Virumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|400px|Eesti muinasmaakonnad.]]
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|400px|Eesti muinasmaakonnad.]]
'''Virumaa''' ([[saksa keel|saksa]] ''Wierland'', [[ladina keel|ladina]] ''Vironia'', ''Vyronia'') on ajalooline maakond [[Eesti]] põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on kaasajal jagatud tänaste [[Lääne-Viru maakond|Lääne-]] ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta kaasaegsete Viru maakondade piiridele.
'''Virumaa''' ([[saksa keel|saksa]] ''Wierland'', [[ladina keel|ladina]] ''Vironia'', ''Vyronia'') on ajalooline maakond [[Eesti]] põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on kaasajal jagatud tänaste [[Lääne-Viru maakond|Lääne-]] ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta kaasaegsete [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] ja [[Ida-Viru maakond]]ade piiridele.
{{Sisukord paremale}}

==Geograafia==
==Geograafia==
Virumaa piirneb põhjasuunal [[Soome laht|Soome lahega]], ranniku ääres asuvad ida-lääne suunal [[laht|lahed]]: [[Narva laht]], [[Kunda laht]], [[Toolse laht]], [[Rutja laht]], [[Eisma laht]], [[Pedasaare laht]], [[Vergi laht]], [[Käsmu laht]], [[Munga laht]].
Virumaa piirneb põhjasuunal [[Soome laht|Soome lahega]], ranniku ääres asuvad ida-lääne suunal [[laht|lahed]]: [[Narva laht]], [[Kunda laht]], [[Toolse laht]], [[Rutja laht]], [[Eisma laht]], [[Pedasaare laht]], [[Vergi laht]], [[Käsmu laht]], [[Munga laht]].
==Esiaeg==
==Virumaa muinaskihelkonnad 13. sajandi alguses==
{{Vaata|Eesti esiajalugu}}, ''[[Eesti linnuste loend]]'': [[Alulinn]], [[Avispea linnus]], [[Tarvanpää linnus]], [[Äntu linnus]] (Agelinde, Punamäe linnus)
===Virumaa muinaskihelkonnad 13. sajandi alguses===
Ajaloolisse Viru maakonda kuulus [[13. sajand]]il viis [[kihelkond]]a:
Ajaloolisse Viru maakonda kuulus [[13. sajand]]il viis [[kihelkond]]a:
*[[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] (''Alentagh'')
*[[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] (''Alentagh'')
11. rida: 13. rida:
*[[Mahu kihelkond|Mahu]] (''Maum'')
*[[Mahu kihelkond|Mahu]] (''Maum'')
*[[Repel]] (''Reppel'')
*[[Repel]] (''Reppel'')
{{Vaata|Eesti esiajalugu}}, ''[[Muinas-Eesti]]'', ''[[Eesti linnuste loend]]'': [[Alulinn]], [[Avispea linnus]], [[Tarvanpää linnus]], [[Äntu linnus]] (Agelinde, Punamäe linnus)
[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]-[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]-[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
== Virumaa kronoloogia ==
== Keskaeg ==
{{Vaata|Eesti keskaeg}}
=== Taani aeg===
=== Taani aeg===
*[[1219]]–[[1220]] – Taani kuningas [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] (Vt. [[Taani valdused Eestis]]).
*[[1219]]–[[1220]] – Taani kuningas [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] (Vt. [[Taani valdused Eestis]]).
35. rida: 37. rida:
*[[1341]] – novgorodlased põletasid teist korda Narva asula.
*[[1341]] – novgorodlased põletasid teist korda Narva asula.
*[[1346]] – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
*[[1346]] – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
*1346 – Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.
*1346 – Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivimaa ordu]]le.


== Kihelkonnad 13. sajandil ==
== Kihelkonnad 13. sajandil ==
46. rida: 48. rida:
* [[Kadrina kihelkond]]
* [[Kadrina kihelkond]]
[[Pilt:Ordualad_1346–1558.PNG|thumb|300px|Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558]]
[[Pilt:Ordualad_1346–1558.PNG|thumb|300px|Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558]]
=== [[Vana-Liivimaa]] ===
=== Vana-Liivimaa ===
{{Vaata|Vana-Liivimaa}}
*[[1347]]. – aastal algas Virumaal [[Liivi ordu]] võimuperiood. Moodustati [[Narva foogtkond]], kuhu kuulus ka [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] ala.
*[[1347]]. – aastal algas Virumaal [[Liivimaa ordu]] võimuperiood. Moodustati [[Narva foogtkond]], kuhu kuulus ka [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] ala.
*1347 – alustas Liivi ordu [[Narva linnus]]e tugevdamist.
*1347 – alustas Liivimaa ordu [[Narva linnus]]e tugevdamist.
*[[1349]] – moodustati [[Vasknarva foogtkond]], samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene [[Vasknarva ordulinnus]], kuid [[Pihkva Vürstiriik|pihkvalased]] hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
*[[1349]] – moodustati [[Vasknarva foogtkond]], samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene [[Vasknarva ordulinnus]], kuid [[Pihkva Vürstiriik|pihkvalased]] hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
*[[1354]] – mainiti ajalooallikates esmakordselt [[Jõhvi kihelkond]]a Virumaa koosseisus.
*[[1354]] – mainiti ajalooallikates esmakordselt [[Jõhvi kihelkond]]a Virumaa koosseisus.
*[[1367]] – novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva.
*[[1367]] – novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva.
*[[1407]] – '''[[Liivimaa-Pihkva sõda (1406–1409)]]''', 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
*[[1407]] – '''[[Liivimaa-Pihkva sõda (1406–1409)]]''', 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
*[[1427]]–[[1442]] – aastatel ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles ''Nyslot''. Linnusest sai Vasknarva foogtkonna keskus.
*[[1427]]–[[1442]] – aastatel ehitas Liivimaa ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles ''Nyslot''. Linnusest sai Vasknarva foogtkonna keskus.
*[[1501]] – '''[[Liivimaa-Moskva sõda]]''', [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägi, kus oli palju tatarlasi, tungis röövides ja rüüstates Virumaa kaudu Harjumaale. Sõjaväel olid kaasas koerad, et maarahvast metsadest üles otsida. Teine Moskva vägi tegutses samal ajal [[Vana-Liivimaa|Vanal-Liivimaal]]. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas märkis ära 40 000 tapetut ja vangivõetut.
*[[1501]] – '''[[Liivimaa-Moskva sõda]]''', [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägi, kus oli palju tatarlasi, tungis röövides ja rüüstates Virumaa kaudu Harjumaale. Sõjaväel olid kaasas koerad, et maarahvast metsadest üles otsida. Teine Moskva vägi tegutses samal ajal [[Vana-Liivimaa|Vanal-Liivimaal]]. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas märkis ära 40 000 tapetut ja vangivõetut.
*[[1503]] – Rakveres rajati [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] [[klooster]],
*[[1503]] – Rakveres rajati [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] [[klooster]],
64. rida: 67. rida:
* [[Rakvere kihelkond]]
* [[Rakvere kihelkond]]
[[File:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|300px|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]]
[[File:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|300px|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]]
=== [[Liivimaa sõda]] ===
=== Liivimaa sõda ===
{{Vaata|Eesti varauusaeg}}, ''[[Liivimaa sõda]]''
*1558, [[22. jaanuar]] – '''[[Vene-Liivi sõda]]''', [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vägi tungis põhjas Virumaa ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestis kolm nädalat.
*1558, [[22. jaanuar]] – '''[[Vene-Liivi sõda]]''', [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vägi tungis põhjas Virumaa ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestis kolm nädalat.
*1558, [[11. mai]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Narva lahing (1558)|Narva]].
*1558, [[11. mai]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Narva lahing (1558)|Narva]].
*1558, [[6. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vasknarva]].
*1558, [[6. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vasknarva]].
*[[1558]] – Moskva tsaaririigi väed hõivasid Rakvere
*[[1558]] – Moskva tsaaririigi väed hõivasid Rakvere
*[[1561]], [[4. juuni]] – [[6. juuni]] – andis Viru [[rüütelkond]] [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi]] [[Kuningas|kuningale]] [[Erik XIV]]-le.
*[[1561]], [[4. juuni]] – [[6. juuni]] – andis [[Harju-Viru rüütelkond]] [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi]] [[Kuningas|kuningale]] [[Erik XIV]]-le.
*[[1561]], [[1566]] ja [[1571]] – [[katk]]uaastad.
*[[1561]], [[1566]] ja [[1571]] – [[katk]]uaastad.
*[[1568]] – [[mõisamehed|mõisameeste]] rüüsteretk Virumaale, [[Rakvere piiramine (1568)|piirati Rakvere linna]] ja põletati maha [[Rakvere]] juures alev ning lahkuti sõjasaagiga
*[[1568]] – [[mõisamehed|mõisameeste]] rüüsteretk Virumaale, [[Rakvere piiramine (1568)|piirati Rakvere linna]] ja põletati maha [[Rakvere]] juures alev ning lahkuti sõjasaagiga
78. rida: 82. rida:


=== Rootsi aeg===
=== Rootsi aeg===
{{Vaata|Rootsi aeg}}
*[[1583]], [[10. august]] – Moskva tsaaririik sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks [[Pljussa vaherahu]] mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti alad läksid Rootsi kuninga võimu alla.
*[[1583]], [[10. august]] – Moskva tsaaririik sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks [[Pljussa vaherahu]] mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti alad läksid Rootsi kuninga võimu alla.
*[[1591]]–[[1617]] – Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendati [[Narva lään]]iks.
*[[1591]]–[[1617]] – Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendati [[Narva lään]]iks.
97. rida: 102. rida:
==Virumaa maakonnad 17. sajandi algul==
==Virumaa maakonnad 17. sajandi algul==
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|thumb|250px|F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart]]
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|thumb|250px|F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart]]
===[[Rootsi]] valdused===
===Rootsi valdused===
*[[Alutaguse]]
*[[Alutaguse]]
*Virumaa
*Virumaa
103. rida: 108. rida:
* [[Vaivara kihelkond]]
* [[Vaivara kihelkond]]
* [[Iisaku kihelkond]] (vaheajaga, täieõiguslikult jälle 19. sajandil)
* [[Iisaku kihelkond]] (vaheajaga, täieõiguslikult jälle 19. sajandil)
==Uusaeg==
=== [[Moskva tsaaririik]] ===
{{Vaata|Eesti uusaeg}}
*[[1708]] – [[1722]] – oli Virumaa koos Tartumaaga [[Narva maakond|Narva kreisi]] nime all [[Peterburi kubermang]]u kooseisus, kui vallutatud ala.
=== Moskva tsaaririik ===
*[[1708]] – [[1722]] – oli Virumaa koos Tartumaaga [[Narva maakond|Narva kreisi]] nime all, [[Moskva tsaaririikMoskva tsaaririigi]] [[Peterburi kubermang]]u kooseisus, kui vallutatud ala.


=== [[Venemaa keisririik]] ===
=== Venemaa keisririik ===
*[[10. september|10. septembril]] [[1721]] – sõlmiti [[Uusikaupunki rahu]], mis lõpetas Põhjasõja. [[Rootsi]] loovutas sellega [[Eestimaa kubermang]]u, [[Hiiumaa]], [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u ja [[Saaremaa]].
*[[10. september|10. septembril]] [[1721]] – sõlmiti [[Uusikaupunki rahu]], mis lõpetas Põhjasõja. [[Rootsi kuningriik]] loovutas sellega [[Eestimaa kubermang]]u, [[Hiiumaa]], [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u ja [[Saaremaa]], [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]].
*[[1771]] – [[1919]] – Virumaal moodustati kaks [[praostkond]]a.
*[[1771]] – [[1919]] – Virumaal moodustati kaks [[praostkond]]a.
*[[1783]] – loodi [[Viru kreis]] ja [[Narva kreis]], kuhu kuulus osa Virumaa maid ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid.
*[[1783]] – loodi [[Viru kreis]] ja [[Narva kreis]], kuhu kuulus osa Virumaa maid ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid.
147. rida: 154. rida:
:[[Iisaku kihelkond]] (''Isaak'') (asutati uuesti 1867. aastal).
:[[Iisaku kihelkond]] (''Isaak'') (asutati uuesti 1867. aastal).
</table>
</table>
==Uusim aeg==

==Viru maakond Eesti Vabariigis (1918–1940)==
{{Vaata|Eesti uusim aeg}}
===Viru maakond Eesti Vabariigis (1918–1940)===
[[Pilt: Alutaguse.jpg |thumb|300px|Narva-tagune piirkond 1925. aastal]]
[[Pilt: Alutaguse.jpg |thumb|300px|Narva-tagune piirkond 1925. aastal]]
Aastatel 1920–1940, piirnes Viru maakond idasuunal 90 km pikkuselt [[Vene NFSV]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Peterburi kubermang|Peterburi]]/Petrogradi kubermangu ja [[Leningradi oblast]]i, [[Jamburgi maakond|Jamburi]] ja [[Oudova maakond|Oudova maakonnaga]] Eesti ja NSV Liidu piir algas [[Narva laht|Narva lahe]] idakaldal [[Ropša]] küla juurest, [[Peipsi järv]]e kirdekaldal asuva [[Podkustovje]] külani. Idapoolseim Virumaa [[piiripunkt]] asus [[Kobõljak]]i küla lähedal, [[Balti raudtee]] ja [[Narva-Jamburgi kivitee]] vahel, umber 10 km kaugusel [[Narva]] linnast. Läänepool piirdus maakond [[Harju maakond|Harju]] ja [[Järva maakond|Järva maakonnaga]]. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonna]] [[Seli mõis]]a juurest, kulges mööda [[Valgejõgi|Valgejõge]] ja lõppes Harjumaal [[Leppoja]] juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, [[Aaspere vald|Aaspere vallas]] Leppoja juurest [[Munga laht|Munga lahe]] lõunarannal asuva [[Võhusoo]] külani. Lõunasuunal piirnes Viru maakond, [[Tartu maakond|Tartu maakonnaga]] 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult [[Rannapungerja jõgi|Rannapungerja jõe]] suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] voolava [[Seli jõgi|Seli jõeni]]. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjasuunal 211,8 km pikkuselt [[Soome laht|Soome lahega]], Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides oli lisaks mandrile ka saared: [[Mohni]], [[Vaindloo saar|Stenskäri]], [[Uhtju saared|Uhtja]], [[Ulkari]] ja [[Alvi]] jt.<ref>Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud [[Ernst Rosenberg]]. [[Viru Maavalitsus]]e väljaaanne 1924, Rakvere.</ref>.
Aastatel 1920–1940, piirnes Viru maakond idasuunal 90 km pikkuselt [[Vene NFSV]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Peterburi kubermang|Peterburi]]/Petrogradi kubermangu ja [[Leningradi oblast]]i, [[Jamburgi maakond|Jamburi]] ja [[Oudova maakond|Oudova maakonnaga]] Eesti ja NSV Liidu piir algas [[Narva laht|Narva lahe]] idakaldal [[Ropša]] küla juurest, [[Peipsi järv]]e kirdekaldal asuva [[Podkustovje]] külani. Idapoolseim Virumaa [[piiripunkt]] asus [[Kobõljak]]i küla lähedal, [[Balti raudtee]] ja [[Narva-Jamburgi kivitee]] vahel, umber 10 km kaugusel [[Narva]] linnast. Läänepool piirdus maakond [[Harju maakond|Harju]] ja [[Järva maakond|Järva maakonnaga]]. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonna]] [[Seli mõis]]a juurest, kulges mööda [[Valgejõgi|Valgejõge]] ja lõppes Harjumaal [[Leppoja]] juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, [[Aaspere vald|Aaspere vallas]] Leppoja juurest [[Munga laht|Munga lahe]] lõunarannal asuva [[Võhusoo]] külani. Lõunasuunal piirnes Viru maakond, [[Tartu maakond|Tartu maakonnaga]] 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult [[Rannapungerja jõgi|Rannapungerja jõe]] suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] voolava [[Seli jõgi|Seli jõeni]]. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjasuunal 211,8 km pikkuselt [[Soome laht|Soome lahega]], Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides oli lisaks mandrile ka saared: [[Mohni]], [[Vaindloo saar|Stenskäri]], [[Uhtju saared|Uhtja]], [[Ulkari]] ja [[Alvi]] jt.<ref>Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud [[Ernst Rosenberg]]. [[Viru Maavalitsus]]e väljaaanne 1924, Rakvere.</ref>.

Redaktsioon: 19. september 2013, kell 10:13

Eesti muinasmaakonnad.

Virumaa (saksa Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on kaasajal jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta kaasaegsete Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade piiridele.

Geograafia

Virumaa piirneb põhjasuunal Soome lahega, ranniku ääres asuvad ida-lääne suunal lahed: Narva laht, Kunda laht, Toolse laht, Rutja laht, Eisma laht, Pedasaare laht, Vergi laht, Käsmu laht, Munga laht.

Esiaeg

 Pikemalt artiklis Eesti esiajalugu, Eesti linnuste loend: Alulinn, Avispea linnus, Tarvanpää linnus, Äntu linnus (Agelinde, Punamäe linnus)

Virumaa muinaskihelkonnad 13. sajandi alguses

Ajaloolisse Viru maakonda kuulus 13. sajandil viis kihelkonda:

Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225-1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas

Keskaeg

 Pikemalt artiklis Eesti keskaeg

Taani aeg

Kihelkonnad 13. sajandil

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558

Vana-Liivimaa

 Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa

14. sajandil tekkinud kihelkonnad

15. sajandil tekkinud kihelkonnad

Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

Liivimaa sõda

 Pikemalt artiklis Eesti varauusaeg, Liivimaa sõda

Rootsi aeg

 Pikemalt artiklis Rootsi aeg

Virumaa maakonnad 17. sajandi algul

F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused

17. sajandil tekkinud kihelkonnad

Uusaeg

 Pikemalt artiklis Eesti uusaeg

Moskva tsaaririik

Venemaa keisririik

Viru kreis

Virumaa jaotus 19.–20. sajandil

Rakvere ehk Viru kreis jaotus Alutaguse, Ranna-Virumaa ja Maa-Virumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 10 kirikukihelkonda. Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wezenberg)

Alutaguse

Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil:

Ranna-Virumaa

Territoorium 1526 ruutversta, territooriumil:

Maa-Virumaa

Territoorium 1200 ruutversta, territooriumil:

Iisaku kihelkond (Isaak) (asutati uuesti 1867. aastal).

Uusim aeg

 Pikemalt artiklis Eesti uusim aeg

Viru maakond Eesti Vabariigis (1918–1940)

Fail:Alutaguse.jpg
Narva-tagune piirkond 1925. aastal

Aastatel 1920–1940, piirnes Viru maakond idasuunal 90 km pikkuselt Vene NFSV ja NSV Liidu Peterburi/Petrogradi kubermangu ja Leningradi oblasti, Jamburi ja Oudova maakonnaga Eesti ja NSV Liidu piir algas Narva lahe idakaldal Ropša küla juurest, Peipsi järve kirdekaldal asuva Podkustovje külani. Idapoolseim Virumaa piiripunkt asus Kobõljaki küla lähedal, Balti raudtee ja Narva-Jamburgi kivitee vahel, umber 10 km kaugusel Narva linnast. Läänepool piirdus maakond Harju ja Järva maakonnaga. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas Simuna kihelkonna Seli mõisa juurest, kulges mööda Valgejõge ja lõppes Harjumaal Leppoja juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, Aaspere vallas Leppoja juurest Munga lahe lõunarannal asuva Võhusoo külani. Lõunasuunal piirnes Viru maakond, Tartu maakonnaga 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult Rannapungerja jõe suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni Simuna kihelkonnas voolava Seli jõeni. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjasuunal 211,8 km pikkuselt Soome lahega, Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides oli lisaks mandrile ka saared: Mohni, Stenskäri, Uhtja, Ulkari ja Alvi jt.[2].

Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga, läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Karjati/Raja vald, mis kuulusid Vaivara kihelkonda.

 Pikemalt artiklis Viru-Ingeri

Viru maakonna vallad (40) ja kirikukihelkonnad

Eesti haldusjaotus 1925. aastal

Vaata ka

Viited

  1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 70-86. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  2. Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaaanne 1924, Rakvere.

Kirjandus

Välislingid