Eestimaa Rahvaliit: erinevus redaktsioonide vahel

Eestimaa Rahvaliit
	People's Union of Estonia
	Fail:Rahvaliit.png
	Eesti erakond
Esimees	Margo Miljand
Asutamine	2000
Peakorter	Tallinn
Ideoloogia	agraartsentrism[viide?]
Koalitsioon	ei ole parlamendis esindatud
Europarlamendi fraktsioon	Liit Rahvusriikide Euroopa Eest
Meediakanal	Hooliv Eesti
Koduleht	http://www.erl.ee/

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 20. september 2013, kell 15:33

Eestimaa Rahvaliit (ERL) oli rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv Eesti erakond.

Eestimaa Rahvaliit moodustati 2000. aastal kolme erakonna liitumisel. Alates 2012. aastast kannab erakond Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nime.

Rahvaliidu eesmärgiks oli oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel.

Juhtimine ja ülesehitus

Rahvaliit deklareeris, et nende juhtimine oli demokraatlik, see rajanes liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul oli umbes 8600 liiget^[1] ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Rahvaliidul oli ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mille asutaja ja ülesehitaja oli hiljem erakonna esimeheks valitud Karel Rüütli.

Rahvaliidu viimane esimees enne nimevahetust 2012. aastal oli Margo Miljand, aseesimehed olid Enn Braun ja Arno Sild.

Erakonna ajalugu

Rahvaliit asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna – Eesti Maaliidu (EML, asutatud 1917. a, taasasutatud 1991. a), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE, asutatud 1991. a) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994. a) — liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Erakond Uus Eesti.

2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.

Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani 2030.

2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja Karel Rüütli. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist Anto Liivat.

2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. Villu Reiljani ja Arnold Rüütli toetajad otsustasid jätkata isesisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta Riigikogu valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.

24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine Eesti Rahvusliku Liikumisega, mille tulemusel loodi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.^[2]

Eestimaa Rahvaliidu esimehed

Villu Reiljan – 2000–2007
Ester Tuiksoo – 2007 (esimehe kohusetäitja)
Jaanus Marrandi – aprillist 2007 kuni oktoobrini 2008
Karel Rüütli – alates 1. novembrist 2008 - 2010. aasta maini
Arvo Sirendi 2010 (kohusetäitja)
Juhan Aare (valiti 3. juulil 2010)
Andrus Blok (valiti 20. novembril 2010)
Margo Miljand (28. mai 2011 – 24. märts 2012)

Riigikogu valimiste ajalugu

Rahvaliidu eelkäijad Eesti Maarahva Erakond (EME), Eesti Maaliit (EML), Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE) ja Põllumeeste Kogu kandideerisid 1995. aasta valimistel koos Koonderakonnaga Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm Tiit Vähi valitsust ja Mart Siimanni valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.

1999. aastal valitud riigikogus oli Eestimaa Rahvaliidul 11 kohta. EPPE kandideeris koos Koonderakonnaga viimase nime all ja saavutas 7 kohta, neist 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Rahvaliit oli opositsioonis.

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Rahvaliiduga ühinesid 2005. aastal veel endised keskerakondlased Toomas Alatalu, Robert Lepikson ja Jaanus Marrandi.

Pärast 2003. aasta valimisi oldi võimul: 2005. aastani koos Res Publica ja Reformierakonnaga, pärast valitsusevahetust koos Keskerakonna ja Reformierakonnaga.

2007. aasta Riigikogu valimistel oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.

2011. aasta Riigikogu valimistel jäi Eestimaa Rahvaliit Riigikogust välja.

Euroopa Parlamendi valimised 2009

2009.a jaanuarikuus kinnitas erakonna volikogu esikandidaadiks Anto Liivati. 21. märtsil kinnitati terve 12-liikmeline nimekiri ning võeti vastu valimisplatvorm Euroopale avatud, südamega Eesti.

7. juunil toimunud valimistel kogus erakonna nimekiri 8866 häält, mis moodustas 2,23% kõigist antud häältest, ega saanud Euroopa Parlamendis ühtegi mandaati.

Kohalikud volikogud ja valitsused

2005.aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.

Viited

Välislingid

Ametlik kodulehekülg
Kokkuvõte 2007. aasta Riigikogu valimistel osalenud erakondade ja üksikkandidaatide valimiskampaania rahastamise aruannetest
Rahvaliidu eurovalimiste esinumbriks saab Anto Liivat Postimees, 27. jaanuar 2009
Rahvaliit otsustas jätkata omaette, Eesti Päevaleht 10. november 2009

[1] ttps://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/liikmed

[2] Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega

[1]

[2]

@@ 33. rida: / 33. rida: @@
 == Erakonna ajalugu ==
-Rahvaliit asutati [[2000]]. aasta juunis kolme erakonna – [[Eesti Maaliit|Eesti Maaliidu]] (EML, asutatud 1917. a, taasasutatud 1991. a), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond|Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna]] (EPPE, asutatud 1991. a) ja [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonna]] (EME, asutatud 1994. a) — liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond [[Uus Eesti]].
+Rahvaliit asutati [[2000]]. aasta juunis kolme erakonna – [[Eesti Maaliit|Eesti Maaliidu]] (EML, asutatud 1917. a, taasasutatud 1991. a), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond|Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna]] (EPPE, asutatud 1991. a) ja [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonna]] (EME, asutatud 1994. a) — liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond [[Erakond Uus Eesti]].
 . aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.