Eestimaa rüütelkonna hoone: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
31. rida: 31. rida:


==Hoone ajalugu==
==Hoone ajalugu==
Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi ([[Rahukohtu tänav]] 3) [[1684]]. aasta [[Toompea tulekahju]]s. Peale kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati [[1845]]–[[1848]] [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi Eestimaa Rüütelkonnale uus kahekordne [[neorenessanss|neorenessansi]] stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas.
Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi ([[Rahukohtu tänav]] 3) [[1684]]. aasta [[Toompea tulekahju]]s. Peale kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati [[1845]]–[[1848]] [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi Eestimaa Rüütelkonnale uus kahekordne [[neorenessanss|neorenessansi]] stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas.


Ehitusaegne [[historitsism|historitsislik]] sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on Г-tähe kujuline, millel Kiriku platsile avanev esindusruumidega majaosa ja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]a poolel asuval küljel sisekoridori ääristavad töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar [[vestibüül]], kust suundub [[paraadtrepp]] teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris asuvad kõrgete [[võlv|võlvlagedega]] keldrid. Hoone taga, vasakul pool, [[Toom-Rüütli tänav]] 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja kutsuti seal toimunud [[Eestimaa rüütel- ja maiskonna maapäev|Eestimaa rüütel- ja maiskonna]] [[Maapäev]]a järgi ka ''[[Landstube]]'ks''.
Ehitusaegne [[historitsism|historitsislik]] sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on Г-tähe kujuline, millel Kiriku platsile avanev esindusruumidega majaosa ja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]a poolel asuval küljel sisekoridori ääristavad töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar [[vestibüül]], kust suundub [[paraadtrepp]] teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris asuvad kõrgete [[võlv|võlvlagedega]] keldrid. Hoone taga, vasakul pool, [[Toom-Rüütli tänav]] 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja kutsuti seal toimunud [[Eestimaa rüütel- ja maiskonna maapäev|Eestimaa rüütel- ja maiskonna]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäev]]a järgi ka ''[[Landstube]]'ks''.


Aastatel [[1920]]–[[1940]] asus hoones [[Välisministeerium|Eesti Vabariigi Välisministeerium]].
Aastatel [[1920]]–[[1940]] asus hoones [[Välisministeerium|Eesti Vabariigi Välisministeerium]].


Aastatel [[1948]]–[[1992]] asus hoones [[Eesti Rahvusraamatukogu]].
Aastatel [[1948]]–[[1992]] asus hoones [[Eesti Rahvusraamatukogu]].


1. aprillil [[1993]]. aastal avati rüütelkonna hoones [[Eesti Kunstimuuseum]]i ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud [[Kadrioru loss]] oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. 1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8490 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 21, (RTL 1997, 88, 518) Kuupäev: 13.05.1997]</ref>. Kunstimuuseum kolis hoones välja 2005. aastal vastvalminud [[Kumu]] hoonesse.
1. aprillil [[1993]]. aastal avati rüütelkonna hoones [[Eesti Kunstimuuseum]]i ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud [[Kadrioru loss]] oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. 1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8490 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 21, (RTL 1997, 88, 518) Kuupäev: 13.05.1997]</ref>. Kunstimuuseum kolis hoones välja 2005. aastal vastvalminud [[Kumu]] hoonesse.


2009. aasta sügisest alustas rüütelkonna hoones õppetegevust [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskond.
2009. aasta sügisest alustas rüütelkonna hoones õppetegevust [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskond.

Redaktsioon: 20. september 2013, kell 10:52

 See artikkel räägib hoonest Tallinnas; Kuressaares asuva hoone kohta vaata artiklit Saaremaa rüütelkonna hoone.

Eestimaa rüütelkonna hoone
Üldandmed
Asukoht Toompea, Tallinn
Ehituse algus 1845
Ehituse lõpp 1848
Aadress Kiriku plats 1/Kohtu tänav 1, Tallinn
Koordinaadid 59° 26′ 13″ N, 24° 44′ 25″ E
Tehniline ülevaade
Korruseid 2
Projekt ja ehitus
Arhitekt Georg Winterhalter

Eestimaa Rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal, aadressil Kiriku plats 1.

Hoone ajalugu

Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi (Rahukohtu tänav 3) 1684. aasta Toompea tulekahjus. Peale kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati 18451848 Georg Winterhalteri projekti järgi Eestimaa Rüütelkonnale uus kahekordne neorenessansi stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas.

Ehitusaegne historitsislik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on Г-tähe kujuline, millel Kiriku platsile avanev esindusruumidega majaosa ja Kohtu tänava poolel asuval küljel sisekoridori ääristavad töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar vestibüül, kust suundub paraadtrepp teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris asuvad kõrgete võlvlagedega keldrid. Hoone taga, vasakul pool, Toom-Rüütli tänav 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja kutsuti seal toimunud Eestimaa rüütel- ja maiskonna Maapäeva järgi ka Landstube'ks.

Aastatel 19201940 asus hoones Eesti Vabariigi Välisministeerium.

Aastatel 19481992 asus hoones Eesti Rahvusraamatukogu.

1. aprillil 1993. aastal avati rüütelkonna hoones Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud Kadrioru loss oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. 1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks[1]. Kunstimuuseum kolis hoones välja 2005. aastal vastvalminud Kumu hoonesse.

2009. aasta sügisest alustas rüütelkonna hoones õppetegevust Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.

Vaata ka

Viited

Välislingid

{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi