse järgi aga energia ei ole igavene, vaid degradeerub, ning see degradeerumine ehk entroopia on pöördumatu.}}
-Jaik arvab, et seda vastuolu saab seletada ainult sellega, et termodünaamika teine seadus ei ole õige:<ref>Jaik 2008a: 28.</ref>
-{{cquote|Kui energia degradeerub ja toimub entroopia kasvamine, siis järelikult kusagil mujal looduses ja kuidagi teisiti peavad toimuma samavõrra ka sellele vastupidised protsessid.}}
-Iseäranis pakuvad Jaigile huvi gaasid, gravitatsiooniväljad ja termodünaamilised tsüklid. Nendel teguritel põhinevad kõik teadaolevad Jaigi projekteeritud igiliikurid.
-Kõik need tsüklid põhinevad ühele kesksele Jaiki poolt esitatud seisukohale, mille kohaselt erineva molekulmassiga gaaside segu korral ei kehti gravitatsiooniväljas olevas gaasisambas Boltzmanni ehk baromeetrilise jaotuse seadus kergema molekulmassiga gaasi korral vaid kergema gaasi osarõhk kasvab samba kõrguse kasvades: "Kergem molekul ei suuda rasket molekuli alt üles tagasi välja tõrjuda sellepärast, et gravitatsioon avaldab nendele molekulidele mõju erinevalt, tõmmates raskemat molekuli ülevatl alla tugevama jõuga kui kergemat molekuli."<ref>Jaik 2008a: 35.</ref>
-Sellele eeldusele tuginevalt tekib tema termodünaamilistes tsüklites protsess, mis sarnaneb destillatsiooniprotsessile, kuid mis toimub isotermilistes tingimustes ja on termodünaamika teise seaduse vastane tulemus.
-Jaiki kirjutatud kaks artiklit, mis käsitlevad väidetavalt termodünaamika teise seadusega vastuolus olevat termodünaamilist tsüklit, mis võivat leida aset erineva molekulmassiga gaaside segu gravitatsioonilise eraldumise tulemusena gravitatsioonivälja mõjul, on avaldatud Ameerika Ühendriikides väljaantavas ajakirjas [[Infinite Energy]].
-Kõrvuti molekulaarsete osakeste osavõtul toimuvate tsüklitega arutleb Jaik samalaadsete ilmingute üle, mis toimuvad gravitatsiooniväljas footonite osavõtul, ning nimetab vastavat seadet optiliseks soojusjõumasinaks.<ref>Jaik 2008a: 114.</ref>
-Arutluses optilise soojusjõumasina tsüklist ennustab ta soojuslikku efekti, mille kohaselt massivses kehas paikneva vaakumkambri põrand ja lagi omandavad gravitatsiooniväljas erineva temperatuuri neis absorbeeruvate footonite erineva impulsi mõjul: "Gravitatsiooni mõju valguskvantidele on selline, et vaakumkambri see sein, mida võib gravitatsioonivälja suhtes tinglikult nimetada "põrandaks", hakkab saama rohkem ja suurema energiaga valguskvante, kui vaakumkambri vastassein, mida võib tinglikult nimetada "laeks". Vastavalt sellele hakkab ka see vaakumkambri põrand rohkem soojenema kui lagi."<ref>Jaik 2008a: 122.</ref>
-Jaik leiab, et samalaadne nähtus toimub ka mustade aukude korral, kus mustad augud neelavad kogu neile langenud aine gravitatsiooni mõjul. Seega tekib termodünaamika teise seaduse vastane olukord, kus must auk, vaatamata pidevale energia absorbeerimisele ja temperatuuri kasvule neelab näiteks tähtede, mis on mustast august madalama temperatuuriga, valguse: "Järelikult ei saa must auk jahtuda temast väljlakiiratava valguse arvel, sest see keha valgust välja ei kiirga, küll aga soojeneb jätkuvalt ja ühesuunaliselt temasse väljastpoolt langeva valguse arvel."<ref>Jaik 2008a: 127.</ref> Pärismaailmas on mustade aukude temperatuur kiirgavate tähtede temperatuurist mitu suurusjärku madalam, mitte kõrgem.<ref>[http://imagine.gsfc.nasa.gov/docs/ask_astro/answers/971111e.html Temperature of a Black Hole]</ref>
-Jaik on ka seisukohal, et juba ainuüksi keemiliste endotermiliste reaktsioonide olemasolu looduses viitab termodünaamika teise seaduse kehtivuse piiratusele.
 ==Raamatud==
@@ 71. rida: / 14. rida: @@
 *''Minu kaotatud eluvõitlus''. [[Tartu]]: Kalev Jaik, 2013 [Järelsõna Kristjan Laes]
-==Viited==
+==Välislingid==
-{{viited|2}}
-=== Bibliograafia ===
-* Jaik, K., 2008a. Igavene energia: anergia ja eksergia. Tartu: K. Jaik.
-* Jaik, K., 2008b. Majandusalased mõisted: illusioonid ja varad. Tartu: K. Jaik.
-==Välislingid==
 *[http://www.ylikool.ee/et/13/kalev_jaik Kalev Jaik ja Kristjan Laes. Ööülikooli saade "Ideaalne kapitalism"]
 *Kalev Jaik: [http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/12/07/kirjad.html#3 Kes riisus meie vara], Maaleht, 7. detsember 2000