Antiikaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
IngerPyr (arutelu | kaastöö)
38 muudatust
Resümee puudub
IngerPyr (arutelu | kaastöö)
38 muudatust
PResümee puudub
9. rida: 9. rida:
== Antiikaja algus: Vahemeremaade ärkamine 9. sajandil eKr==
== Antiikaja algus: Vahemeremaade ärkamine 9. sajandil eKr==


Umbes [[900 eKr]] algas Atlandi ookeani põhjaosas [[rauaaja kliimapessimum]] ja umbes [[800 eKr]] [[Bondi sündmus]]. Kliimamuutustest mõjutatuna toimusid 9. saj eKr kultuurilised muutused ka Vahemere maade regioonis. Sellel sajandil jõudis [[Vana-Kreeka]]sse foiniikia kiri (esmalt [[Joonia]]sse) ja rauast relvade üldise levikuga saabus lõpp Kreeka [[tume ajajärk|tumedale ajajärgule]] (on ka hilisem määratlus). Rajati [[Sparta]] asula, [[etruskid]] jõudsid [[Toskaana]]sse, [[Foiniikia]] hakkas metallide otsingul asutama Vahemere piirkonnas läänekolooniad ([[Kartaago]] eellased). Samal sajandil laienes [[Rooma]] asula, seal algas [[rauaaeg]] ja jõukaid inimesi hakati matma uhkematesse haudadesse. [[Keldid]] jõudsid [[Gallia]]sse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajalugu oluliselt mõjutanud [[Pärsia]] riik. [[Juudid|Juutide]] riik lõhenes [[926 eKr]] kaheks ja tähendas juutide ajaloos uue ajajärgu saabumist.
Umbes [[900 eKr]] algas Atlandi ookeani põhjaosas [[rauaaja kliimapessimum]] ja umbes [[800 eKr]] [[Bondi sündmus]]. Kliimamuutustest mõjutatuna toimusid 9. saj eKr Vahemere maade regioonis ka kultuurilised muutused. Sellel sajandil jõudis [[Vana-Kreeka]]sse foiniikia kiri (esmalt [[Joonia]]sse) ja rauast relvade üldise levikuga saabus lõpp Kreeka [[tume ajajärk|tumedale ajajärgule]]. Rajati [[Sparta]] asula, [[etruskid]] jõudsid [[Toskaana]]sse, [[Foiniikia]] hakkas metallide otsingul asutama Vahemere piirkonnas läänekolooniad ([[Kartaago]] eellased). Samal sajandil laienes [[Rooma]] asula, seal algas [[rauaaeg]] ja jõukaid inimesi hakati matma uhkematesse haudadesse. [[Keldid]] jõudsid [[Gallia]]sse. Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajalugu oluliselt mõjutanud [[Pärsia]] riik. [[Juudid|Juutide]] riik lõhenes [[926 eKr]] kaheks ja see tähendas juutide ajaloos uue ajajärgu saabumist.


== Antiikaja lõpp: antiikkultuuri hääbumine Läänes 6. sajandil ==
== Antiikaja lõpp: antiikkultuuri hääbumine Läänes 6. sajandil ==


Antiigi lõpuks võib [[Lääne-Euroopa]]s pidada [[6. sajand]]i keskpaika ([[550]]). [[idagoodid|Idagootide]] ülemvõimu kehtestamisega lõppes seni säilinud Rooma haldus, majanduskriisi tõttu lõpetasid Rooma linna [[senat]] ja teatri ning hääbus senine hariduse andmine. Sajandi algul suleti Ida-Roomas [[Platon]]i rajatud [[Ateena Akadeemia]] ja pärast [[Hypatia]] tapmist hääbus [[Aleksandria]] teaduskooli tegevus. [[langobardid|Langobardid]]e vallutusretkega Põhja-Itaaliasse Rooma aladele [[375]]. aastal lõppes seal rahvasteränne. Itaalia vallutanud [[Bütsants]] sattus katkulainete ja idapoolse rahvasterände tagajärjel kriisi ja polnud võimeline sealset elu korraldama. Rahvas pöördus toe saamiseks vaimulike poole ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katoliku kirik.
Antiigi lõpuks võib [[Lääne-Euroopa]]s pidada [[6. sajand]]i keskpaika ([[550]]). [[idagoodid|Idagootide]] ülemvõimu kehtestamisega lõppes seni säilinud Rooma haldus, majanduskriisi tõttu lõpetasid tegevuse Rooma linna [[senat]] ja teater ning hääbus senine hariduselu. Sajandi algul suleti Ida-Roomas [[Platon]]i rajatud [[Ateena Akadeemia]] ja pärast [[Hypatia]] tapmist hääbus [[Aleksandria]] teaduskooli tegevus. [[langobardid|Langobardid]]e vallutusretkega Põhja-Itaaliasse Rooma aladele [[375]]. aastal lõppes seal rahvasteränne. Itaalia vallutanud [[Bütsants]] sattus katkulainete ja idapoolse rahvasterände tagajärjel kriisi ja polnud võimeline sealset elu korraldama. Rahvas pöördus toe saamiseks vaimulike poole ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katoliku kirik.


Teine oluline keskaja algust märkiv sündmus on Rooma keisririigi lõpuga samaaegselt loodud [[Frangi riik]] ja sellele järgnenud frankide katoliku usku astumine. Just katoliku usk sai vastukaaluks germaanlaste ariaanlusele ja tagas vallutatud aladel frankidele kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ning toetuse.
Teine oluline keskaja algust märkiv sündmus on Rooma keisririigi lõpuga samaaegselt loodud [[Frangi riik]] ja sellele järgnenud frankide katoliku usku astumine. Just katoliku usk sai vastukaaluks germaanlaste ariaanlusele ja tagas vallutatud aladel frankidele kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ning toetuse.
21. rida: 21. rida:
== Antiikaja kliima ja katk ==
== Antiikaja kliima ja katk ==


Antiikaja alguspoole ([[900 eKr|900]]–[[300 eKr]]) oli peamiselt jahe ja 800 eKr saabus [[Bondi sündmus]]. Umbes 600 pKr saabus järgmine, [[Bondi sündmus]]eks nimetatav, tavaliselt sajandi kestev külmalaine. [[535]]. aastal oletatavalt Ida-Aasias toimunud vulkaanipurse põhjustas ajavahemikul [[535]]–[[540]] väldanud ulatuslikud kliimamuutused kogu [[Maa (planeet)|Maa]]l<ref>Keys,D. "Katastroof", Sinisukk, 2002</ref>. Tõenäoliselt olid just need muutused Ida-Aafrika katkulaine põhjustajaks. Ajavahemikul [[543]]–[[664]] oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, [[Ida-Euroopa]]s oli 200 aasta jooksul umbes 20 epideemiapuhangut, [[Konstantinoopol]]is kahanes elanikkonna suurus haiguse tagajärjel 100 aastaga poolelt miljonilt sajale tuhandele.
Antiikaja alguspool ([[900 eKr|900]]–[[300 eKr]]) oli peamiselt jahe, 800 eKr saabus [[Bondi sündmus]], umbes sajandi väldanud külmem periood. Umbes 600 pKr saabus järgmine külmalaine. [[535]]. aastal oletatavalt Ida-Aasias toimunud vulkaanipurse põhjustas ajavahemikul [[535]]–[[540]] väldanud ulatuslikud kliimamuutused kogu [[Maa (planeet)|Maa]]l<ref>Keys,D. "Katastroof", Sinisukk, 2002</ref>. Tõenäoliselt olid just need muutused Ida-Aafrika katkulaine põhjustajaks. Ajavahemikul [[543]]–[[664]] oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, [[Ida-Euroopa]]s oli 200 aasta jooksul umbes 20 epideemiapuhangut, [[Konstantinoopol]]is kahanes rahvaarv haiguse tagajärjel 100 aastaga poolelt miljonilt sajale tuhandele.


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
27. rida: 27. rida:
! KLIIMA !! Aastad !! Bondi sündmused
! KLIIMA !! Aastad !! Bondi sündmused
|-
|-
| '''RAUAAJA KÜLM AEG''' ||900–300 eKr || 1. 800 eKr
| '''RAUAAJA KÜLM AEG''' ||900–300 eKr || 1800 eKr
|-
|-
| Külma hari || 450 eKr ||
| Külma hari || 450 eKr ||
35. rida: 35. rida:
| Kliimakatastroof || 535–540 ||
| Kliimakatastroof || 535–540 ||
|-
|-
| '''PIMEDA AJA KÜLM AEG'''|| 450–900 || 2. 600
| '''PIMEDA AJA KÜLM AEG'''|| 450–900 || 2600
|}
|}


Redaktsioon: 23. september 2013, kell 15:10

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Antiikaja kokkuleppelise algusena loetakse Homerose eeposte loomist (9. saj lõpp või 8. saj eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr.

Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg.

Antiikaja algus: Vahemeremaade ärkamine 9. sajandil eKr

Umbes 900 eKr algas Atlandi ookeani põhjaosas rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr Bondi sündmus. Kliimamuutustest mõjutatuna toimusid 9. saj eKr Vahemere maade regioonis ka kultuurilised muutused. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja rauast relvade üldise levikuga saabus lõpp Kreeka tumedale ajajärgule. Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul asutama Vahemere piirkonnas läänekolooniad (Kartaago eellased). Samal sajandil laienes Rooma asula, seal algas rauaaeg ja jõukaid inimesi hakati matma uhkematesse haudadesse. Keldid jõudsid Galliasse. Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajalugu oluliselt mõjutanud Pärsia riik. Juutide riik lõhenes 926 eKr kaheks ja see tähendas juutide ajaloos uue ajajärgu saabumist.

Antiikaja lõpp: antiikkultuuri hääbumine Läänes 6. sajandil

Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Idagootide ülemvõimu kehtestamisega lõppes seni säilinud Rooma haldus, majanduskriisi tõttu lõpetasid tegevuse Rooma linna senat ja teater ning hääbus senine hariduselu. Sajandi algul suleti Ida-Roomas Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja pärast Hypatia tapmist hääbus Aleksandria teaduskooli tegevus. Langobardide vallutusretkega Põhja-Itaaliasse Rooma aladele 375. aastal lõppes seal rahvasteränne. Itaalia vallutanud Bütsants sattus katkulainete ja idapoolse rahvasterände tagajärjel kriisi ja polnud võimeline sealset elu korraldama. Rahvas pöördus toe saamiseks vaimulike poole ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katoliku kirik.

Teine oluline keskaja algust märkiv sündmus on Rooma keisririigi lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usku astumine. Just katoliku usk sai vastukaaluks germaanlaste ariaanlusele ja tagas vallutatud aladel frankidele kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ning toetuse.

Antiigi lõpp seostub ka 535.–536. aasta kliimakatastroofiga, sajandi keskel alanud katkulainetega ja umbes 600. aastal saabunud Bondi sündmusega.

Antiikaja kliima ja katk

Antiikaja alguspool (900–300 eKr) oli peamiselt jahe, 800 eKr saabus Bondi sündmus, umbes sajandi väldanud külmem periood. Umbes 600 pKr saabus järgmine külmalaine. 535. aastal oletatavalt Ida-Aasias toimunud vulkaanipurse põhjustas ajavahemikul 535–540 väldanud ulatuslikud kliimamuutused kogu Maal[1]. Tõenäoliselt olid just need muutused Ida-Aafrika katkulaine põhjustajaks. Ajavahemikul 543–664 oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, Ida-Euroopas oli 200 aasta jooksul umbes 20 epideemiapuhangut, Konstantinoopolis kahanes rahvaarv haiguse tagajärjel 100 aastaga poolelt miljonilt sajale tuhandele.

KLIIMA Aastad Bondi sündmused
RAUAAJA KÜLM AEG 900–300 eKr 1800 eKr
Külma hari 450 eKr
ROOMA AJA KUUM AEG 200 eKr–50 pKr
Kliimakatastroof 535–540
PIMEDA AJA KÜLM AEG 450–900 2600

Viited

  1. ↑ Keys,D. "Katastroof", Sinisukk, 2002

Välisviited

Vaata ka

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Antiikaeg&oldid=3733524"